← Eesti

2-23-142113/40

Obsah (8)§ 233§ 691§ 3401§ 363§ 371§ 423§ 637§ 168

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-142113 Määruse kuupäev Tartu, 25. juuni 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Margit Vutt, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Kaupo Paal Kohtuasi NAV CA

) § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tegu lihtmenetluse asjaga, milles maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuses ei ole toodud esile väiteid ega tuginetud asjaoludele, mis võimaldaksid asuda maakohtu otsuse lõppjäreldusest erinevale seisukohale. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja ringkonnakohtu määruse osaliselt, ning saata asja tagasi kas ringkonnakohtule või maakohtule menetluse jätkamiseks teises koosseisus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hagi põhjendamatult rahuldamata. Kui maakohus leidis, et hageja nõue ei ole selge, tulnuks hagi jätta läbi vaatamata. Hageja ei saa oma nõuet täpsustada, kuni kostja ei ole menetluses esitanud 4025 euro suuruste maksete aluse kohta mingeid tõendeid. Hageja saaks oma nõuet täpsustada alles siis, kui kostja esitaks tõendid selle kohta, millised võlasuhted kostjal hagejaga olid. Kui hageja ja kostja vahel mingit võlasuhet ei olnud, siis rikastus kostja
  2. augustist 2020 kuni
  3. detsembrini 2020 hagejalt saadud alusetute maksete tõttu vähemalt 4025 euro ulatuses. Hagejal on õigus nõuda kostjalt saadu osalist tagastamist. See, et hageja esitas nõude vaid osaliselt, ei tähenda, et hageja nõue oleks ebaselge. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk seda, et kostjale tehtud maksetel ei olnud õiguslikku alust. Kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, saab kohus otsustada kahju suuruse ka üksnes oma siseveendumuse kohaselt, arvestades kõiki asjaolusid (

§ 233lg 1).

Kohtud ei ole analüüsinud, kas praeguses asjas oleks saanud eelviidatud põhimõtet kohaldada. Hageja on menetluses korduvalt selgitanud, et täpsustab nõuet pärast seda, kui kostja on esitanud oma tõendid.

  1. Kostja ei vastanud hageja määruskaebusele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et nii maakohtu otsus kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 691

p 3 ja § 425 lg 3 esimese lause alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Hagi tuleb

§ 3401lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 alusel jätta läbi vaatamata.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 10. Kolleegiumi hinnangul ei seisne praeguse vaidluse keskne küsimus selles, kas hagejal on õigus panna maksma ainult osa tal kostja vastu olevast nõudest, vaid selles, kas hageja esitatud osaline nõue ja selle aluseks olevad asjaolud on hagiavalduses esitatud viisil, mis võimaldavad kohtul hagi menetleda (

§ 363lg 1 p-d 1 ja 2). 3

(6)2-23-142113 11. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja nõue jäi vaatamata kohtu selgitustele ebaselgeks, kuid tegi sellest vale menetlusliku järelduse. Kui hageja nõue ja selle alus ei ole selliselt määratud, et kostja saaks esitada nõudele sisulisi vastuväiteid ja et kohus saaks nõude üle sisuliselt otsustada, tuleb hagi jätta läbi vaatamata, mitte rahuldamata. 12.

§ 363

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ehk hagi alus. Seadus nõuab seega mitte üksnes rahasumma nimetamist hagi esemena, vaid ka selliste faktiliste asjaolude esitamist hagi alusena, mille põhjal oleks võimalik aru saada, millise konkreetse nõude üle kohus peab otsustama.

  1. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et ta tegi kostjale ajavahemikus
  2. augustist 2020 kuni
  3. detsembrini 2020 alusetuid makseid kokku 4025 eurot. Samas nõuab hageja kostjalt tagasi üksnes 1800 eurot. Nõude osaline esitamine ei ole iseenesest keelatud – hageja ei pea esitama kostja vastu kogu võimalikku nõuet. Küll aga peab hageja nõude osalise esitamise korral selgelt kindlaks määrama, millist osa kogunõudest ta menetluses maksma paneb. Vastasel juhul ei ole võimalik kindlaks teha hagi alust ega seostada seda hagi eseme kui nõutava rahasummaga.
  4. Eeltoodut ei muuda ka see, et hageja nimetas nõude suuruseks konkreetse rahasumma ehk 1800 eurot. Kui hageja väitel koosneb tema võimalik kogunõue mitmest eraldiseisvast maksesooritusest, tuleb osalise tagasinõude puhul kindlaks teha, kas 1800 eurot nõutakse tagasi näiteks mõne konkreetse ülekande, teatud kuupäevadel tehtud ülekannete, kronoloogiliselt esimeste või viimaste maksete või muu piisavalt arusaadava arvestuse alusel. Ilma sellise täpsustuseta ei ole selge, millise soorituse alusetust kohus kontrollima peab.
  5. Ka kostjal peab olema võimalik aru saada, milliste konkreetsete maksete alusetusele ta peab vastu vaidlema. Kui hageja väidab, et ta tegi kostjale mitu alusetut makset, kuid nõuab tagasi ainult osa väidetavalt alusetult makstud kogusummast, ei saa kostjalt eeldada, et ta esitaks vastuväited abstraktsele 1800 euro suurusele summale, teadmata, milliste konkreetsete ülekannete alusel makstu tagastamist temalt nõutakse. Kostja vastuväited võivad eri maksete puhul olla erinevad: mõne makse kohta võib kostja näiteks väita, et see tehti mingi pooltevahelise kokkuleppe täitmiseks, mõne puhul, et see tehti ilma kokkuleppeta, kuid hageja huvides, mõne puhul aga, et tagasinõue on aegunud. Praeguses asjas on kostja mh väitnud, et alusetust rikastumisest tulenev tagasinõue on
  6. augustil 2020,
  7. oktoobril 2020,
  8. oktoobril 2020 ja
  9. oktoobril 2020 tehtud makseid puudutavas osas aegunud.
  10. Asjakohane ei ole hageja seisukoht, et kohus oleks pidanud esmalt tuvastama, kas hagejal on kostja vastu kokku 4025 euro suurune nõue, ning seejärel mõistma välja hageja taotletud vähendatud summa (1800 eurot). Hagimenetluses määrab vaidluse eseme hageja. Kohus ei saa hageja asemel kujundada hagi alust ega valida, milliste maksete alusel ülekantut hageja 1800 euro suurune nõue hõlmab. Kui hageja ei taotle kogu 4025 euro väljamõistmist, vaid nõuab üksnes 1800 eurot, ei ole kohtul põhjust analüüsida lahendis, kas hagejal on kostja vastu 4025 euro suurune nõue. Samuti ei saa kohus rahuldada ega ka jätta rahuldamata hageja taotletud ebamäärast osa kogunõudest, sest selline otsus ei määraks selgelt, milline osa nõudest on lahendatud ja milline veel lahendamata ning mis võib seega olla iseseisva hagimenetluse ese.
  11. Muu hulgas on hagi eseme ja aluse selge kindlaksmääramine vajalik hilisema menetlusliku kontrolli jaoks.

§ 371

lg 1 p 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel on olemas jõustunud kohtulahend või muu samaväärne lahend, mis välistab õiguse pöörduda samas asjas uuesti kohtusse.

§ 371lg 1 p 5 järgi ei võta 4

(6)2-23-142113 kohus hagiavaldust menetlusse ka juhul, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kui ei ole teada, milliseid konkreetseid makseid hageja 1800 euro suurune osaline nõue hõlmab, ei ole kohtul hiljem võimalik hinnata, kas ülejäänud nõude kohta esitatud hagi puudutab juba lahendatud (või juba menetluses olevat) sama nõuet või muud osa väidetavast 4025 euro suurusest kogunõudest. 18. Hageja viide

§ 233

lg-le 1 ei ole asjakohane.

§ 233

lg 1 võimaldab kohtul hinnata kahju suurust (ja lg 2 ka muu varalise nõude suurust) oma siseveendumuse järgi juhul, kui kahju tekkimine (nõude olemasolu) on tuvastatud, kuid selle täpse suuruse kindlakstegemine on keeruline või ebamõistlikult kulukas. See norm ei asenda hageja kohustust määrata hagi ese ja alus. Viidatud säte ei kohaldu praegusel juhul, sest küsimus ei ole selles, et kohus ei oleks suutnud hinnata tõendatud nõude täpset rahalist ulatust, vaid selles, et hageja ei selgitanud, millistest konkreetsetest sooritustest tema 1800 euro suurune nõue koosneb.

§ 233

lg-d 1 ega 2 ei anna kohtule õigust otsustada hageja asemel, millistest alusetutest maksetest hagi ese koosneb.

  1. Põhjendatud ei ole ka hageja seisukoht, et ta ei saanud nõuet täpsustada enne, kui kostja esitab tõendid maksete õigusliku aluse kohta. Hageja on see, kes määrab kindlaks, millise nõude ta kohtusse esitab ja millistele asjaoludele tugineb. Seetõttu peab hageja näitama, milliste maksete tagastamist ta soovib. Kostja kohustus tõendada maksete õiguslikku alust ei vabasta hagejat kohustusest määrata, milline sooritus või millised sooritused on vaidluse esemeks. Kohustus tõendada maksete õiguslikku alust või alusetust saab kõne alla tulla alles siis, kui on selge, milliste maksete üle üldse vaieldakse. Hageja väide, et ta ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk võlasuhte puudumist, võib olla asjakohane alusetu rikastumise nõude sisulisel hindamisel ja tõendamiskoormuse jaotamisel.
  2. Praeguses asjas täitis maakohus oma selgitamiskohustuse, juhtides hageja tähelepanu korduvalt sellele, et nõue ei ole selge ja et hagejal tuleb välja tuua, millistest sooritustest tagasinõutav 1800 eurot koosneb. Hagejale anti seega võimalus hagi ebaselgus kõrvaldada. Kuna hageja jäi ka pärast kohtu selgitusi seisukohale, et kohus peab tuvastama väidetava kogunõude suuruse ja mõistma seejärel kostjalt välja hageja taotletud väiksema summa, ei kõrvaldanud hageja hagi läbivaatamist takistavat puudust. Sellises olukorras ei olnud kohtul võimalik hagi sisuliselt lahendada ning see tulnuks jätta läbi vaatamata. 21.

§ 3401

lg 1 järgi määrab kohus kõrvaldatava puudusega menetlusdokumendi puhul tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt jäetakse juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus puuduse kõrvaldamata jätmise korral läbi vaatamata.

§ 371

lg 1 p 9 näeb ette, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse mh siis, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Vorminõue, mille rikkumise kõrvaldamata jätmisel ei saa kohus hagi menetleda, on muu hulgas ka see, kui hagis ei ole selgelt väljendatud, mis on hagi alus ja kuidas on see seotud hagi esemeks oleva nõudega. Kuigi

§ 423

lg 1 ei näe sõnaselgelt ette, et eelkirjeldatud olukorras tuleb hagi jätta läbi vaatamata, tuleneb kohtu keeld menetleda ebaselget hagi

§ 3401

lg-st 2 koostoimes

§ 371

lg 1 p-ga 9, st ebaselge hagi menetlusõiguslik tagajärg on juhul, kui hagi ei ole veel menetlusse võetud, selle menetlusse võtmisest keeldumine, ja juhul, kui hagi on juba menetluses, selle läbi vaatamata jätmine. 22. Maakohtu järeldus, et hagi on ebaselge, oli seega õige, kuid hagi tulnuks selle rahuldamata jätmise asemel jätta läbi vaatamata. Hagi rahuldamata jätmine eeldab, et kohus on saanud nõude sisuliselt läbi vaadata ja leidnud, et see ei ole materiaalõiguslikult põhjendatud või tõendatud. Kui aga hagi alus ei ole nõutavas ulatuses kindlaks määratud ega seostatud hagi esemega, ei saa kohus nõude põhjendatust sisuliselt hinnata. 5

(6)2-23-142113 23. Üldjuhul ei saa Riigikohus teha ise menetlust lõpetavat lahendit olukorras, kus ringkonnakohus ei ole asja sisuliselt läbi vaadanud. Praegusel juhul on see aga kolleegiumi arvates erandina siiski võimalik, kuna tegu on lihtmenetluse asjaga ja ringkonnakohus on hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldunud

§ 637lg 21 alusel.

Viidatud norm näeb ette, et lihtmenetluse asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt valesti kohaldatud materiaalõiguse normi või selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks ja ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuses ei ole toodud esile väiteid ega tuginetud asjaoludele, mis lubaksid asuda maakohtu otsuse lõppjäreldusest erinevale seisukohale. Seega on ringkonnakohus vaatamata apellatsioonkaebuse menetlemisest keeldumisele andnud maakohtu otsusele sisulise hinnangu. Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium nii maakohtu otsuse kui ka ringkonnakohtu määruse ja jätab hagi läbi vaatamata. Hagi läbi vaatamist takistav puudus seisneb selles, et hageja ei ole oma nõuet piisavalt individualiseerinud ega selgitanud, milliseid väidetavalt alusetult tehtud makseid ja millises ulatuses ta kostjalt tagasi nõuab.

  1. Kolleegium märgib lisaks, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaldub ka siis, kui isik on teinud teisele isikule õigusliku aluseta soorituse, kuid ei soovinud sellega täita mingisugust kohustust. Seega saab soorituse tegija esitada saaja vastu alusetu rikastumise nõude nii olukorras, kus sooritus tehti igasuguse tahteta täita mingisugust kohustust, kui ka siis, kui sooritusega sooviti täita kohustust, mida ei olnud, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt RKTKo 25.03.2026, 2-21-10340/60, p 18). Sellest ei tulene aga, et hageja võiks jätta hagi eseme ja aluse kindlaks määramata. Hageja ei pea hagi selguse tagamiseks tõendama maksete alust, küll aga peab ta välja tooma, milliste konkreetsete soorituste tagastamist ta nõuab, ning põhistama, et nende soorituste tegemiseks ei olnud õiguslikku alust. Kui kostja väidab, et vaidlusalustel maksetel oli õiguslik alus, peab ta esitama selle kohta asjaolud ja tõendid.
  2. Kuna hagi jääb läbi vaatamata, jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

26. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja üksnes maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu menetluses kostja ei osalenud ja Riigikohtus ta seisukohti ei esitanud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi 7 tundi 30 minutit tunnitasuga 120 eurot. Kostja menetluskulud on seega kokku 900 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlik ning toimingutele kulunud aeg vajalik ja põhjendatud. Seega tuleb eelnimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kuna kostja on taotlenud ka viivise väljamõistmist, tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.