) § 477 lg 1 ja § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määras võlgnikule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest alates. Kohus hoiatas võlgnikku, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus
2. Kohus püüdis esmalt dokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku (AET) vahendusel, see ei õnnestunud. Kohus edastas määruse 21.04.2026 ja 27.04.2026 avalduses märgitud eposti aadressile XXX, avaldaja määruse kättesaamist ei kinnitanud. Kohus saatis 04.05.2026 määruse uuesti avalduses märgitud e-posti aadressile ning luges määruse kättetoimetatuks
Seega saabus puuduste kõrvaldamiseks määratud 14-päevane tähtaeg 22.05.2026 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135, § 136 lg-d 6 ja 8). Võlgnik ei ole kohtu määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda FIMS § 14 lg 1 p 1,
4. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FIMS-is või
-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv.
lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Nõuded võlgniku maksejõuetusavaldusele on sätestatud FIMS §-s 11. FIMS § 11 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: 1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada; 3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kohus selgitas 21.04.2026 määruses, et võlgniku avaldus on esitatud puudustega. Kohus kohustas võlgnikku esitama maksejõuetusavalduse täpsustused ja tõendid.
lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 21.04.2026 määruses võlgnikku ülalmärgitud tagajärgede eest. 5. Kohus luges määruse avaldajale kättetoimetatuks
Lähtudes
ÜS § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase avalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks) antud tähtaeg 09.05.2026, antud 14-päevane tähtaeg saabus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg-te 6 ja 8 järgi 22.05.2026. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu 21.04.2026 määrusega määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, s.o esitanud nõuetekohast maksejõuetusavaldust ega täpsustanud maksejõuetuse põhjuseid, tuleb maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS § 14 lg 1 p 1 ning
6.
lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Viidatud sätted kohalduvad ka maksejõuetusmenetluses esitatud avaldustele. Seega on võlgnikul puuduste kõrvaldamise järel õigus esitada maksejõuetusavaldus uuesti. 7.
lg 1 alusel koosmõjus
Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduva 8.
(allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.