Obsah (12)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 144§ 172§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maris Möls Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2026, Narva Tsiviilasja number 2-25-124612 Tsiviilasi AS Elenger Grupp vä

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Elenger Grupp (hageja) esitas 17.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I L (kostja) 161,19 euro saamiseks. Kohus tegi 20.10.2025 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsuosakond proovis kostjale dokumente kätte toimetada e-posti aadressidel kuid vastuseta. Dokumendid saadeti kostja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile XXX, kuid tagastati hoiutähtaja möödumisel. O korteriühistust kinnitati 04.12.2025, et kostja ei ela nimetatud aadressil. Kostja e-toimikus märgitud postiaadressi XXX kinnisasja omanik kinnitas 08.12.2025, et kostja ei ela antud aadressil ja ei ole kunagi elanud. Politsei- ja Piirivalveamet teatas maksekäsuosakonna päringule 11.12.2025 vastuseks, et politseil puudub lisainformatsioon isiku elu- või asukoha ja kontaktandmete kohta. Pärnu Maakohus andis 12.12.2025 nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 31.12.2025 kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 151,23 eurot, viivise 30,74 eurot ja lisanduva viivise alates 01.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,06%. Hageja nõude aluseks on kostjaga 06.04.2023 sõlmitud maagaasi ostu-müügileping nr L032004248 eritingimused. Hageja on edastanud kostjale maagaasi tarbimiskohale aadressil XXX, kuid kostja jättis teenuse eest tasumata.
3. Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastust. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnal ega kohtul ei õnnestunud kostjale teadaolevatel epostiaadressidel ega rahvastikuregistris märgitud aadressil XXX (kehtis kuni 05.12.2025) kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Dokumendid on tagastatud ja postkasti ei olnud neid võimalik jätta, sest postkast oli ääreni täis. O korteriühistu kinnitusel ei ela kostja sellel 2 aadressil. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja Ukraina kodanik, registrijärgne elukoht Eesti Vabariigis puudub, isiku andmed on arhiivis. Kinnistusregistri kohaselt puudub kostjal Eestis kinnisvara. Politsei- ja Piirivalveamet teatas vastuseks kohtu päringule 03.03.2026, et politsei andmetel lahkus isik 13.10.2023 Eesti Vabariigist Narva piiripunkti kaudu.
2. Kuna kostjal puudub rahvastikuregistris kehtiv aadress ning kohtul ei õnnestunud kindlaks teha kostja tegelikku elu- või viibimiskohta, on hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid loetud kostjale kätte toimetatuks avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 26.03.
3. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg, mis oli 09.04.
4. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
5. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

9. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 10. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

11.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv kokku 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338,50 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (

§ 172lg 9, § 484²).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile; hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele; lisade kogumisele ja komplekteerimisele; dokumentide kohtule esitamisele 2 töötundi tunnitasuga 169 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi arvestades esitatud hagi sisu, mahtu ja lisasid põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks seega välja menetluskulud 458,50 eurot [100 + 20 + (169 × 2)]. 12. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

13.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui 3 vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4