) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 1
§-s 6 sätestatud aluse olemasolule riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste esinemist. Riigi õigusabi ei anta, kui esinevad
lg-s 1 sätestatud piirangud.
lg 1 p-i 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
lg 1 p-i 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.
lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda
lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust. 3. Taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb
Taotlejal on võimalik oma õigusi halduskohtumenetluses efektiivselt kaitsta ka ilma esindajata. Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest ei ole esmatähtis, et taotlejal/kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kohtule esitatavates avaldustes (sh kaebustes) ei pea viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. On piisav, kui ta toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Kohus selgitab, et soovi korral on taotlejal võimalik esitada kaebus nii töövõimetoetuse määramata jätmise otsusele, töövõime hindamise otsusele kui ka toimetulekutoetuse määramata jätmise otsusele. Kohus saab omal algatusel tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise. Kohtute infosüsteemi andmetel on taotleja pöördunud erinevate probleemide lahendamiseks korduvalt nii maa- kui halduskohtusse. Arvestades taotleja pikaaegset kogemust nii tsiviil- kui haldusasjades, on kohus veendunud, et halduskohtumenetluses on ta ise võimeline oma õigusi kaitsma. Seega ei ole riigi õigusabi andmine põhjendatud. 4. Kohtu hinnangul ei ole riigi õigusabi määramine praegusel juhul vajalik ka poolte võrdsuse tagamiseks. Puudub alus arvata, et taotleja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata kohtumenetluses kaitseta. 5. Kuivõrd kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata, ei ole kaebaja majandusliku seisundi täpsem analüüsimine või täiendavate tõendite kogumine vajalik. 6. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.