KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht 3. juunil 2026 Tallinnas Haldusasja number 3-26-1625 Haldusasi V.L kaebus Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigl

) § 21 lg 1 kohaselt peab õigustatud isik kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama kindlustusandjat kindlustusjuhtumist nelja nädala jooksul arvates kindlustusjuhtumist teadasaamisest. Kui kindlustusjuhtumist on teavitatud tervishoiuteenuse osutajat, edastab tervishoiuteenuse osutaja selle teabe viivitamata kindlustusandjale (

§ 21lg 2).

Eelnevad

sätted reguleerivad eraõiguslikku suhet tervishoiuteenuse osutaja, õigustatud isiku ja kindlustusandja vahel, sh tuleneb tervishoiuteenuse osutaja kindlustusjuhtumist teavitamise kohustus eraõiguslikust suhtest kindlustusandjaga. Seetõttu ei saa ka AS-i LTK kohustamine kindlustusandjale kaebajaga seonduvate dokumentide edastamiseks olla avalikõiguslik nõue, kuivõrd sellise teabe ja dokumentide edastamise kohustus (

§ 21

lg-d 2 ja 3) tugineb eraõiguslikele normidele ning realiseerub eraõiguslikus suhtes. 6. Kuivõrd kaebuses esitatud kohustamisnõue tuleneb AS-i LTK ja kindlustusandja vahelisest eraõiguslikust suhtest, ei ole tegemist avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega ning see ei ole seetõttu halduskohtu pädevuses. Seetõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. 7.

§ 21

lg 3 kohaselt on kindlustusandjal õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt ja teistelt isikutelt talle kõnealusest seadusest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse väljaselgitamiseks vajalikke selgitusi ja dokumente, sealhulgas terviseandmeid. Seega on kaebajal endal võimalik pöörduda kahjunõudega otse kindlustusandja poole ning kindlustusandja saab kahjunõude lahendamiseks vajalike dokumentide ja selgituste saamiseks pöörduda ise AS-i LTK poole. 8. Kohus jätab rahuldamata ka kaebaja taotluse, milles kaebaja palus kohtul edastada kindlustusandjale tema kohtuasjade materjalid, mis seonduvad AS-i LTK vastu esitatud kaebustega. Kohus märgib esmalt, et selline taotlus on esitatud ennatlikult, kuivõrd kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja veel kahjunõuet kindlustusandjale edastanud, mistõttu puudub kohtul mistahes alus kolmandatele isikutele kaebajaga seotud kohtuasjade materjale edastada. Teisalt saab

§ 21

lg-st 3 tulenevalt sellise päringu vajaduse korral kohtule esitada ka kindlustusandja ise, kui on asunud menetlema kaebaja kahjunõuet.

1. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
2. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja
3. juunil 2026 esitatud menetlusabi taotlust. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 2