Obsah (7)

§ 101§ 96§ 97§ 99§ 100§ 116§ 102

2-25-8645 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 01.04.2026. a, Jõgeva kohtumaja koht Kohtunik Kohtuistungisekretär Tsiviilasja number Ülle Raag Viivi Kalme

§ 101sätete alusel.

Laste ema on korduvalt soovinud kostjaga kokkulepet sõlmida elatise maksmiseks, kuid kostja keeldub läbi rääkimast. Ka perelepitusteenus ei õnnestunud. Lapsed isaga koos aega ei veeda. Hagejate seaduslik esindaja esitas 29.11.2025 taotluse elatise hagi tagamiseks. 07.12.2025 (dtl 91) esitas hagejate seaduslik esindaja avalduse hagist loobumiseks elatise saamiseks perioodi eest enne hagiavalduse esitamist. Hagejad nõuavad elatist alates hagiavalduse esitamisest 03.06.

1. 17.03.2026 (dtl 103-104) esitasid hagejad lõppseisukohad vastuseks kohtu kirjale. Kostja poolt on makstud lastele elatist perioodil 03.06.2025-17.03.2026 kokku summas 1270 eurot. Näidatud on maksed kuupäevaliselt ja summaliselt. Seni tasumata elatisevõlga võib tasuda maksegraafiku alusel, 100 eurot kuus, kuid see tuleks korraldada viisil, mis tagab regulaarsete maksete laekumise, eelkõige kostja töötasust kinnipidamise teel ja mõistliku aja jooksul. 2.Kostja vastuväited ja seisukohad. Kostja 17.10.2025 vastuses hagile (dtl 18-20) märgib, et vaatamata laste ema ja isa kooselu puudumisele osaleb kostja laste ülalpidamises: viib lapsi trennist koju, annab laste emale sularaha, lapsed viibivad isa juures ja on sel ajal isa ülalpidamisel. Alusetu on nõuda elatist tagasiulatuvalt, kuna laste isa elas varaemalt lastega koos. Kostja leiab, et kulutused lastele on hagis üle paisutatud. Lapsed saavad riigilt lastetoetust 80 eurot kuus. Kostja töötab OÜ-s E Auto osalise tööajaga, sissetulek keskmiselt 600 eurot kuus. Kostja on osalise töövõimega ja saab osalise töövõime toetust igakuiselt 360 eurot kuus. Kostja igakuised kulud on umbes 450 eurot kuus. Kostja on nõus tasuma lastele elatist 250 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Kostja pakub kokkulepet, et tasub kummagi lapse kohta elatist 250 eurot kuus alates novembrist 2025, lisaks 100 eurot kuus võlgnevuse katteks kummalegi lapsele, s.t. 350 eurot kuus kummalegi lapsele kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. Tasub kogu võla esimesel võimalusel. Kostja lisas tõendid: osalise töövõime otsus, OÜ E Auto tõend ja kostja kontoväljavõte (dtl 21-62). Kostja lõppseisukohti ei esitanud.
2. Menetluse käik. Kohus määrusega 04.
3. 2025 (dtl 86-89) tagas hagi, kohustades kostjat maksma elatist alates 04.12.2025 kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Kohus pidas kohtuistungi 03.12.2025, kus osalesid hagejate seaduslik esindaja ja kostja. Pooled andsid seletused. Kostja selgitas, et jääb selle pakkumise juurde, mille ta tegi kirjalikult. Lapsed on kostjale tähtsad. Praegu teeb kostja ettepaneku, et maksab 200 eurot 3 kuus lapse kohta. Kostja leiab, et on ülekohtune nõuda temalt elatist selle aja eest, mil ta kodus elas koos lastega. Ta tegi kodus remonti, et lastel oleks soe tuba, remontis laste ema autot. Kui elatist nõutakse ikka tagasiulatuvalt alates märtsikuust, siis palub kostja istungi edasi lükata, et leida tõendid ja tunnistajad, kes tõendavad, mis töid on kostja kodus teinud. Kostja kordab, et tal ei ole midagi lastele elatise maksmise vastu, kuid leiab, et ta on panustanud pere heaks piisavalt tol ajal kui koos perega elas. Kostja sõnul on ta ka nüüd lapsi aidanud- viis lapse bussijaamast koju ja on ka Jõgevalt koju viinud lapsi. Lapsed on tähtsad ja ta on laste jaoks olemas. Kostja lahkus istungilt, öeldes, et ta ei ole võimeline istungil osalema. Hagejate esindaja jäi elatisenõude juurde summas, mis arvestatakse elatiskalkulaatori alusel. Esindajale teadaolevalt on kostja võimeline teenima nii palju, et lastele elatist maksta. Hagejate esindaja elab koos lastega, kolmekesi ja väga peab kokku hoidma ja raha lugema. Hagejate esindaja ema ehk laste vanaema aitab ostudega. Kostjaga sõlmitud kokkulepped „ei pea“. Ta ei küsi ka lapsi enda juurde ja lapsed isa juures ei ole. Noorem poeg on olnud mõne tunni, vanem poeg si soovi seal olla. Kohus andis hagejate esindajale võimaluse leppida kostjaga kokku elatise maksmises esialgu kasvõi elatisabi summas, et vältida lisakulusid. Ja mõelda tagasiulatuva elatise nõude üle, kas see on põhjendatud nõuda. Hagejate esindaja lubas kohtule teatada läbirääkimistest kostjaga. 04.12.2025 teatas hagejate esindaja, et kostjaga suhelda ei õnnestunud, kokkulepet ei saanud. Kohus määras lõppseisukohtade esitamise tähtaja ja lahendi kuulutamise aja. Kohus palus kostjal vastata kohtu küsimustele. Kostja kohtule ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Poolte kinnitusel ja laste sünni tõendite järgi (dtl 5-6) on hagejad M.J ja M.K D.V vaiksaare ja Q.A ühised lapsed. M.J on sündinud ja M.K on sündinud .a. Asjas ei ole vaidlust selles, et poolte kooselu lõppes aastal 2025 juunis hagejate elukoht on ema juures.

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja alaealiste hagejate vanemana kohustatud oma lapsi ülal pidama. 5. Kostja kirjalikus vastuses kohtule ja kohtuistungil kinnitas, et ülalpidamist andma, on seda teinudki, lapsed on talle tähtsad. ta on nõus lastele Poolte vahel on vaidlus makstava elatise suuruse üle. 6.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Baassummale lisandub kolm protsenti 4 eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (

§ 101lg 4).

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (

§ 101

lg 5).

§ 101

lg 6 järgi Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

1. Hagejad on esmalt elatisenõude esitanud summas 320 eurot kuus lapse kohta. Hagiavalduse täienduses 21.11.2025 ja pärast seda on hagejad jäänud selle juurde, et paluvad elatise välja mõista miinimumelatisena muutuvas suuruses, mis arvutatakse Justiitsministeeriumi kodulehel oleva elatiskalkulaatori järgi. Nõude esitamise ajal on see summa 301,74 eurot kuus. Kehtiva kohtupraktika järgi (nt RKTKo nr 3-2-1-124-15 p 13; 3-2-1-21-15 p.14) kui hageja taotleb elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumelatisena, muutuva suurusena, siis ei ole nõutav hageja igakuiste kulude tõendamine, kuna eeldatakse, et elatisena väljamõistetav summa katab poole lapse ülalpidamiskuludest.
2. Hagejad on esitanud avalduse (dtl 91), milles teatavad, et loobuvad hea tahte märgiks elatisenõudest tagasiulatuva perioodi eest ja nõuavad elatist alates hagiavalduse esitamisest 03.06.
3. TsMS § 429 lg 1 järgi Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 järgi Kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Käesoleval juhul on tegemist alaealiste laste hagiga ehk tsiviilkohtumenetlusteovõimetute hagejatega, keda menetluses esindab nende seaduslik esindaja D.V. Esitatud loobumisavaldus tähendab, et elatist ei nõuta perioodi eest alates 01.01.2025 kuni 02.06.
4. hagejate esindaja on esitanud kohtule loetelu kostja poolt tehtud maksetest laste ülalpidamiseks perioodil 05.03.2025- 19.10.2025, mis hõlmab perioodi hagiavalduse esitamiseni. Kuni hagiavalduse esitamiseni on kostja teinud laste ülalpidamiseks makseid summades, mis jäävad peamiselt alla 100 euro korraga (märtsis 2025 100 eurot kokku, aprillis 2025 150 eurot kokku, mais 2025 430 eurot kokku. Alates juunis, juulis ja augustis 2025 200 ja 300 eurot kuus). Kostja andis kohtuistungil seletuse, et ta on kooselu ajal teinud kodutöid ja sellega panustanud pere vajadustesse. Kostja on valmis seda tõendama. Kohus on seisukohal, et panustamine pere vajadustesse kodutöid tehes ei ole arvestatav elatisemaksena. Igal pereliikmel on kohustus panustada pere vajadustesse vastavalt oma võimetele. Ühise perena elades tegutseb kostja nii ka oma vajaduste rahuldamise heaks.

§ 100

lg 1 esimese lause järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. 5 Asjaolu, et kostja elab ühise perena koos lastega, ei välista elatise maksmise nõudmist rahas. Neil asjaoludel ei ole põhjendatud asuda tõendama ühise perena koos elamist ega kodutööde tegemist. Hagejad on käesolevaks ajaks loobunud elatise nõudmisest perioodi eest enne hagiavalduse esitamist. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 märgitud asjaolud, mis välistavad hagist loobumise vastuvõtmise. Seetõttu kohus võtab vastu hagejate loobumise hagist perioodi eest enne hagiavalduse esitamist ja lõpetab selles osas menetluse. TsMS § 432 järgi Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 9.

§ 116

lg 1järgi Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite alusel on tõendamist leidnud, et kostja töötab OÜ-s Auto osalise tööajaga, tema eest makstakse sotsiaalmaksu osalise töötamise järgi, Q.A-ga on sõlmitud tähtajatu tööleping ja temal on hinnatud Töötukassa poolt osaline töövõime perioodiks 02.01.2025-01.01.2026 (dtl 22-28). Eesti Töötukassa vastusest kohtu päringule (dtl 107) nähtub, et Q.A-le makstakse töövõimetoetust, mis kalendrikuus on aastal 2025 olnud keskmiselt 384,15 eurot kuus, veebruaris 2026 577,63 eurot kuus, märtsis 2026 608,72 eurot kuus. Kostja kontoväljavõttelt (dtl 30-62) nähtub, et ta saab osalise töövõime toetust ( keskmiselt 384,15 eurot kuus) ja töötasu OÜ-lt EAuto erinevates summades (500,78 eurot kuus, 616,97 eurot kuus, 864,19 eurot kuus, 719,90 eurot kuus). Maksu- ja Tolliameti vastusest (dtl 108118) kohtu päringule nähtub, et kostja sissetulekud 2026.aasta esimesel kahel kuul OÜ-s Eltas Auto on olnud keskmiselt 660,25 eurot kuus, aastal 2025 kaheksa kuu keskmisena 695,90 eurot kuus. Kostja kirjalikus vastuses hagile teeb ettepaneku hagejatele, et ta maksab kummalegi hagejale elatist 250 eurot kuus pluss 100 eurot varasema võla katteks kuni võlg saab tasutud, s.t. 350 eurot kummalegi lapsele. Hagiavalduses märgivad hagejad, et kostja omab M kinnistut, kahte sõiduautot, kahte kaubikut ja ATV-d. Kostja ei ole neid hagejate väiteid eitanud ega ümber lükanud. Kohus kontrollis kinnistusraamatu andmetest (dtl 119), et Q.A-le kuulub kinnistu M, registriosa nr 2418035, elamumaa. 10.Kostja kirjalikus vastuses hagile oli seisukohal, et hagejate kulud on hagiavalduses üle paisutatud ja et vajalik on arvestada lastele makstava riikliku lapsetoetusega. Kohus on seisukohal, et ei ole põhjendatud ega õiglane lugeda, et hagejad ei vääri ülalpidamist neile seadusega ette nähtub miiimummääras. Praegusel juhul on lastele vajalikud kulud hagiavalduses näidatud mõistlikus määras ja kooliealisele lapsele vajalike kululiikidena. Hagejad paluvad elatist

§ 101

lg 3, lg 4, lg 5 ettenähtud alustel arvutatuna ja kohtu hinnangul on see põhjendatud, aga ka kooskõlas vanemate võimalustega. Kohtumenetluses ei ole vaidlust olnud selle üle, et hagejad isa juures aega ei veeda, mistõttu

§ 101lg 6 alusel elatisesumma vähendamine ei ole võimalik.

Kostjad saavad riiklikku lastetoetust 80 eurot kuus ja sellest poole (40 eurot) võrra on elatisekalkulaatoris elatise summat vähendatud. Hagejate vanusevahe on 7 aastat, mistõttu

§ 101lg 7 alusel elatisesumma vähendamisele ei kuulu.

6 11.

§ 102

lg 1 sätestab: isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjas ei ole vaidlust, et kostjal ei ole rohkem ülalpeetavaid kui hagejad. Kostja on tõendanud, et tal on osaline töövõime. Kohus on seisukohal, et osaline töövõime tähendab, et isik ei ole eelduslikult võimeline täiskoormusega töötama ja töövõime puuduv osa kompenseeritakse talle töövõimetoetusega. Kostja saab osalise töövõime toetust. Kostja töötab, saab töötasu. Kostja ei ole vaidlustanud ka hagejate väidetud asjaolu, et lisaks palgatööle teenib ta lisasissetulekut erinevate teenuste osutamisega (muruniitmine, autode remont). Kohtul tuleb hinnata, kas kostjal osaline töövõimetus on selline põhjus, mis annaks aluse hagejale väljamõistetavat elatist vähendada. Nii on Riigikohus lahendis 2-16-100215 selgitanud, et

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.(p 14). Kohus on seisukohal, et kostjal töövõime puudumine ei ole asjaolu, mis annaks aluse kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla

§ 101lg 2-6 alusel arvutatud elatise summat.

Kostja töötab, teenib töötasu, saab töövõimetoetust. Lisaks sellele on kostjal vara – kinnistu, mitu sõidukit. Kostja sissetulek võimaldab elatada nii teda ennast kui ka kaht alaealist hagejat. Neil asjaoludel mõistab kohus kostjalt elatise välja hagejate ülalpidamiseks

§ 101lg 3-6 sätete alusel arvutatud summas.

1. Perioodil 01.04.2025 -31.03.2026 oli see summa 301,74 eurot lapse kohta kuus. Kohus mõistab elatise välja alates 03.06.2025 kuni kohtuotsuse tegemise ajani ehk 31.03.
2. Elatisesumma juuni 2025 eest on (28 päeva) 281,68 eurot, kokku perioodi 03.06.202531.03.2026 eest 2997,34 eurot ühele hagejale. Sel perioodil on kostja maksnud kahe lapse peale kokku elatist 1270 eurot (dtl 103), s.o. ühe lapse kohta 635 eurot. See tuleb väljamõistetavast elatisesummast maha arvestada. Ühele hagejale väljamõistetav elatisesumma kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on 2362,34 eurot (2997,34-635). Hagejad on palunud määrata seni tasumata elatisesumma tasumine mõistliku aja jooksul ja eelistatult kinnipidamisena kostja sissetulekust. Hagejad on nõus osade kaupa tasumisega. Kohus selgitab, et TsMS § 445 lg 1 järgi Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on kohtuistungil ja kirjalikus vastuses pakkunud, et ta tasuks elatise võlgujäänud osa 100 euro kaupa kuni kogu võla tasumiseni. Võimaluse tekkimisel tasub elatisevõla rutem. Kostja on pidanud võimalikuks tasuda 350 eurot kuus. Kostja ei ole kohtumenetluse perioodil tasunud ei jooksvalt elatisemakseid ega ka elatise võlga mitte. Seetõttu määrab kohus, et elatise tasumata summa (alates hagiavalduse esitamise ajast 03.06.2025) tuleb kostjal tasuda 100 euro kaupa kuus kummalegi hagejale. Kohus ei määra elatise maksmist kinnipidamisena töötasust, selline lahendus on kohtulahendi 7 täitmise küsimus. kohtutäituri poole. Kohtulahendi täitmise küsimusega on hagejatel võimalik pöörduda
3. Kohus on seisukohal, et edasiulatuva perioodi eest, s.t. kohtuotsuse tegemisest edaspidiseks perioodiks kuni hagejate täisealiseks saamiseni tuleb elatis välja mõista hagejate soovitud miinimummääras, mille juures on arvutamise aluseks kasutatud elatiskalkulaatorit ja lähtutud

§ 101sätetest.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad ema juures, hagejate emale makstakse välja lapsetoetus 80 eurot kuus (

§ 101

lg 5) kummalegi lapsele, hagejad isa juures ei viibi ja

§ 101lg 6 alusel mahaarvutusi teha ei tule.

Alates 01.04.2026 on see summa 318,62 eurot kuus. Kohus mõistab elatise välja kummalegi lapsele kuni lapse täisealiseks saamiseni. Edasiulatuvalt mõistab kohus elatise välja

§ 101lg 1, lg2, lg 3, lg 4, lg 5 alusel.

Kui kostja on hagejatele teinud elatisemakseid enne kohtulahendi tegemist, kuid pärast kohtule sellekohaste andmete esitamist, tuleb seda arvesse võtta elatise maksmisel. Elatis makstakse

§ 100lg 4 järgi iga kalendrikuu ette. Menetluskulude jaotus Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Neid sätteid arvestades jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 8