Obsah (6)

§ 49§ 45§ 47§ 50§ 55§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2026. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi C.J kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-23-

§ 49

lg 14 alusel teade C.J kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Määruse peale võivad võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Maakohus kuulutas 21.04.2023 välja C.J pankroti, algatas C.J kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Tartu Maakohtu 17.11.2023 määrusega lõpetas kohus C.J pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jätkas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust. Uueks usaldusisikuks määrati Ülle Koppel. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid iga aasta
3. aprilliks ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta
4. aprillil. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 13 568,34 eurot (kõik II järgu nõuded).
5. Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded 10.04.2024, 10.04.2025 ja 12.04.
7. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõime. Võlgnik on töötanud perioodil 01.09.2024 – sept 2025 ettevõttes R. O. . Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töötutoetus, töövõimetoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, peretoetus, tulumaksutagastus. Aruande kohaselt on võlgnik menetluse jooksul loovutanud usaldusisiku kontole kokku 6600 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kolmel korral kogusummas 5940 eurot. Usaldusisiku tasu katteks on jäetud kokku 660 eurot.
8. 12.04.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikule ülesannete täitmiseks kokku 5 tundi 45 minutit järgnevalt: mai-dets2025 pangakonto jälgimine, ülekanded 8 korda – 40 minutit; jaan-aprill2026 pangakonto avamine ja jälgimine, ülekanded 4 korda – 20 minutit; konsultatsioon pärandvara müügi teemal – 20 minutit; 10.04.2026 telefonikõne võlgnikuga, päring tema tegevuse kohta aruandeperioodil – 20 minutit; 11.04.2026 lisadokumentide küsimine, e-kirjavahetus, aruande koostamine, võlausaldajatele ülekannete tegemine – 1 tund 20 minutit; 12.04.2026 tuludeklaratsiooni küsimine, aruande koostamise jätkamine, allkirjastamine, e-toimikusse sisestamine – 1 tund 45 minutit; usaldusisiku tasu aruande koostamine – 1 tund. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 5 tunni ja 45 minuti ulatuses määrata tasuks 509,67 eurot (5 tundi 45 minutit * 88,60 eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 122,33 eurot, kokku 632 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 6. Vastavalt

§ 49

lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb

§ 45

lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 7. Kohus on otsustamisel lähtunud

§ 49lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.

8. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 47

sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 49lg 5 ja lg 7).

9.

§ 49

lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. C.J ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 10. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 47nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõime. Võlgnik on menetluse kestel töötanud perioodil 01.09.2024 – sept 2025 ettevõttes R. O. . Võlgnik selgitas, et tööleping lõppes tervislikel ja perekondlikel põhjustel. Võlgnik on olnud töötuna registreeritud, osalenud karjäärinõustamisel ja soovib alustada ettevõtlusega. Kohtu hinnangul on täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega. 12.

§ 47

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. 13.

§ 47lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töötutoetus, töövõimetoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, peretoetus, tulumaksutagastus. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Aruannete kohaselt on võlgnik teinud regulaarselt igakuiseid eraldisi usaldusisikule. Võlgnik on menetluse jooksul loovutanud usaldusisiku kontole kokku 6600 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamaksed kogusummas 5940 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust. 14. Kohtule teadaolevalt on võlgnik menetluse kestel pärinud ja loovutanud pärandvara müügist pool usaldusisikule. Seega ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 6 sätestatud kohustust.

15.

§ 49

lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
4. aprilli
5. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu
6. novembri
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud regulaarseid loovutusi usaldusisikule ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt. 17.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. C.J tuleb

§ 49lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tahtlikult rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 47 tulenevaid kohustusi vastavalt oma tervislikule seisundile. 18.

§ 49

lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta jooksul täitnud vastavalt võimekusele. Pärandvara müügist saadud tulu ja vabatahtlike loovutustega on rahuldatud 43,78% võlausaldajate nõuetest, mida saab käesoleval juhul pidada ka arvestatavaks ulatuseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et C.J tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 19.

§ 50

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 20.

§ 49

lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud C.J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka C.J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 21. Kuna kohus lõpetab C.J kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ülle Koppel vabastada

§ 55

lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest C.J kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine 22.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026 88,60 eurot, alates 01.04.2026 94,60 eurot). 23. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 5 tundi 45 minutit tunnitasuga 88,60 eurot; kokku 509,67 eurot. Kohus selgitab, et usaldusisiku tasu taotlemine

§ 54

lg 5 sätestatud tunnitasu ülemmääras on põhjendatud keerukamates järelevalve menetlustes, näiteks kus võlgniku isiksus on keerukas, vajadus korraldada täitmist rahvusvaheliselt, võlausaldajate rohkus jms. Antud juhul ei ole esinenud selliseid asjaolusid ning ülevaatega pole kohtu hinnangul probleeme. Seega puuduvad antud menetluses keerukuse elemendid, mis võiksid anda aluse küsida järelevalve teostamise eest tasu vastavalt seaduses sätestatud ülemmäärale. Samuti on teiste piirkonnas tegutsevate usaldusisikute keskmine tunnitasu määr üldjuhul madalam kui hetkel seadusest tulenev ülemmäär. Kohus peab antud juhul põhjendatuks tunnitasu määraks 75 eurot. Usaldusisik on esitanud oma tööaja arvestuse, kuid kohus ei pea ajakulu täielikult põhjendatuks. Kohus leiab, et usaldusisiku ajakulu aruande koostamisele ja UI tasu aruande koostamisele 11.04-12.04.2026 nii suures mahus (kokku 4 tundi 5 minutit) ei ole põhjendatud. Käesolevas menetluses on tegemist kolmanda aruandega (varasem ajakulu 2024.a kokku 2 tundi 20 minutit ja 2025.a kokku 2 tundi 30 minutit), võlgniku sissetulekud on olnud mittearestitavad ning väljamakseid tuli teha vaid kolmele võlausaldajale kahel korral. Kohus peab põhjendatud ajakuluks aruande koostamisele, dokumentide küsimisele ning UI tasu aruande koostamisele kokku 2 tundi. Muus osas on ajakulu proportsioonis. Seega põhjendatud ajakulu järelevalve teostamisel viimasel aruandeperioodil on 3 tundi ja 40 minutit tunnitasuga 75 eurot, kokku 275 eurot. 24.

§ 54lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Pankr

S § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu määrata büroole, seega lisandub tasule 275 eurot käibemaks 24%, s.o 66 eurot, kokku 341 eurot.

1. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisiku Ülle Koppeli tasuks määrata 275 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 66 eurot, kokku 341 eurot.
2. Usaldusisiku tasu summas 341 eurot tuleb hüvitada võlgniku C.J poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel ja välja maksta Regnum Consult OÜ arveldusarvele SEB Pank EE
3. Võlgniku poolt enamloovutatud summa, s.o 291 eurot, tuleb usaldusisikul võlgnikule tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik