2-25-18085/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Viru Maakohus Angelina Abol 29. aprill 2026, Rakvere 2-25-18085 Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 10 349.45 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479), esindajad: lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (IK XXX) Asja lahendamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus X vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 7416.52 eurot;

2.2. intress 427.21 eurot;

2.3. viivis 204.18 eurot;

2.4. viivis põhivõlalt (7416.52 eurot) alates 30.04.2026 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

4.Jätta menetluskulud 85% ulatuses X kanda ja 15% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.

5.Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 338 eurot.

Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 150 eurot.

6.Välja mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 841.50 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

7.Xl tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 712878672.

8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

1 (6) EDASIKAEBAMISE KORD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post vmkrakvere.menetlus@kohus.ee, e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27.10.2025 Viru Maakohtule hagi X (kostja) vastu põhivõlgnevuse 6679.99 eurot, intressi 423.84 eurot, viiviste põhivõlalt 6679.99 eurot lepingujärgses viivisemääras 17,9% aastas alates 25.10.2025 ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksete koos seadusjärgse intressiga perioodil 20.11.2025-20.01.2026 ja viiviste tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt lepingujärgses viivisemääras 17,9% aastas väljamõistmiseks.

Vastuseks 23.02.2026 määruses (hagiavalduse käiguta jätmine) esitatule hageja esitas 12.03.2026 täiendavad selgitused koos täpsustatud nõuetega, taotledes kostjalt põhivõlgnevuse 8415.81 eurot, intressi 427.21 eurot ja viiviste põhinõudelt alates 21.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 17,90% aastas väljamõistmist.

Hagiavalduse põhjal on hageja nõude aluseks kostja ja Inbank AS-i vahel sõlmitud: 1) 17.05.2019 laenuleping nr L89002620069, mille alusel sai kostja laenu 11032 eurot, osamaksete tasumisega 15.06.2019 kuni 15.05.2025; 2) 03.02.2020 sõlmitud kokkulepe nr L89003332369 laenulepingu muutmiseks, osamaksete tasumisega 20.05.2020 kuni 20.01.2026.

Kostja ei täitnud lepingu tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 03.08.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 21.08.2020 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu 2 (6) lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostjal oli lepingust tulenev võlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 20.06.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 20.08.2020.

Inbank AS loovutas 25.08.2020 kostja vastase nõude Aktiva Portfolio AS-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. AS Aktiva Portfolio ühines 06.11.2023 Aktiva Finance Group OÜ-ga ja viimane osaleb seega menetluses AS-i Aktiva Portfolio õigusjärglasena.

Hageja selgitab, et kuna nõuab kostjalt vaid põhivõla, seadusjärgse intressi ja viiviste tasumist ning arvestab kõik kostja tehtud tagasimaksed põhiosa ja seadusjärgse intressi katteks, siis hageja ei pea täiendavalt selgitama vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist.

Kostja sai laenulepingu alusel laenu 11 032 eurot ning tegi esialgsele lepingule tagasimakseid 2260.49 eurot ja lepingu muudatusele 255.70 eurot. Lisaks tasus kostja hagejale 100 eurot.

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks lugeda lepingut 21.08.2020 kehtivalt ülesöelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses.

Kostjal on tagastamata põhivõlgnevus 8 415.81 eurot. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 20.03.2022 osamaksest kuni graafiku lõppemiseni, s.o 20.01.2026.

Hageja loeb 20.03.2022 kuni 20.10.2022 osamaksetest tulenevad nõuded hagi esitamise seisuga aegunuks. Täpsustatud nõude järgi hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse alates 20.11.2022 osamaksest summas 8415.81 eurot.

Hageja esitab intressi seadusjärgses määras ümberarvestuse, mille järgi kostjal on intressivõlgnevus alates 20.02.2023 kuni 20.01.2026 427.21 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.

Hageja taotleb kostjalt viivise sissenõutavaks muutunud põhiosalt 8415.81 eurot alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o 21.01.2026 lepingujärgses viivisemääras 17,90% aastas kuni põhivõla tasumiseni väljamõistmist.

2.Kostja kinnitas hagimaterjalide ja hagi menetlusse võtmise määruse kättesaamist 17.03.2026 e-kirjas rahvastikuregistrist nähtuvalt e-posti aadressilt xxx. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetuse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.

4.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja Inbank AS-i vahel sõlmitud 17.05.2019 laenuleping nr L89002620069, mille alusel sai kostja laenu 11032 eurot, ja algse laenulepingu muutmiseks 03.02.2020 sõlmitud kokkulepe nr L89003332369. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ja et kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3 (6) Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt kokkulepitud maksegraafikule.

Samuti puudub vaidlus selles, et laenuandja on hagi aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale.

5.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).

6.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr alates 01.01.2019 20,31% ja alates 01.01.2020 20,61% (s.o on viimane avaldatud krediidi kulukuse määr enne vastava lepingu sõlmimist). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks oli seega 17.05.2019 lepingu sõlmimise ajal 60,93% ja 03.02.2020 lepingu sõlmimise ajal 61,83%. Kostjaga sõlmitud lepingute krediidi kulukuse määrad ei ületanud seega seadusega kehtestatud piirmäära.

7.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

23.02.2026 määruses kohus selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist, kuivõrd hagiavalduses puudusid selgitused selle kohta, kas ja kuidas algne krediidiandja kostjaga lepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitas, et kui hageja ei esita asjaolusid, millest nähtuks, et kostjale krediidi andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud.

Hageja jäi 12.03.2026 täiendatud hagiavalduses selle juurde, et tulenevalt oma nõudest ei pea ta täiendavalt selgitama vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist.

Eeltoodust tulenevalt kohus seega lähtub asja lahendamisel eeldusest, et krediidiandja ei ole kostjaga laenulepingut ja selle muudatuses kokku leppides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Riigikohtu selgituse kohaselt peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks 4 (6) muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).

Hagiavaldusest nähtuva põhjal tuli kostjal 03.02.2020 sõlmitud kokkuleppe nr L89003332369 maksegraafiku alusel tasuda viimane osamakse 20.01.2026, seega isegi kui laenulepingu ülesütlemine 21.08.2020 oli toimetu, on kogu laenusumma muutunud tervikuna sissenõutavaks.

Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p

26).

9.Kohus leiab, et hageja 12.03.2026 esitatud täpsustatud nõue kuulub põhinõude ja viivise osas rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjendustel.

10.Hageja taotleb kostjalt põhinõudena tagastamata põhivõlgnevuse 8415.81 eurot (laen 11 032 eurot – lepingu alusel tasutud 2516.19 eurot – hagejale tasutud 100 eurot) väljamõistmist.

Hageja on nii algses kui täiendatud hagiavalduses välja toonud ja selle juurde jäänud, et 20.03.2022 kuni 20.10.2022 osamaksetest tulenevad nõuded on hagi esitamise seisuga aegunud, kuid ei ole seda arvestanud täpsustatud nõude esitamisel. Hageja põhivõlgnevuse nõudesumma peaks samas nii juhul, kui hageja taotleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud maksete, millele lisanduvad maksegraafiku järgi edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate maksete väljamõistmist (vt 27.10.2025 hagiavalduse p 2.1.) kui ka olukorras, kus maksegraafiku järgi on kõik osamaksed tervikuna sissenõutavaks muutunud (vt 12.03.2026 puuduste kõrvaldamine, p 2.1.), olema kogusummana sama. Kohtu arvestuse järgi on nõuete osalist aegumist arvestades kostja võlgnetava põhivõlgnevuse suuruseks 7416.52 eurot, mille moodustab sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 20.11.2022 kuni 20.10.2025 6679.99 eurot, millele lisanduvad 20.11.2025 kuni 20.01.2026 sissenõutavaks muutunud osamaksed (vastavalt 241.85 eurot, 245.82 eurot ja 248.86 eurot) (vt dtl 5-6). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7416.52 eurot. Nimetatud summat ületavas osas on põhivõlgnevuse nõue põhjendamatu.

11.Hageja taotleb kostjalt viivise lepingujärgses viivisemääras 17,90% aastas sissenõutavaks muutunud põhiosalt (s.o eelnevat arvestades summalt 7416.52 eurot) maksegraafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o 21.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni väljamõistmist.

Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel (mida antud juhul kohus eeldab hageja poolt sellekohaste selgituste ja tõendite esitamata jätmise tõttu) ei võta VÕS § 4034 lg 7 teine lause võlausaldajalt õigust nõuda viivist. Küll aga ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu hageja viivist nõuda lepingujärgsest intressimäärast lähtudes, vaid VÕS § 4034 lg 7, § 415 lg 1, § 94 ja § 113 lg 1 koostoimes seadusjärgses määras, kuna algselt kokkulepitud intressimäär on asendunud seadusjärgse määraga (vt nt TlnRnKo 28.02.2025, 2-23-147731, p 40; TrtRnKo 30.03.2026, 2-24-17504, p 14). Viivist ei saa nõuda tühisele kokkuleppele tuginedes. Hageja viivisenõue on seega põhjendatud üksnes seadusjärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise 204.18 5 (6) eurot perioodi 21.01.2026 kuni 29.04.2026 (s.o otsuse tegemiseni, k.a) eest ja ja edasiulatuva viivise alates otsuse tegemisele järgnevast päevast.

12.Eeltoodust tulenevalt tuleb mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7416.52 eurot, ümberarvestatud seadusjärgse intressi 427.21 eurot, otsuse tegemiseks ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 204.18 eurot ja lisanduva viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku summas 8 800.69 eurot (põhinõue 7416.52 eurot + intress 427.21 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 204.18 eurot + viivis ühe aasta eest seadusjärgses viivisemääras 10,15% aastas hagiavalduse esitamise seisuga summas 752.78 eurot), mis moodustab esitatud täpsustatud haginõudest hagihinnaga 10 349.45 eurot umbes 85%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 85% kostja kanda ja 15% hageja kanda.

14.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse ja lisatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuludeks riigilõiv 840 eurot ja hageja õigusabikulu 338 eurot (2 h x 169 eurot/h).

Kohus leiab, et riigilõiv 840 eurot on põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 338 eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 990 eurot (840 + 150).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 841.50 eurot (85% 990 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.

TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.

15.Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik 6 (6)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.