Obsah (4)
§ 137§ 150§ 69§ 130KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 18.06.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-2801 Haldusasi O.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse
§ 137
jj) ning
ei näe ette elamisloa andmist selleks, et vanem saaks asuda Eestisse alaealise lapse juurde (
§ 150lg 1 p 1 ja § 154).
Kaebaja lapse emal, kes on kaebaja selgituse kohaselt Eesti kodanik, on võimalik tagada enda ja lapse ülalpidamine Eesti sotsiaalsüsteemi kaudu. Sealjuures lapse vanust arvestades (1a2k, lisa 7) on võimalik vanemal saada ka varasema sissetuleku tagamiseks vanemahüvitist. Kaebajal on võimalik tagada pere ülalpidamine toitjana ka ise väljapool Eestit viibides ja seal sissetulekut teenides. Tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi arvestades on võimalik lapsega sidet pidada ise väljaspool Eestit viibides. Kuigi kohus ei välista täielikult esialgse õiguskaitse vajadust pereelu kaitseks, pidi pereelu ümberkorraldamise vajadus tulevikus olema kaebajale ettenähtav. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebaja laps jääks ilmselgelt ilma vajaliku ülalpidamiseta. Kaebaja õiguskaitse vajadust ei saa järeldada soovist viibida vahetult kohtumenetluse juures. Viisa taotleja ei pea tingimata kohtumenetluse ajal Eestis viibima ning välismaalasest kaebajale on üldjuhul tagatud piisav võimalus osaleda halduskohtumenetluses ka ilma vajaduseta kohtumenetluse ajal Eestis kohal viibida. Kaebajal on käesolevas asjas õigusteadmistega, vandeadvokaadist esindaja. Tööviisa saamise ja lahkumisettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise, sh nende otsuste vormistamise küsimused ei pruugi olla ka sedavõrd olulisteks õigushüvedeks, et vajalik on istungi pidamine. Kuna kaebaja taotlust lahkumistähtaja pikendamiseks olnuks võimalik rahuldada vaid 30 päeva võrra ning kaebaja elamisluba lahendatakse praegu teadaoleva info kohaselt 07.11.2025, puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadus Eestis viibimiseks kohtumenetluse lõpuni, mis eelduslikult kestab kauem kui 3 kuud. Kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada kuigi suurteks. Lahkumiskohustuse täitmise tähtaja pikendamise otsustamist võib pidada menetlustoiminguks, mille menetluslikud nõuded võivad seega olla vabamad ja keeldumine kohtus täiendavalt põhjendatav. Juhul kui kaebaja sai juba enne augustikuud või hiljemalt 04.08.2025 teada, et tema viisataotlus on jäetud läbi vaatamata, võib olla kaebetähtaeg ületatud (vt ka HKMS § 46 lg 7). Avalikuks huviks on see, et Eestis viibiksid välismaalased ennekõike üksnes siis, kui neil on siin viibimiseks seaduslik alus. Kaebajal ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust alates 26.06.2025. Kaebajale ei ole tekkinud seaduslikku alust Eestis viibimiseks ka lahkumistähtaja pikendamisest. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks tekkinud viibimisalus viisataotluse esitamisest (vt
§ 69
) ega elamisloa taotluse esitamisest (
§ 130). Eeltoodust tulenevalt kaaluvad kaebuse eeldatavad vähesed eduväljavaated ja avalik huvi üles kaebaja soovi viibida kohtumenetluse kestel Eestis. 2
(3)3-25-2801
- Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ning EÕK kohaldamist, sh võimaldada kaebajal naasta Eestisse. Kaebaja kaitseb oma õigust elada Eestis perekonnaelu (tal on alaealine laps). Kuna kaebaja esitas elamisloa taotluse, siis oli tal liidu õiguse kohaselt õigus viibida sellel ajal Eestis. Kaebaja pole riigi julgeolekule ohtlik.
- PPA taotleb vastuses kaebaja määruskaebuse rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
- Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
- Halduskohus on õigesti järeldanud, et praegune vaidlus ei tingi EÕK kohaldamist.
- PPA on põhjendatult vastuses määruskaebusele välja toonud, et kaebaja vaidlustas lahkumiskohustuse tähtaja pikkuse. Kaebaja pole vaidlustanud
- juuni
- a lahkumisettekirjutust. PPA toob õigesti välja, et kaebaja pole PPA-lt varem (s.t enne 07.08.2025 tähtajalise elamisloa taotlust) taotlenud viibimisalust, mis seonduks pereelu elamisega. Kaebaja viibis riigis viisa alusel ja seetõttu pidi ta arvestama, et tema võimalus pärast viisa kehtivuse lõppemist riiki jääda on piiratud. Kui kaebaja tahe oli panustada lapse ellu, siis oleks tulnud varem mõelda riigis viibimise seadusliku aluse peale. Asjaolust, et määruskaebuse esitaja esitas taotluse tähtajalise elamisloa andmiseks
§ 150lg 1 p 3 alusel, ei tulenenud temale seaduslikku alust riigis viibimiseks.
- Kuigi kaebajal on raskendatud Eestis viibiva lapsega pereelu elamine, siis ei nähtu kohtule esitatud dokumentidest, et see tooks kaasa ka pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kaebaja pole ära näidanud, et tal pole võimalik oma pereelu muul viisil korraldada, samuti ei nähtu, et see toks kaasa muu negatiivse tagajärje. Üksnes võimalik ajutine eemal viibimine ei ole siinses asjas piisav, jaatamaks EÕK vajadust.
- Arvestades tänapäeva tehnilisi lahendusi, siis on kaebajal kohtumenetluse juures võimalik viibida ka teistel viisidel (nt videokonverents, elektroonilised dokumendid jms).
- Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus vaidlustatud osas muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)