Obsah (7)

§ 278§ 2§ 16§ 32§ 29§ 30§ 56

4-25-1721 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mai 2025, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-25-1721 (233025001330) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuist

) § 278 lg 1 järgi Menetlusalune isik S.F isikukood XXX; elukoht XXX; XXX; töökoht puudub; kehtivaid kriminaalkaristusi 2 ja väärteokaristusi 3; kinni peetud alates 02.05.2025 kell 00:05 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747; Pärnu mnt 139, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, Narva Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik – S.F kohtuvälise menetleja esindaja – Olga Timukova tunnistaja - D R RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-st 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-109, § 111 kohtunik otsustas: Tunnistada S.F süüdi 01.05.2025 politseile teadvalt vale väljakutse põhjustamises, s. o

§ 278lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises.

Mõista S.F-ile karistuseks 6 (kuus) päeva aresti. Vabastada S.F kohtusaalis. VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus S.F-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase S.F-i arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 4 alusel kui süüdlane S.F ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (

1. Mai tn. 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Kohtuotsus märkega selle jõustumise kuupäeva kohta saata teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s. o hiljemalt 09.05.
2. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt alates
3. maist
4. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Menetluse käik
5. Väärteoprotokollis AB1668061 (tl 3) oleva väärteo kirjelduse kohaselt tegi S.F politseile vale väljakutse, mis seisnes selles, et isik helistas hädaabinumbrile 112 telefoninumbrilt XXX ning teatas, et aadressil Haigla ühistranspordi bussipeatus, Narva linn, toimub kaklus 8 isiku vahel, ühel isikul on relv kaasas. Kuid peale politsei väljasõitu selgus, et kohapeal kedagi ei olnud ning tegelikult politsei abi ei olnud vaja. Seega pani menetlusalune isik toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 278lg 1 järgi.

1. Vastavalt isiku kinnipidamise protokollile (tl 4 pöördel) peeti S.F kinni 02.05.2025 kell 00:05 VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks koostades 02.05.2025 kohtualluvusse saatmise määruse (tl 2).
3. Kohus kuulas 02.05.2025 toimunud kohtuistungil üle menetlusaluse isiku ning tunnistaja D R (tl 17-21) ja avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: väärteoprotokolli (tl 3), isiku kinnipidamise protokolli (tl 4 pöördel), VTMS §-st 19 tulenevate õiguste ja kohustuste tutvustamise kinnituslehe (tl 4), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (tl 5 5 pöördel), isikusamasuse tuvastamise protokolli (tl 6) ja karistusregistri õiendi (tl 7-9).
4. Kohtus ei olnud vaidlust tõendite lubatavuse üle. Samas avaldas S.F , et ta ei tunnista ennast süüdi selle väärteo toimepanemises. Ta soovis inimestele osutada abi. Asi oli tema ütluste kohaselt selles, et seal peatuses olid inimesed, kelle kuuldes ta helistas, et osutada neile abi ja politsei välja kutsuda, kuid nemad põgenesid juba ära. Ta tunneb ennast mitte süüdiolevana. 2 II Kohtu põhjendused 6.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 7. Kohus, uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid siseveendumuse kohaselt kogumis, on seisukohal, et S.F pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 278lg 1 järgi ning teda tuleb selle eest karistada.

Väärteokoosseis: objektiivne koosseis 8.

§ 278

lg 1 näeb ette vastutuse päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest.

1. Väärteoprotokollist nähtuvalt (tl 3) tegi S.F politseile vale väljakutse 01.05.2025 kell 23:45, mis seisnes selles, et ta helistas hädaabinumbrile 112 telefoninumbrilt XXX ning teatas, et aadressil Haigla ühistranspordi bussipeatus, Narva linn, toimub kaklus 8 isiku vahel, ühel isikul on relv kaasas. Kuid peale politsei väljasõitu selgus, et kohapeal kedagi ei olnud ning tegelikult politsei abi ei olnud vaja.
2. Seda, et S.F on isikuks, kes tegi vale väljakutse väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas, mis põhjustas politseipatrulli väljasõidu, kinnitavad eelkõige tunnistaja D R (tl 18-19) kohtuistungil antud ütlused, mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole ja mis kirjeldavad ekipaaži tegevust pärast aadressile Haigla 4 jõudmist. Nimelt avaldas tunnistaja järgmist: „Haigla tn 4 maja trepikoja juures viibis S.F, kes vastas, et kõndis koju ja midagi ei näinud. Eitas politseisse helistamist, põhjendades sellega, et tal pole isegi telefoni kaasas. Samas kui isik vaadati üle, siis leiti telefon, mille aku oli eemaldatud. Ühendati telefon koos akuga, telefon läks tööle ning kõnelogis avastasime, et tehtud kutsed numbrile 112 ja oli vastuvõetud kõned just operatiivteabekeskusest. Kasutades oma töötelefoni helistasin numbrile, millelt oli tehtud kutse numbrile 112 ning see telefon, mida hoidsime käes, hakkas helisema“. Kohtul puudub alus kahelda eeltoodud tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna kohtule ei ole teada asjaolusid, mis viitaksid sellele, et ütlused ei vasta tegelikkusele. Seda, et S.F viibis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ja oli väärteoprotokollis toodud ajal kinnipeetud tõendavad nii isiku kinnipidamise protokoll (tl 4 pöördel), millest nähtub, et S.F oli kinnipeetud 02.05.2025 kell 00.05 aadressil Haigla 4, Narva kui ka isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 6), millest nähtub, et 02.05.2025 kell 00.05 aadressil Haigla 4, Narva tuvastatud isikuks on S.F.
3. Eeltoodud tõendite pinnalt on põhjendatud järeldada, et tegelikult S.F-i poolt kirjeldatud kaklust ei toimunud ning ta tegi eritalitusele valve väljakutse. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud D R (tl 18-19) kinnitas seda, et Haigla tänavale 01.05.2025 umbes kella 12:00 paiku õhtul oli väljakutse, mille sisuks oli see, et toimub kaklus, kus osaleb vähemalt kaheksa inimest. Vaatamata katsetele tuvastada kakluse toimumist ning selles osalejaid, ei õnnestunud patrullekipaažidel seda teha. Nii nähtub tunnistaja ütlustest, et reageerides väljakutsele kontrollis ekipaaž põhjalikult väidetava sündmuskoha ümbrust. Operatiivteabekeskusest öeldi, et teataja ütles, et isikud läksid laiali ja liikusid mööda hoove Haigla tn 4 juures. Ekipaaži poolt oli juba eeltoodud kohta kontrollitud ja ekipaaž seal kedagi ei näinud. Tunnistaja D. R kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt kui ta sai väljakutse, viibis ta Kreenholmi juures. Seoses enda asukohaga väljakutse saamise ajal on ta välja toonud järgneva: „Need on väga lähedal omavahel - Kreenholmi manufaktuur ja Haigla tänav. Kiirelt liikusin sündmuskohale - Haigla tänavale - ja kaugelt märkasin kolme isikut kõndimas… Sõitsime mööda paralleelselt olevaid tänavaid. Kontrollisime samuti ka hoove. Kedagi ei avastanud. Peale kolme naisterahvast ühtegi liikuvat inimest seal ei avastanud…. 3 Peale seda, kui me kontrollisime ümbruskonda, me saime kokku ( teise ekipaažiga), et jagada omavahel informatsiooni ning nende poolt informatsioon, et nad kedagi ei näinud. Tunnistaja sõnade kohaselt Haigla 4 aadressil viibiv S.F ütles, et üks noor läks mööda Narva Haigla tänavat Kreenholmi tänava suunas ja veel üks nooruk läks kas Kalda või Joala tänava suunas ja oli just see tänav, mille kaudu tulime väljakutsele sinna tänavale. Seega, arvestades sündmuskohale jõudmise kiirust ning olustikku, on kohtu hinnangul välistatud see, et kaks patrullekipaaži ei oleks märganud selles ümbruskonnas liikuvaid inimesi juhul, kui nad seal oleks olnud.
4. Kohtuistungil S.F ei tunnistanud ennast süüdi selles, et ta pani toime talle ette heidetava väärteo. Tema ütluste kohaselt ta istus pingil ning nägi palju poisse. Kui nad hakkasid vaidlema bussipeatuses, siis hakkasid üksteist lükkama. S.F-i ütluste kohaselt sekkus ta sellesse ja ütles, et poisid, siin on avalik koht, ei pea siin kaklema. Hoiatas neid kohe algusest peale, et hakkab politseid välja kutsuma. Need noored solvasid teda selletõttu, nad olid ebaadekvaatsed mingil moel. Hakkasid teda halvustavalt erinevalt nimetama ja siis kui ta kutsus politsei välja, siis nad jooksid laiali igale poole. Üks Haigla tn suunas, teine mujale. Ühesõnaga kohe jooksid sealt ära. Kui patrull jõudis kohale, siis S.F tema sõnade kohaselt oli kohapeal, ei läinud ära, ootas. 6 või 7 minutiga jõudsid nad kohale. Ühele politseinikule ütles, kuhu kohta või mis suunas hakkas jooksma üks noorukitest ja siis teisele politseinikule, mis suunas teine nooruk. 01.05.2025 S.F jõi ainult ära pool liitrit õlut ja need poisid tahtsid temalt seda pudelit endale võtta, kuid tema ei andnud neile. Tunnistajat D. R nägi esimest korda aadressil Haigla 4, sündmuskohal temaga ei vestelnud. Sama avaldas isik, et ta on valmis kandma karistust. Kuigi tahaks mõnda aega selleks, et ta võiks kodus olevat kassi toita ja võtmed anda isikule, kes nõustuks kassi eest hoolitsema.
5. Kohtu hinnangul ei ole S.F-i ütlused valdavas osas usaldusväärsed ega haaku teise väärteoasjas kogutud tõenditega, mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole.
6. Sellele, et S.F-i ütlused ei vasta tegelikkusele viitab ka see, et tunnistaja D. R ütluste kohaselt, mille usaldusväärsuses kohtul puudub alus kahelda, esmakohtumisel politseiametnikuga ta üldse eitas seda, et nägi kaklust pealt. Nii tõi ta esialgselt välja, et tema kõndis koju ning midagi ei näinud (tl 18 pöördel). Vestluse jooksul aga tema seisukoht muutus ning ta tunnistas hädanumbrile helistamist ning seda, et kakluses osales 8 inimest. Samas kirjeldas ta ainult kahe nooruki väidetavat liikumisteed ja selgusetuks jäi seega, kuhu kadusid ülejäänud väidetavas kakluses osalejad. Nii ei täpsustanud ta eeltoodut ei politseiametnikuga vestluses ega ka kohtuistungil ülekuulamisel. Nimetatu omakorda annab aluse kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Samuti annab aluse asuda seisukohale, et tema ütlused ei vasta tegelikkusele see, et ei sündmuskohal ega ka hiljem ülekuulamisel ei avaldanud ta kordagi seda, et ka teda rünnati väidetava kakluse jooksul. Kohtuistungil avaldas ta aga järgnevat: „Ütlesin kõik ära ja nägin, kuidas need noorukid hakkasid jooksma Haigla suunas ja üle aia ka hüppasid ja jooksid edasi. Üks nendest lõi minule vastu külge. Mul on siin sinikas. Ma võiks teile ette näidata. Üks nendest lõi mind, kui ma ütlesin“. Eluliselt usutav pole see, et füüsilise vägivalla ohvriks langenu ei avalda sündmuskohal ega ka hiljem ülekuulamisel seda, et ka teda löödi ja seda eriti juhul, kui ta ise kutsus politsei välja.
7. Ka paneb kohut kahtlema S.F-i ütluste tõepärasuses see, et 02.05.2025 ülekuulamisel ta avaldas, et kohe tunnistas seda, et tema kutsus politsei kohale. Samas nähtub tunnistaja D. R ütlustest, et eeltoodud helistamise tunnistamine toimus alles pärast seda, kui talt oli leitud mobiiltelefon ning kontrolliti kõnelogi. Seega isegi vahetult pärast sündmust toimunud ülekuulamisel moonutas S.F tegelikkust, avaldades oma tegelikkusele mittevastava versiooni toimunust.
8. Riigikohtu asjakohase praktika kohaselt (vt Riigikohtu 24.09.2008 otsus väärteoasjas 4 nr 3-1-1-50-08)

§-s 278 sisaldub kaks alternatiivset süüteokoosseisu - teadvalt vale väljakutse tegemine ja teadvalt vale väljasõidu põhjustamine. Väljakutse on igasugune optiline või akustiline teadaanne, millega taotletakse eritalituse kohaletulekut seoses häda- või ohuolukorraga, näiteks õigusrikkumise toimepanemisega. Seega on vale väljakutse tegemine spetsiifilise teokirjeldusega formaalne delikt, kuna süüteokoosseisu realiseerituse aspektist on tähtsusetu, kas sellele järgneb ka faktiliselt mõne eritalituse väljasõit. Seevastu väljasõidu põhjustamine on tagajärjedelikt, mis eeldab erinevalt väljakutse tegemisest suvalist tegu (näiteks õnnetusjuhtumi või õigusrikkumise lavastamist), mille tulemina toimub eritalituse väljasõit. Sellisel juhul tuleb tuvastada ka põhjuslik seos teo ja väljasõidu vahel. Politsei teadvalt vale väljakutsega on muuhulgas tegemist siis, kui isik teatab politseile, et toime on pandud õigusrikkumine, teades tegelikult, et seda toimunud ei ole, või esitab õigusrikkumise asjaolusid teadlikult ebaõigesti. 17. Kohtu hinnangul eeltoodud usaldusväärsete tõenditega on tõendatud see, et S.F pani toime eritalitusele vale väljakutse tegemise

§-s 278 mõttes. Väärteoprotokollist nähtub ka see, et kaklusest teataja ehk S.F-i sõnade kohaselt ühel kakluses osalejal oli relv kaasas. Avalikus kohas kaheksa nooruki vaheline kaklus relva kasutamisega on ilmselgelt selline ohuolukord, mis vajab riigipoolset sekkumist, kuna selline kaklus võib ohustada nii osalejaid kui ka pealtnägijaid. On ilmselge ka see, et arvestades eelnimetatud ohtu, oli eritalituse väljasõit sündmuskohale prognoositav ning ka kiire. Kohtu hinnangul tuleb nentida uuritud tõendite pinnalt, et häirekeskusesse tehtud kõne oligi akustiliseks teadaandeks, millega taotleti eritalituse kohaletulekut seoses häda- või ohuolukorraga. 18. Eelnevaga on vastuvaidlematult ja üheselt mõistetavalt leidnud tõendamist see, et S.F tegevus vastab

§ 278

lg 1 objektiivsele sisule: S.F tegi Politsei- ja Piirivalveametile vale väljakutse, mis seisnes selles, et isik helistas hädaabinumbrile 112 telefoninumbrilt XXX ning teatas, et aadressil Haigla ühistranspordi bussipeatus, Narva linn, toimub kaklus 8 isiku vahel, ühel isikul on relv kaasas. Kuid peale politsei väljasõitu selgus, et kohapeal kedagi ei olnud ning tegelikult politsei abi ei olnud vaja. Süüteokoosseis: subjektiivne koosseis 19. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et S.F pani

§ 278lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo toime tahtlikult.

Nimelt on ta enda ütlustes välja toonud, et ta ise otsustas kaklust nähes politsei välja kutsuda ning tegigi seda oma isikliku telefoni kasutades. 20. Kohus on seisukohal, et S.F-i tegevus vastab subjektiivsest küljest otsese tahtluse tunnustele. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (

§ 16lg 3).

Tunnistaja D R ütlustega on tõendatud see, et puudus põhjus politsei kutsumiseks menetlusaluse isiku poolt 01.05.2025 kell 23:

1. Seega oli S.F teadlik, et tema poolt kirjeldatud kaklust ei toimunud ning ta edastab hädaabinumbrile tegelikkusele mittevastava informatsiooni. Nimetatu tähendab seda, et S.F teadis, et teostab valet väljakutset ning möönis seda. Otsese tahtluse esinemist on võimalik põhjendada ka modus operandi-põhimõttele toetudes. Kuritegude ja väärtegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka õigusrikkumiste toimepanijat sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate õigusrikkumiste toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate 5 kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt
2. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või
3. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11).
4. Nii nähtub S.F-i kehtivatest karistusregistri andmetest., et teda on varemgi karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest (tl 7-9). Nii on tal kolm kehtivat väärteokaristust ja kaks nendest samalaadse väärteo toimepanemisega seoses: 22.12.2021 oli määratud rahatrahv

§ 278

lg 1 alusel 600 eurot ning 11.03.2025

§ 278lg 1 alusel arest 2 päeva.

Seega on eeltoodud karistusregistri andmete alusel põhjendatud järeldada, et eritalitusele vale väljakutse tegemine on muutunud S.F-ile harjumuspäraseks ja kinnitab seda, et ta täitis talle etteheidetava väärteo subjektiivse koosseisu tahtlikult. Õigusvastasus, süü 22.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.
3. S.F on süüvõimeline, s.t ta oli väärtegude toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
4. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (

§ 29

) ega kohustuste kollisiooni (

§ 30

). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et miski oleks õigustanud S.F poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist ja seda vaatamata sellele, et ta avaldas kohtuistungil, et üks kakleja lõi teda. Kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud eelnimetatud asjaolu ega ka kakluse toimumine tõendamist, mis kinnitab seda, et S.F on tagantjärgi otsinud põhjendusi õigustamaks järjekordselt eritalitusele teadvalt tehtud valet väljakutset. 25. Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et S.F on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 278lg 1 järgi.

Karistuse mõistmine 26.

§ 278lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

1. 09.05.2020 toimunud kohtuistungil palus kohtuväline menetleja karistada S.F-i arestiga 10 päeva. Arvestades seda, et S.F-il on kodus kass, pakkus kohtuväline menetleja määrata aresti kandmine esmaspäevaks ehk 12.05.
2. S.F võib lahendada oma probleemi puhkepäevade jooksul ja tulla ise esmaspäeval. Menetlusalune isik avaldas, et vajab kahte päeva, et anda korterivõtmed üle kellegile enda lähisugulastest, kes saaks kassi toita. Samuti avaldas ta, et tunneb ennast mitte süüdiolevana. 28.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust 6 mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RK 3-1-1-99-06, p. 15.1).
3. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). S.F-ile

§ 278

lg 1 järgi määratud karistused on kahtluseta seotud praeguse menetluse esemeks oleva väärteoga ja neid tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta saavutamaks karistuse eesmärgid. 31. Kuivõrd S.F ei tööta (tl 2, 3, 5, 6), siis ei ole tema suhtes võimalik rakendada ka kergemat karistusliiki, s. o rahalist karistust. Kergemat karistusliiki ei ole S.F-i suhtes võimalik kohaldada ka seetõttu, et 22.12.2021 määratud rahatrahv

§ 278

lg 1 järgi ei ole teda ilmselgelt mõjutanud, kuna ta jätkas samalaadsete väärtegude toimepanemist. Viru Maakohtu 13.03.2025 otsusega karistati teda juba ka raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga 2 päeva seoses samalaadse väärteo toimepanemisega. Vaatamata sellele jätkas ta teadlikult ja tahtlikult samalaadset käitumist, mis päädis järjekordse väärteomenetlusega ning kahe politseipatrulli põhjendamatu väljasõiduga sündmuskohale. Seetõttu tuleb S.F-ile mõista raskemaliigiline karistus ehk arest, mis jääb vahemikku 1-30 päeva ehk sanktsiooni keskmine oleks 15 päeva aresti. 32.

§ 278

lg 1 kvalifikatsiooni osas mõjutavad süü suurust eelkõige vale väljakutse sisu, s. t missuguse prioriteedina väljakutset käsitletakse, kui suurt hulka eritalitust on eelduslik vaja väljakutsele saata ja kas väljakutse tõi kaasa ka laiema negatiivse mõju (isikute häirimise, kahju tekkimise jne). Käesoleval juhul ilmneb telefonikõnest hädaabinumbrile, et tegemist on olnud tõsise väljakutsega mida läks lahendama kaks politseiekipaaži. Seega ei ole välistatud, et antud valeväljakutse tõttu jäi tegemata väljasõit tõelisest vajadusest lähtudes. Samas ei kaasnenud väljakutsega täiendavalt inimeste häirimist (võrreldes olukorda nt pommiähvarduse olukorraga). Järelikult väärteo asjaolude alusel ei ole S.F-i süü väga suur. Seega jääb tema teo objektiivsete näitajate järgi süü keskmäärast allapoole. Samas suurendab tema süüd asjaolu, et tegu pandi toime tahtlikult.

1. Kohtu hinnangul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.
2. Saavutamaks karistuse eripreventsiooni peab kohus vajalikuks määrata S.F-ile rangema karistusele kui Viru Maakohtu 13.03.2025 otsusega määratud 2 päeva aresti. Kohus lähtub põhimõttest, et esmakordsel väärteo toimepanemisel annab seadusandja võimaluse enda parandamiseks, küll aga kui isik jätkab sarnasel viisil teo toimepanemist, peaks karistus olema juba rangem. Üksiku vähese teosüüga õigusrikkumise korral ei pruugi tekitatud kahju ja sellest tulenev oht tunduda esialgu märkimisväärne ning ei too seega kaasa riigipoolset reageeringut, kuid kui pannakse toime arvukalt väikese teosüüga pisikuritegusid, on kokkuvõttes tegemist juba suure kahju ning suure ohtlikkusega, millele seadusandja ega ka riigiasutused ei saa jätta reageerimata
4. Üldpreventiivseid kaalutlusi ehk õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades ei pea kohus antud juhul vajalikuks karistada S.F-i karmimalt võrreldes selle karistuse määraga, mis vastaks tema süü suurusele ning oleks piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest.
5. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et S.F-i tuleb karistada 6 päeva pikkuse arestiga. 1 K-M. Vaher. Masskuriteod: vike teos ja suur ohtlikkus. Juridica VIII/2008, lk 530 7
6. VTMS § 44 lg 4 kohaselt kui selgub, et isikut ei ole põhjust kinni pidada, vabastatakse ta viivitamata. Arvestades poolte seisukohti karistuse kandmise alguse osas pidas kohus põhjendatuks anda S.F-ile võimaluse iseseisvalt ilmuda aresti kandmiseks kinnipidamisarutusse. Kohus loodab, et S.F oli siiras selles, et kohene aresti kandmisele asumine võib kaasa tuua selle, et tema kodus olev kass jääb nälja. Seega tuleb ta vabastada VTMS § 44 lg 4 alusel kinnipidamiselt pärast kohtuotsuse kuulutamist.
7. VTMS § 205 lg 4 kohaselt kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja või vanglasse, teatab arestimaja või vangla sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja või vanglasse. Kui S.F ei ilmu kinnipidamisarutusse karistuse kandmiseks tuleb tema suhtes kohaldada sundtoomist kinnipidamisarutusse karistuse kandmisele.
8. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 8