KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-9267 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2026, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. T. (T.) hagi M. T. (T.) vastu aluset

§ 1028

lõikele 1 on alusetu rikastumise nõue suunatud õigusliku aluseta tehtud soorituse tagajärjel saadud hüve tagastamisele. Antud juhul oli makse aluseks olnud kokkulepe – kostja loobumine perekonnanimest „T.“ ning see kokkulepe jäi kostja tegevusetuse tõttu täitmata. Seega on makse tegemise alus ära langenud ning kostja on alusetult rikastunud.

§ 1028

lg 1 kohaldamise eelduseks on, et sooritus tehti olemasolu kaotanud või ära langenud kohustuse alusel. Siin on täidetud mõlemad eeldused: makse oli tingimuslik ja tingimus (nimevahetus) ei täitunud. Notariaalne leping ei välista seda, et makse tegelik eesmärk oli erinev lepingus toodud vormilisest kirjeldusest. Kohus peab hindama poolte tegelikku tahet ja nende vahelisi kokkuleppeid, mitte ainult lepingu sõnastust. Tõendid (Messenger-vestlus ja 2 maksekuupäev enne notarit) kinnitavad, et poolte tegelik tahe oli seotud perekonnanime vahetamisega. II KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata. M. T. leiab, et hageja on kohut eksitavalt ja pahatahtlikult esitanud hagi. Hageja ei ole kostjale maksnud 12 000 eurot , et viimane loobuks hageja perekonnanimest. 11.02.2025 sõlmisid pooled Rakvere notar T. S. büroos abieluvaralepingu varasuhte muutmiseks, ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu. Nimetatud lepingu p 3.1.1 kohaselt lepingu punktis 2.1.
2. nimetatud kinnistu nr XXX jääb A. T. lahusvaraks (2.1.1.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registrisse kantud kinnistu nr XXX katastriüksus katastritunnusega XXX, pindala XXX). Lepingu punkt 3.
3. Abikaasad lepivad kokku, et A. T. kohustub tasuma punktis 3.1 nimetatud kokkuleppe alusel tehingu tulemusena enamsaadu arvel M. T.le 12 000 eurot, mis on M. T.le enne lepingu sõlmimist tasutud ja mille saamist kinnitab M. T. oma allkirjaga lepingul. Seega soovib hageja kohtu abil ja mittetõeseid faktilisi asjaolusid esitades tagasi küsida varajagamisel enamsaadu arvelt tasutud 12 000 eurot. Kostja hinnangul ei ole hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ja esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kui kohus leiab, et on alus hagi läbi vaatamiseks, siis alternatiivselt palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et rahaline hüvitis anti nimevahetuse eest. Kui hagejal on sellekohane tõend, et ta on kostjale tasunud 2 x 12 000 eurot, siis esitagu see kohtule. Hageja on järjepidevalt nõudnud kostjalt, et viimane muudaks oma perekonnanime. Viidatud sõnumivahetus ei tõenda hageja väidet, et summa 12 000 eurot oleks tasutud nimevahetuse eest. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Seega saab kostja vastavasisulise avalduse esitamisega taastada oma varasema perekonnanime ja vajadusel seda taotleda seda läbi kohtu. Hageja ei saa nõuda, et kostja loobuks tema perekonnanimest ja seda ei jaata ka nimeseadus. Hageja arusaam, et kostja on alusetult rikastunud samuti ei päde . Kostja on seisukohal, et hageja peab

§ 1028

lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 13).

§ 1028

lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale

§ 1028

lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 10). Hageja ei ole neid asjaolusid kohtu ette toonud. Oma nõude maksmapanekuks peab esitama faktiväited, millised vastavad tegelikkusele ja millised on ka õiguslikult põhjendatud. Neid antud hagi raames esitatud ei ole. Kostja ei ole alusetult midagi saanud ja nõue on esitatud pahatahtlikult.

§ 1028

järgi on alusetu rikastumise nõue suunatud õigusliku aluseta tehtud soorituse tagajärjel saadu tagastamisele. Antud juhul oli hagejal kohustus notariaalsest lepingust (ühisvara jagamine) tulenevalt tasuda 12 000 eurot, mille ta kandis üle enne notari tehingut, so 3.02.2025, mitte 3.03.2025 nagu on hageja eksitavalt märkinud hagiavalduses. Tagasi 3 vaadates ehk ongi hea, et kostja sai selle kätte enne tehingu sõlmimist, sest arvestades hageja pahatahtlikku ja kiuslikkust käitumist kostja suhtes, et ta nõuaks tänaseni seda summat. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi
3. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
4. Viru Maakohtu 3.05.2025 otsusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXX lahutati A. T. ja M. T. abielu. Tartu Ringkonnakohus keeldus 12.06.2025 määrusega A. T. apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-XX-XXX jõustus 28.06.
5. Kohus jättis 3.05.2025 abielu lahutamise otsuses (resolutsiooni p 3) tuginedes nimeseaduse § 11 lg 1 sätestatule ja M. T. soovile pärast abielu lahutamist perekonnanimi „T.“.
6. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis nõuab A. T. M. T.lt 12 000 euro tagastamist. Hageja leiab, et kostja on 12 000 eurot saanud õigusliku aluseta ja raha tuleb hagejale alusetu rikastumise sätete alusel tagastada. Hageja väitel oli rahaülekanne tehtud poolte kokkuleppel nimevahetuse eest (A. T. palus M. T.l loobuda pärast abielulahutust perekonnanimest „T.“) ning kuna M. T. jättis siiski endale perekonnanime „T.“, on hageja arvates raha saadud alusetult. M. T. vaidleb nõudele vastu ning väidab, et 12 000 euro ülekanne tehti talle notariaalse ühisvara jagamise lepingu alusel enamsaadud vara hüvitisena.
7. Tsiviilasja materjalide kohaselt kandis A. T. 3.02.2025.a. (hagiavalduses ekslikult märgitud 3.03.2025) M. T.le 12 000 eurot selgitusega „sissemakse“ (dtl 6; 87). 11.02.2025.a sõlmisid pooled notariaalse abieluvaralepingu varasuhte muutmiseks, ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu (dtl 61-66). Nimetatud lepingu p.3.3.1 kohaselt jäi kinnistu XXX (käesoleval ajal Jõhvi vald) registriosa XXX A. T. lahusvaraks. Lepingu p 2.1.1 kohaselt on kinnistu väärtus poolte hinnangul 24 000 eurot (dtl 63). Lepingu p 3.3 leppisid abikaasad kokku, et A. T. kohustub tasuma lepingu p-s 3.1 kokkuleppe alusel tehingu tulemusena enamsaadu arvel M. T.le 12 000 eurot, mis on M. T.le enne käesoleva lepingu sõlmimist tasutud ja mille saamist M. T. kinnitas allkirjaga lepingul. Lepingu p-s 3.4 avaldasid abikaasad, et nad on oma osa lepingu punktis 3.1 nimetatud ühisvarast väärtuseliselt ja koguseliselt kätte saanud ning ei pea teineteisele enamsaadu arvel rohkem hüvitist tasuma ja ei oma teineteise vastu mitte mingeid pretensioone ega nõudeid, sealhulgas ei 4 oma nad teineteise vastu käesolevas lepingu nimetamata rahalisi tagasivõtmatult nendest). nõudeid (loobuvad
8. Tulenevalt võlaõigusseaduse (

) § 1027 peab isik

52. ptk-s sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Rikastumine on alusetu kui selle alusel saadu omandamiseks puudub õiguslik alus, st seadusest või tehingut tulenev alus.

§ 1028

lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki, või kohustus langeb hiljem ära. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus, õigus nõuda kohustuse täitmist oli ülenandmise hetkeks aegunud, tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või selle eesmärgiga Kohustuse täitmisena saadu tagastamisele suunatud alusetu rikastumise nõude eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. Riigikohus on sedastanud, et hageja peab

§ 1028

lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära.

§ 1028

lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale

§ 1028

lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 10.12.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-16-10632 p 11.1)

1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale üle kandnud 12 000 eurot. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et 12 000 eurot tasuti vastutasuna/kostja seatud tingimusena perekonnanime muutmise eest ning notariaalakt kinnitab makse olemasolu, kuid ei kirjelda selle tegelikku alust (dtl 99, 00:01:00). Hageja leiab, et tema kohustus 12 000 üle kanda tuleneb pooltevahelisest väidetavast kokkuleppest, mille kohaselt kostja loobub perekonnanimest „T.“ ja hageja tasub selle eest 12 000 eurot, mida kostja sai kasutada sissemakseks korteri soetamise eest (vt Messengeri sõnumivahetus poolte vahel dtl 7, 88-91). Hageja leiab, et kuna nimevahetust ei tehtud / väidetavat kokkulepet ei täidetud, on makse alus ära langenud (dtl 103 00:25:03). Esiteks ei viita ükski tõend sellele, et 12 000 euro tasumise kohustus tulenes pooltevahelisest kokkuleppest kostja perekonnanime muutmiseks pärast abielu lahutamist. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe (leping) selles, et A. T. tasub M. T.le perekonnanimest loobumise eest rahalise hüvitise ja et 3.02.2025 üle kantud 12 000 eurot oli „hüvitiseks“ perekonnanimest loobumise eest. Messengeri sõnumist on üheselt mõistetav M. T. nn lubadus „T.“ nimest loobuda kui A. T. tasub 12 000 eurot varem – „…vastutasuks nimevahetuse eest kanna varem sissemaksu osa ära…“ (dtl 7, 90). Teiseks tuleneb hageja kohustus tasuda kostjale 12 000 eurot sõnaselgelt poolte vahel 11.02.2025.a. sõlmitud ühisvara jagamise lepingu p-st 3.
2. Ei oma tähtsust, et hageja tegi kostjale ülekande enne 11.02.2025 (täpsemalt 3.02.2025), pooltevahelise kokkuleppe alusel kostja korteri omandamise sissemakseks. Kostja on samas leping p-s 3.3 kinnitanud, et on 12 000 eurot kätte saanud. 5 Isegi kui kostja andis nõusoleku/lubaduse makse varasemaks saamiseks abikaasa perekonnanimest loobumiseks, ei muuda selle täitmata jätmine olematuks hageja kohustust enamsaadud ühisvara arvelt hüvitist tasuda (lepingu p 3.3 ja PKS § 37 lg 3). Viide PKS §-le 37 on ka 11.02.2025 lepingu p-s 3.1 (dtl 63 jj). 11.

§ 1028

kohaldamine eeldab, et üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees, st üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil. Kohustuse täitmiseks oli olemas õiguslik alus, hageja kohustus oli olemas - hageja tegi soorituse ühisvara jagamise lepingu täitmisena (isegi juhul kui makse tehti 3.02.2025, aga leping sõlmiti 11.02.2025). Kohustust ei oleks tekkinud juhul kui pooled ei oleks sõlminud ühisvara jagamise lepingut (vara oleks jäänud jagamata). Hageja leiab, et makse alus/ kohustus langes ära kuna kostja ei täitnud oma lubadust „T.“ perekonnanimest loobuda. Kohus sellega ei nõustu. Kui hageja väidab, et tema kohustus 12 000 eurot kostjale tasuda tulenes pooltevahelisest väidetavast nimevahetuse kokkuleppest, kostja seda ei täitnud, kohustus langes seetõttu ära ning hagejal õigus nõuda üleantu tagastamist, siis on hagejal täitmata ühisvara jagamise lepingust tuleneva enamsaadud ühisvara eest hüvitise tasumise kohustus ning kostjal lepingu täitmise nõue hageja vastu. Ühtegi sellist tõendit esitatud ei ole, millest nähtuks, et hageja on täitnud nii väidetavast pooltevahelisest nimevahetuse kokkuleppest tuleneva maksekohustuse (12 000 eurot) kui ka ühisvara jagamise lepingust tuleneva hüvitise tasumise kohustuse (12 000 eurot) ning selle tõttu kostja rikastunud alusetult hageja arvel. Lisaks eeltoodule on pooled 11.02.2025.a. sõlmitud lepingu p-s 3.4 kinnitanud, et ei oma teineteise vastu mitte mingeid pretensioone ega nõudeid, sealhulgas ei oma nad teineteise vastu käesolevas lepingus nimetamata rahalisi nõudeid (loobuvad tagasivõtmatult nendest). 12. Kuivõrd alusetu rikastumise nõue on suunatud õigusliku aluseta tehtud soorituse tagajärjel saadu tagastamisele, kuid hageja soorituse (12 000 euro ülekanne M. T.le 3.02.2025) tegemiseks oli õiguslik alus (ühisvara jagamise lepingu p-st 3.3 tulenev maksekohustus), on alusetu rikastumine käesoleval juhul välistatud ning hageja nõue alusetu. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus A. T. hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6