Obsah (5)

§ 7§ 12§ 14§ 4§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-26-882 Tsiviilasi Moskva

) tuleb registripidajal hinnata põhikirja vastavust seadusele. Registrikande tegemist takistavad järgmised asjaolud: 1) avaldaja põhikirja päises ja punktides 1.1 ja 1.3 märgitud nimi „EKÕK Tapa Ristija Johannese Kogudus“ ei näita, et kogudus kuuluks Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku koosseisu; 2) avaldaja nimekuju „EKÕK“ ei ole korrektne ja see ei vasta

§ 7lg-s 1 ja MTÜS § 4 lg-s 4 sätestatule, sest nimes esineb neljatäheline lühend.

Avaldaja põhikirjas ei ole märgitud koguduse täielikku nimekuju ja mida lühend väljendab; 3) avaldaja põhikirja punktis 1.6 on üheks juhtimisorganiks märgitud „valitsev piiskop“. Koguduse juhtorganiks olemise volitusnorm ei ole piiskopi puhul EKÕK põhikirjas selgelt sätestatud. Avaldaja põhikirja punkti 1.2 kohaselt on kogudus kohaliku piiskopi kanoonilise juhtimise all, samas on põhikirja punktides 3.1.1, 3.2.2 ja 3.4.4 märgitud ka piiskopil administratiivsed juhtimisõigused. Seega leidis kohtunikuabi, et avaldaja põhikirjas tuleb

§ 12

lg 1 punktist 4 tulenevalt sõnastada piiskopi kui koguduse juhtorgani pädevused; 2 4) põhikirja punktis 5.1 märgitult kinnitab põhikirja muudatused ja täiendused kohalik piiskop, kuid EKÕK põhikirja punkti 3.5.4 alapunktis 13 kinnitab tüüppõhikirjad Sinod ja põhikirja lõpus olevast lausest selgub, et tegemist on tüüppõhikirjaga. EKÕK põhikirjas ei ole piiskopile antud õigust koguduste põhikirju ega nende muudatusi kinnitada. EKÕK põhikirja punkti 3.7.5 alapunkti 1 järgi on piiskopkonna pädevuses uute koguduste põhikirjade kinnitamine. Põhikirja punkt 3.7.5 vajab tervikuna täpsustamist, sest selles sätestatakse piiskopkonna pädevused, aga EKÕK põhikirja punkti 3.7.1 kohaselt on piiskopkonnaks territoriaalne üksus, kuid see ei saa omada õigusi ega teostada toiminguid; 5) koguduse põhikirjast ei selgu, kuidas täidetakse EKÕK põhikirja punktis 4.1.7 sätestatud nõuet: „Oma vaimulikus ja administratiiv-finantsilises tegevuses on kogudus aruandekohustuslik kohaliku piiskopi ees.“ Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg 1 kohaselt keeldub registripidaja kande tegemisest, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes MTÜS § 75 lgst 3,

§ 14lg 2 p-st 1 jättis kohtunikuabi kandeavaldus rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja palub määruskaebuses Tartu Maakohtu registriosakonna
2. detsembri 2025 määruse nr M 10080173/ 7 tühistamist ja asjas uue lahendi tegemist, millega rahuldada avaldaja
3. detsembri 2025 kandeavaldus. Määruskaebuse esitaja vastuväited on järgmised: 1) avaldaja põhikirja punktis 1.2 on selgelt märgitud, et kogudus kuulub Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku (registrikood 80202812) koosseisu; 2)

§ 7lg-s 1 puudub nõue, et koguduse nime peaks kiriku täisnimega täiendama.

Kogudusel ja kirikul on õigus valida koguduse nime pikkust ja selle sisu. Avaldaja põhikirja punktis 1.2 märgitud lühendit „EKÕK“ kasutatakse kirikusisestes ja avaliku tähtsusega dokumentides. Koguduse uus nimi „EKÕK Tapa Ristija Johannese Kogudus“ vastab seadusele ja põhikirjale; 3)

§ 12

lg 1 p 4 ei sätesta, et juhtimisorganite pädevus peab olema koguduse põhikirjas märgitud. Avaldaja põhikirja punktist 1.2 nähtuvalt hõlmab kohaliku piiskopi kanooniline juhtimispädevus koguduse üle ka põhikirja punktides 3.1.1, 3.2.2 ja 3.4.4 piiskopi administratiivseid juhtimisõigusi, mistõttu on valitsev piiskop põhjendatult nimetatud põhikirja punktis 1.6. koguduse juhtorganina. Nimetatu vastab ka põhikirja punktidele 4.1.1, 4.2.2 ja 4.4.4, mis on sama sisuga kohaliku piiskopi pädevuse osas koguduse juhtimisel. Seda enam, EKÕK põhikirja punktis 3.7.6 on sätestatud kohaliku piiskopi volituste kogum koguduste juhtimisel. Sellest tulenevalt oli avaldaja seisukohal, et uues põhikirjas vastab kohaliku piiskopi juhtimispädevus

§ 12

lg 1 p 4 nõuetele; 4) avaldaja ei nõustunud määruses esitatuga, et avaldaja põhikirja punkti 5.1 järgi puudub kohalikul piiskopil koguduse põhikirja või selle muudatuste kinnitamise õigus. EKÕK põhikirja punktide 3.7.4 ja 3.7.5 alapunkti 1 järgi on kohalikul piiskopil, kes esindab piiskopkonda, pädevuses uue koguduse põhikirja kinnitamine. Määruses märgitu, et kiriku territoriaalne üksus ei saa omada õigusi ega teostada toiminguid, on ebaõige.

§ 12

lg 4 järgi võivad usulisel ühendusel olla osakonnad ja asutused, kui eelnev ja nende pädevus on ettenähtud põhikirjaga. EKÕK põhikirjas on piiskopkondade õigused ja kohustused põhikirjas ettenähtud. 3 Koguduse põhikirja lõpus viimases lauses on kinnitus, et põhikiri vastab EKÕK sinodi poolt kinnitatud koguduse tüüppõhikirjale, mis on EKÕK põhikirja punkti 3.5.4 alapunkti 13 kohaselt sinodi pädevuses; 5) avaldaja põhikirja punkti 3.2.1 kohaselt teostab koguduse eesseisja koguduse ja kirikuameti vaimulikku juhatamist. Põhikirja punkti 3.2.2 kohaselt on ta aruandekohustuslik oma tegevuses kohaliku piiskopi ees. Aruanne koguduse elust möödunud aasta eest esitatakse kohalikule piiskopile hiljemalt järgneva aasta

1. veebruariks. Seega iga-aastase aruande koguduse elust, mis hõlmab vaimulikust ja administratiiv ja finantsilist tegevust esitamisega täidab kogudus põhikirja punktis 4.1.7 sätestatud nõuet.
2. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu registriosakonna
4. detsembri 2025 määruse nr M 10080173 / 7 osaliselt ning saadab registriasja registriosakonnale menetluse jätkamiseks.
5. Kandeavalduse menetlemisel peab registripidaja TsMS § 596 lg-st 2 tulenevalt juhul, kui avaldaja on esitanud puudustega avalduse ja puudusi on võimalik kõrvaldada, andma avaldajale kõigepealt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Registripidaja saab jätta kandeavalduse rahuldamata alles siis, kui puudused jäetakse kõrvaldamata. Asja materjalidest ei nähtu, et registripidaja oleks määranud avaldajale enne kandeavalduse rahuldamata jätmist tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtunikuabi määrusest ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul selliseid puudusi, mida ei saaks ilmselt kõrvaldada ja mille tõttu oleks saanud jätta kandeavalduse rahuldamata. Seega on ringkonnakohtu hinnangul ennatlik kandeavalduse rahuldamata jätmine põhjusel, et kandeavaldus ja sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Registripidaja peab andma avaldajale TsMS § 596 lg 2 esimese lause alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o põhikirjas terminoloogiliselt ühtselt juhtorgani nimetuse kajastamiseks ja juhtorgani pädevuse määramiseks. Muuhulgas tuleb arvestada käesolevas määruses toodud seisukohti.
6. Kandeavalduses taotletakse avaldaja uue nime ja põhikirja registrisse kandmist. Kohtunikuabi põhjendas kandeavalduse rahuldamata jätmist sellega, et kandeavalduse lisatud põhikiri ja uus nimi ei vasta seadusele. 8.

§ 4

lg 2 esimese lause kohaselt kantakse usuühing mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse mittetulundusühingute seadusega ettenähtud korras.

§ 12

lg 1 järgi on usulisteks ühendusteks kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid ning välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioonid.

§ 12

lg 1 kohaselt peab usulise ühenduse põhikiri sisaldama muuhulgas nime ja asukohta.

§ 7

lg 1 kohaselt peab usulise ühenduse nimi olema kirjutatud ladina tähtedega ja sisaldama vastavat sõna „kirik“, „kogudus“, „koguduste liit“ või „klooster“ ning selgelt erinema teistest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidiliste isikute nimedest ega või olla eksitav tegevuse eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vormi osas. Usuline ühendus võib oma nimes kasutada sõnade „kogudus“ või „koguduste liit“ asemel vastavat omanimetust, kui see tuleneb usulise ühenduse ajalooliselt väljakujunenud nimekasutustavast. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et

§ 7lg-st 1 ei tulene, et koguduse nimes peab sisalduma kiriku täisnimetus.

Põhikirja punktist 1.2 on arusaadav, et lühend „EKÕK“ tähendab Eesti Kristliku Õigeusu Kirikut. Määruskaebuse esitaja täielik nimi on teistest registritesse kantud juriidiliste isikute nimedest eristatav ja see ei ole muul moel eksitav. 4 Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et avaldaja põhikirja punkti 1.2 sõnastusest tulenevalt on kogudus Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku (registrikood 80202812) Tallinna Piiskopkonna osa ning sellest järeldub, et kogudus kuulub Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku koosseisu. Ringkonnakohus on seisukohal, et põhikirjas ja kandeavalduses toodud nimi „EKÕK Tapa Ristija Johannese Kogudus“ on kooskõlas põhikirja ja

§ 7

lg-s 1 sätestatuga ja registripidaja jättis põhjendamatult eeltoodu osas kandeavalduse rahuldamata. 9.

§ 2

lg 3 sätestab, et kogudus on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel ja valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse registrisse

ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 12

lg 1 punkt 4 järgi peab usulise ühenduse põhikiri muuhulgas sisaldama juhtimis- ja järelevalveorganite struktuuri, nende moodustamise korda, pädevust ja volituste tähtaega. Ringkonnakohus nõustub registripidajaga selles, et avaldaja (koguduse) põhikirjas ei ole määratletud juhtorgani „valitsev piiskop“ pädevust. Koguduse põhikirja punktidest 3.1.1, 3.2.2, 3.3.4 ja 3.4.4 ja 5.1 on üksnes tuletatav kohaliku piiskopi pädevus, kuid

§ 12

lg 1 punktis 4 nõude täitmiseks peab koguduse põhikirjas endas olema terminoloogiliselt ühtselt kajastatud juhtorgani nimetus ning selgelt ja üheselt mõistetavalt selle pädevus. Neid puudusi ei kõrvalda määruskaebuse esitaja viited EKÕK põhikirja punktidele 3.7.6 4.1.1, 4.2.2 ja 4.4.4, mis reguleerivad kohaliku piiskopi pädevust koguduse juhtimisel. Selles osas jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu registriosakonna

1. detsembri
2. a määruse nr M 10080173 / 7 muutmata ning registripidajal tuleb vastavas osas anda avaldajale puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg.
3. Registripidaja on määruses märkinud, et avaldaja põhikirja punkti 5.1 kohaselt kinnitab põhikirja muudatused ja täiendused kohalik piiskop. Samas kinnitab EKÕK põhikirja punkti 3.5.4 alapunkti 13 järgi tüüppõhikirjad sinod ning avaldaja põhikirja lõppsõnast tuleneb, et tegemist on tüüppõhikirjaga. EKÕK põhikirja kohaselt ei ole piiskopile antud õigust koguduste põhikirju ega nende muudatusi kinnitada. Kuigi EKÕK põhikirja punkti 3.7.5 alapunkt 1 viitab uute koguduste põhikirjade kinnitamisele piiskopkonna pädevusena, vajab see regulatsioon registripidaja hinnangul tervikuna täpsustamist, sest EKÕK põhikirja punkti 3.7.1 kohaselt on piiskopkond territoriaalne üksus, mis ei saa õigusi omada ega toiminguid teostada. Registripidaja eelneva käsitlusega ringkonnakohus ei nõustu ja vastavate põhjenduste näol ei ole tegemist puudustega, mis oleksid andnud aluse eitava kandemääruse tegemiseks. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et EKÕK põhikirja punkt 3.5 alapunkti 13 järgi on koguduse tüüppõhikirja kinnitamise õigus antud sinodile ja selle vastavuse kinnitus on märgitud avaldaja põhikirja lõpus. EKÕK põhikirja punkt 3.7.5 alapunkti 1 järgi on piiskopkonna kui üksuse pädevuses uute koguduste põhikirja kinnitamine, kuid avaldaja põhikirja punkti 1.1 kohaselt ei ole tegemist uue, vaid
4. aastal asutatud kogudusega. Järelikult ei mõjuta registripidaja seisukohad EKÕK põhikirja punktide 3.7.1 ja 3.7.5 kohta antud asja lahendamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda eelnev kokkuvõttes aga seda, et avaldaja põhikirja punkti 5.1 järgi ei võiks iseenesest koguduse põhikirja muudatusi ja täiendusi kinnitada kohalik piiskop.
5. Ringkonnakohus märgib, et registripidaja ei ole määruses selgitanud, mil moel võiks EKÕK põhikirja punkti 4.1.7 täitmine praktikas tõrkeid tekitada ning kuidas see takistab kande tegemist. Avaldaja põhikirja punktide 3.2.1, 3.2.2 ja 3.2.4 järgi nimetab eesseisja ametisse kohalik piiskop ja eesseisja teostab koguduse juhatamist ja valitsemist ning juhendab majanduslikku tegevust. Eesseisja on aruandekohustuslik kohaliku piiskopi ees ja koguduse aasta aruanne esitatakse kohalikule piiskopile hiljemalt järgneva aasta
6. veebruariks. 5 Seega on ringkonnakohtu hinnangul avaldaja põhikirjas koguduse aruandluskohustuse täitmine reguleeritud ja registripidaja seisukoht ei ole põhjendatud.
7. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tartu Maakohtu registriosakonna
8. detsembri
9. a määruse nr M 10080173 / 7 osaliselt ning saadab kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale menetluse jätkamiseks. Registripidaja peab TsMS § 596 lg 2 esimese lause alusel andma avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o

§ 12

lg 1 punktis 4 sätestatuga kooskõlla viimiseks, juhtorgani nimetuse terminoloogiliseks ühtlustamiseks ning selle pädevuse määratlemiseks.

1. Riigikohtu üldkogu menetluses on põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-25-49 Vabariigi Presidendi taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogus
2. juunil 2025 vastu võetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus. Nimetatud PSJV asjas tehakse lahend teatavaks
3. juunil
4. Ringkonnakohus märgib, et registriasja menetluse jätkamisel võib tekkida vajadus lähtuda lisaks eeltoodule Riigikohtu lahendis esitatavatest seisukohtadest, mis seonduvad usuühenduse põhikirjale esitatavate nõuete ja piirangutega.
5. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 6