) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
Kostja II ei ole kohtukutse kättesaamist kinnitanud. Kohtukutse loetakse kostjale II kättetoimetatuks 17. aprillil 2026
Hageja taotlusel lahendas kohus asja sisuliselt. Hageja jäi oma nõuete ja põhjenduste juurde. Kostja I ei vaielnud hagile vastu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2
) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud pooled ära, ning hinnanud
lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: - tsiviilasjas nr 2-20-18982 oli sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustuvad I K ja V K tasuma 5000 eurot A K ja A A kümne kuu jooksul ja rahasummade tasumine tagatakse V K nimele registreeritud aadressil XXX korteriomandile (registriosa number XXX) seatud hüpoteegiga summas 6000 eurot. A K, A A ja V K on kokku leppinud hüpoteegi seadmises korteriomandile registriosa nr XXX. A K, A A ja V K avaldavad soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonda korteriomandi Ida-Viru maakond, XXX registriosa number XXX IV jao esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas 6000 eurot A K ja A A kasuks. Hagiavalduse kohaselt on I K ja V K täitnud hüpoteegiga tagatud nõude ära. Kõik osapooled pöördusid elektrooniliste avaldustega Tartu Maakohtu kinnistusosakonda. Selgus, et on vajalik kohtu nõusolek alaealise A K nimel hüpoteegi kustutamise avalduse esitamiseks. Alaealise lapse seaduslik esindaja pöördus kohtu poole avaldusega nõusoleku andmiseks, kuid muutis oma arvamuse ning võttis avalduse tagasi. Seega seati hageja ainuomandis kuuluvale korteriomandile hüpoteek summas 6000 eurot, mis tagas 5000-eurose võlgnevuse tasumise. Võlgnevus on täies mahus ära tasutud ning hageja ja tema poeg I K on tsiviilasjas nr 2-20-18982 kompromissiga kokkulepitud rahalised kohustused täitnud. Vaatamata sellele, et kokkuleppega kinnitatud kohustus on täidetud, ei anna kostja I ega kostja II nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks. Hageja on seisukohal, et kuna kokkulepitud rahasumma on kostjatele tasutud, puudub alus hüpoteegiga tagada mitteeksisteerivat kohustust ning hüpoteek tuleb ära kustutada. Kui poolte vahel puudub laenusuhe, puudub vajadus ka selle tagamiseks hüpoteegiga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-104-08 mvälja toonud, et kuna hüpoteegi realiseerimine on keelatud tagatava nõudeta, võimaldab AÕS § 349 lg 1 koormatud kinnisasja igakordsel omanikul nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud. Kui hüpoteegipidaja on selle sätte järgi kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks, saab tema nõusoleku asendada kohtuotsusega. 3
Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (
Kohus rahuldas hagi. Seega tuleks jätta menetluskulud kostjate kanda.
lg 3 esimene lause näeb ette, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna hagi rahuldati, tuleks
lg 3 esimese lause alusel jätta hagi esitamisel tasumata jäänud riigilõivu 300 eurot kostjate kanda.
lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades kõne all oleva tsiviilmenetluse kestust, osapoolte poolt kompromissi sõlmimiseks ettevõetud samme, kostja I alaealisust, leiab kohus, et hagi esitamisel tasumata jäänud riigilõivu kostjatelt väljamõistmine oleks ebaõiglane. Kohus leiab õiglaseks vabastada kostjaid 300 euro suuruse riigilõivu tasumisest riigi tuludesse ning jätab hagi esitamisel tasumata jäänud riigilõivu 300 eurot riigi kanda. Muud osapoolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. 16. märtsi 2022. a kohtumäärusega andis kohus alaealisele kostjale I riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-21-17742 kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kostjat I esindas menetluses vandeadvokaat A. Matvejev. Kuna kostjale I anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, siis jäävad needki kulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.