Obsah (6)

§ 407§ 444§ 468§ 173§ 163§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-127365 Tsiviilasi Sxxx Lx

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt

§ 407

lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

1. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
2. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid viivise ja menetluskuludega seonduva. 3

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2871 lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepingu korral võivad üürileandja ja üürnik leppida kokku käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast kõrgemas viivisemääras tingimusel, et vastav kokkulepe on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kokkulepe, millega antakse üürileandjale õigus nõuda eluruumi üürnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, mis ületab enam kui kolm korda käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäära, on tühine (VÕS § 2871 lg 2). Asjaolude kohaselt pidi kostja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma viivist 1% päevas (365% aastas). Leping sõlmiti 12.03.
2. Seadusjärgne viivisemäär VÕS § 113 lg 1 teise lause ja § 94 järgi oli lepingu sõlmimisel 11,15% (8%+3,15%) aastas. Seega ületab lepingus kokkulepitud viivisemäär seadusjärgse viivise kolmekordset määra ja on VÕS § 2871 lg 2 järgi tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Hageja saab nõuda viivist vaid seadusjärgses määras, s.o VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Vastavalt hageja esitatud viivise arvestusele on seadusjärgne viivis (VÕS § 113 lg 1 teine lause) põhivõlgnevuselt 1200 eurolt ajavahemiku 01.07.2025-31.12.2025 eest 61,40 eurot.
3. Juhindudes

§ 407lg-st 1 rahuldab kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1200 eurot ja viivis 61,40 eurot. 10. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p-st 2 tulenevalt.

11. Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul viisil (vt põhjendava osa punkti 4), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 13. Hagi hind on 2400 eurot. Hagi rahuldati 52,60% ulatuses. 14. Menetluskulud tuleb

§ 163

lg 1 alusel jätta 47,40% ulatuses hageja kanda ning 52,60% ulatuses kostja kanda.

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 350 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
2. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Hageja menetluskulud on kokku 350 eurot, millest kostja kanda jääb 52,60% ehk 184,10 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 165,90 eurot jäävad kostjalt välja mõistmata.
3. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ 4 kohtunik Marian Miilaste 5