Tsiviilasi nr 2-26-5678 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-26-5678 Tsiviilasi D.D maksejõuetusavaldus Mene

) § 47 lg-d 1–2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

1. Jätta menetluskulud D.D kanda.
2. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
3. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
4. D.D (avaldaja/võlgnik) esitas 11.03.2026 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-26-5678). Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline. Avaldajal on üks alaealine ülalpeetav Mxxxxx Kxxx (sünd xxxxxxxxxx), kelle suhtes on hooldusõigus peatatud. Laps avaldajaga koos ei ela. Avaldaja töötab AS-is Eesti Leivatööstus pagarina ja tema sissetulekuks on töötasu 1253,47 eurot (ületundidega), millest arvele laekub 571 eurot, ja toetus 171,48 eurot, s.o kokku 742,48 eurot. Igakuised väljaminekud on 1175 eurot: eluasemekulud keskmiselt 540 eurot, kulutused toidule 350 eurot, riietele ja jalanõudele 35 eurot, transpordile 70 eurot, sidekulud 55 eurot, ülalpidamismaksed võlgnikust lahus elavatele võlgniku lastele 10 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 30 eurot ning muud igakuised kulutused 85 eurot (inkasso 35 eurot, kohtutäitur 50 eurot). Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää. Võlgnikule kuulub sõiduk Seat Leon (reg nr xxxxxx, vl 2007) hinnangulise väärtusega 1000 eurot. Pangakontode jääk on kokku 161,68 eurot. Võlgnik selgitas, et soovib alustada õiguskuulekat elu. Ta on läbinud sõltuvusravi, asunud tööle ja leidnud püsiva elukoha. Võlgniku alaealine poeg viibib hooldusperes, kuid avaldaja soov on tulevikus tema kasvatamine enda kanda võtta. Selleks on vaja võlgnikul enda majanduslik olukord korrastada. Võlgnik jätab menetluse liigi kohtu otsustada.
5. Kohus võttis 24.04.2026 määrusega D.D maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks Tiia Kalause, keda kohustas hiljemalt 25.05.2026 kohtule esitama

§-s 17 2 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni ning peatas kohtumenetluse, milles on D.D vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kohus kehtestas käsutuskeeldu ja keelas D.D-l usaldusisiku nõusolekuta kogu vara käsutada. 3. Usaldusisik esitas 25.05.2026 kohtule

§-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused 4. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.xxx Võlgnikule kuuluvad liiklusregistri järgi järgmised sõidukid: 1) Seat Leon (reg nr xxxxxxx vl 2007) – väärtusega 1500 eurot (19 kohtutäituri aresti); 2) Peugeot 306 (reg nr xxxxxx, vl 1995, vara asukoht teadmata); 3) Audi A6 Avant (reg nrxxxxxxx, vl 2000, vara asukoht teadmata). Sõiduki Seat Leon eeldatav väärtus on 1500 eurot. Võlgniku sissetulekuteks on töötasu (AS Eesti Leivatööstus) 1548,20 eurot ja töövõimetoetus 352,28 eurot, s.o kokku on sissetulekud 1900,48 eurot. Võlgnik kasutab usaldusisiku nõusolekul edaspidiselt arvelduskontot AS-s SEB Pank (EE471010010457355016). Arvelduskontodel on kokku 317,66 eurot. Võlgniku jooksvad kulutused kuus on kokku 1085 eurot: eluasemele 550 eurot (üür + kommunaalid), toidule 340 eurot, sidekulud 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 35 eurot, transpordile 70 eurot, tervishoiule ja hügieenitarvetele 30 eurot ja elatis võlgnikust lahus elavale lapsele 10 eurot. Võlgnikul on eeldatavaid kohustusi võlausaldajatele kokku vähemalt 25 883,12 eurot (võlanimekirjas kokku 26 027,12 eurot). Suur osa Politsei- ja Piirivalveameti nõuetest on aegunud ning nende osas on tasumata ainult kohtutäituri tasu ja kulude jääk. Samuti ei ole kõik kohtutäiturid oma võlanõudeid tasu ja kulude osas välja toonud. Täpsustamist vajab elatisabi nõue. Sõidukit Seat Leon kasutab võlgnik tööl käimiseks, sest töö on vahetustega ning ühistransport varastel hommikutundidel ei sõida. Ülejäänud kahe registrisse kantud sõiduki kohta võlgnikul andmed puuduvad. Peugeot on registris peatatud kandega ning taustakontrolli kohaselt ei ole liikluses kasutatav (viimane ülevaatus 2006). Audi on ajutiselt registrist kustutatud, viimast ülevaatust

§-s 45 sätestatule (

§ 18lg 2 p 2).

Arvestades võlgniku töötasu keskmiselt 1500 eurot, millele lisandub töövõimetoetus 300 eurot, ja tema ühe lapse ülalpidamiskohustust, võib võlgniku maksejõuetusseisundit hinnata alaliseks, mistõttu ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes algatatud 40 täitemenetlust. 7. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel D.D pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks. 8. Kohus kohustab D.D-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma PankrS § 86 lg 1 alusel võlgniku vande. 9.

§ 45

lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 10. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Halduril tuleb võlgniku sissetulekule sissenõude pööramisel arvestada TMS § 132 lg-tes 1 2 ja 13 toodut (ühes kuus 4 võib arestida kuni 20 protsenti sissetulekust, millest on tehtud vastavad mahaarvamised). Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 04.06.2027. Usaldusisiku tasu 11.

§ 54

lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja

§ 45lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks.

Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 13 tundi ja 15 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 874,50 eurot, millele lisandub käibemaks 209,88 eurot, kokku 1084,38 eurot. Usaldusisik taotleb tasu väljamõistmist riigi vahenditest. 12. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.04.2026 946 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Usaldusisikule tasu määramisel arvestab kohus usaldusisiku hinnangu eesmärki, vara- ja võlanimekirja koostamiseks tehtud toimingute mahtu ja menetluse keerukust. Käesolevas asjas on usaldusisik tasu arvestamisel kajastanud toiminguid, mida menetluses ei toimunud (osalemine kohtuistungil). Lisaks ei olnud menetluses tuvastatav ulatuslik võlausaldajate ring ning võlausaldajate nõuete väljaselgitamine ei nõudnud tavapärasest suuremat ajakulu ega keerukat menetluslikku tegevust. Seetõttu vähendab kohus usaldusisiku tasu mõistliku ja põhjendatud ulatuseni ning loeb usaldusisiku toimingutele kulunud ajakuluks 11 tundi. Eeltoodut arvestades tuleb Tiia Kalausele tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 726 eurot, millele lisandub käibemaks 174,24 eurot, kokku 900,24 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

§ 54lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Civi

Lex OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5 6