) § 79 lg 5, § 88 lg 5 ls 2, § 124 lg 3 ja § 155 lg 5). Määrus pole vaidlustatav esialgse õiguskaitse osas (
Kaebaja on Hispaania Kuningriigi kodanik, kes oli Eesti Vabariigi e-resident ajavahemikul 2020–
lg 2 tuleb kaebus esitada 30 päeva jooksul, alates menetlust lõpetava lahendi teatavakstegemist. Kaebaja sai 29.12.2025 vaideotsuse nr 15.3-24/283-5 kätte samal päeval ning kaebuse esitamise tähtaeg lõppes 28.01.2026. Kohtule 23.02.2026 esitatud kaebus on seega hilinenud. Kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus.
lg 1 kohaselt on tähtaja ennistamine võimalik üksnes mõjuval põhjusel, mida menetlusosaline ei saanud mõjutada. Kaebajast sõltumatuid objektiivseid asjaolusid, mis annaks aluse tähtaja ennistamiseks, ei esine. PPA 29.12.2025 vaideotsuses sisalduv vaidlustamisviide, kuigi puudulik, ei ole eksitav sellisel määral, mis õigustaks kaebetähtaja möödalaskmist. Kaebaja puhul on tegemist õigusteadmistega isikuga, kellelt võib eeldada asjakohaste normide leidmist. Samuti ei õigusta tähtaja ületamist pelgalt elukoht Hispaanias, kuivõrd kaebaja ei ole näidanud, kuidas see takistas kaebuse õigeaegset esitamist; 2) kuna kaebus oli esitatud kaebetähtaja rikkudes ning tähtaja ennistamiseks puudub alus, kuulub menetlus lõpetamisele
Kohus hindas kaebust ilmselgelt perspektiivituks, mistõttu puudus ka alus EÕK kohaldamiseks. Kaebaja tegevus ei vasta e-residendi programmi eesmärkidele ITDS § 205 lg 1 tähenduses. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamist; 3) rahuldada tuleb PPA taotlus piirata kaebaja juurdepääsu PPA 09.03.2026 menetlusdokumendi terviktekstile. Selles osas tuleb menetlus kuulutada kinniseks (
Avalik huvi e-residentide üle järelevalve meetodite ja taktika kaitseks kaalub üles kaebaja õiguse tutvuda selle teabega.
Mõjuvaks põhjuseks on peetud eelkõige
Need on objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise ei saa vahetult mõjutada ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Subjektiivse asjaoluna on kohtupraktikas peetud teatud tingimustel mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes. Samas ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (nt Riigikohtu 01.01.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Asjaomane takistus peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu või ületamatu ning kestvalt takistama kaebeõiguse kasutamist ette nähtud ajal. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli üksnes raskendatud või ebamugav, kuid mitte võimatu (vt Riigikohtu 16.05.2011 määrus nr 3-2-1-40-11, p 18; 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12; 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 1). Mõjuvad põhjused ja neid kinnitavad tõendid peab ära näitama kaebetähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline, kes soovib neile tugineda (
Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 2). 11. HMS § 57 lg 1 kohaselt peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine oli tingitud vaidlustamisviite puudumisest (HMS § 57 lg 3). Vaidlustatud otsuses oli märgitud küll vaidlustamisviide, kuid seal ei olnud kirjas vaidlustamise tähtaega: „Pursuant to the Administrative Procedure Act, any person shall have the right to file an appeal with Tallinn Administrative Court under the conditions and pursuant to the procedure provided by the 3
lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju.
lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata
lg-s 1 loetletud alustel (sh avaliku korra tagamiseks,
lg 1 p 1) ning tingimusel et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju.
lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Menetlusosalise toimikule juurdepääsu õiguse piiramisel piiratakse tema põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (põhiseaduse § 24 lg 2). Juurdepääsu tõenditele võib piirata, eeldusel et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23–24; 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-817, p 19; 15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, p-d 6 ja 8; Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 määrus nr 3-19-206, 28.07.2022 määrus nr 3-22-774 p 6, 18.11.2022 määrus nr 3-22-950, p 10, 13.07.2023 määrus nr 3-23-26, p 9). E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja positsioon on õiguslikult nõrk (võrreldes nt põhiõigustega). E-residendi digitaalset isikutunnistust väljastatakse riigi huvides, mitte selleks, et kaitsta väljaspool Eestit elava ja Eestiga mistahes muid sidemeid mitte omava isiku õigusi või huve (Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2024 määrus nr 3-24-531 p 8). 13. Ringkonnakohus jääb 10.03.2026 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kaebaja huvi tutvuda PPA 09.03.2026 menetlusdokumendi põhjendustega, ei ole kaalukam vastustaja huvist hoida saladuses teavet, mille pinnalt oleks võimalik teha järeldusi selle kohta, millised on PPA meetodid ja taktika e-residendi programmi üle järelevalve teostamisel. Tuleb arvestada, et e-residendi usaldusväärsuse ja tausta kontrollimine on sageli raskendatud ning tugineb väga piiratud informatsioonile, kuid samas on programmiga seotud märkimisväärsed ohud, kuna e-residendi digitaalne isikutunnistus annab omajale ligipääsu kõikidele Eesti eteenustele. Taustakontrolli põhimõtete teadmine (andmete kogumise allikad, sagedus jms) võiks anda kuritegelike kavatsustega isikutele võimaluse oma andmeid varjata või moonutada. E-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamine kuritegelikul eesmärgil kahjustaks oluliselt Eesti mainet ning ohustaks avalikku korda või riigi julgeolekut. Seejuures ei oma tähtsust, et kaebaja ei pruugigi tahta teada haldusorgani tegevuse meetodeid ja taktikat, vaid oluline on see, kas need oleksid kogutud sisulise teabe põhjal tuvastatavad või mitte. Kokkuvõtvalt on menetlustaktika e-residendi menetlustes olulise tähtsusega, mistõttu on põhjendatud PPA vajadus hoida seda teavet avalikkuse eest varjatuna (vt ka avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 5¹). 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.