← Eesti

2-23-5562/67

Obsah (11)§ 26§ 21§ 25§ 44§ 2§ 27§ 35§ 41§ 54§ 19§ 8

2-23-5562 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kohtuistungisekretär Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2026. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-5562 R.H ja W.R ü

§-s 17 nõutu esitamise. Kohus rakendas käsutuskeeldu võlgnike vara suhtes, keelates vara käsutada ilma usaldusisiku nõusolekuta. Lisaks määras kohus R.H ja W.R ühises maksejõuetusmenetluses usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks ettemakstavaks summaks 1200 eurot. Usaldusisik esitas 04.06.

  1. a kohtule aruande ja hinnangu maksejõuetusmenetlusele. Usaldusisiku hinnangul on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine põhjendatud. Võlgnike sissetulek on kokku 2800,75 eurot, sh R.H töötasu 1097 eurot ja osalise töövõime toetus päevamääraga 11,7249 eurot (u 351,75 eurot) ning W.R töötasu 750 eurot ja eelpension 602 eurot. Võlgnikule R.H kuulub lahusvarana kinnistu registriosa nr 2275241 (xxxxxxx, XXX-i ) hinnangulise väärtusega 30 000 eurot. Võlgnikud soovivad säilitada perekonna eluaseme. Võlgnikud suudavad tasuda igakuiselt kohustuste katteks 1165 eurot. Kohus kuulas võlgnikud ära 15.06.2023.a kohtuistungil. Kohus algatas 21.06.
  2. a võlgnike võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja. Edaspidi seda pikendati korduvalt. Võlgnikud on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidikontole 1200 eurot.
  3. Usaldusisik Annika Rau esitas 18.11.2025 kohtule võlgade ümberkujundamiskava (kava esitamine kolmandat korda) ja avalduse koos tõenditega, milles põhjendas, miks ta ei nõustu osade võlausaldajate poolt esitatud avaldustega võlanimekirjas märgitud nõuete suurustega ja kavaga mittenõustumise kohta. Usaldusisik esitas kohtule ka võlausaldajate seisukohad ja avaldused. Tuginedes

§-le 26 palub usaldusisik kinnitada R.H ja W.R võlgade ümberkujundamiskava ja kindlaks määrata vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded. Esitatu kohaselt on ümberkujundamisele kuuluvaks võlgnevuseks kahe võlgniku peale esitatud põhinõudeid kokku 26 869,59 eurot, mis tasutakse kava täitmisel kogu ulatuses. Usaldusisik kontrollis nõuete aluseks olevaid dokumente, hindas vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist nõuete puhul ning tegi vajalikud ümberarvestused. Kava on koostatud 36 kuu peale ning kuumakse kahe võlgniku peale kokku on keskmiselt 742,28 eurot. Kava koostamisel on arvestatud, et kui võlgnikud alustavad kava täitmist detsembris 2025, on ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg november

  1. Kokku tasutakse võlausaldajatele kava alusel 26 869,59 eurot. Usaldusisik märgib, et pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks peavad võlgnikud olema püsivalt maksejõuetud, kuid antud juhul ei ole nad püsivalt maksejõuetud, vaid on makseraskustes. Õiguspärased põhinõuded rahuldatakse kõigile võlausaldajatele 100% ja sellega on tagatud võlausaldajate võrdne kohtlemine. Kohtule on esitatud usaldusisiku tasu arvestus ja taotlus.
  2. Kohus pidas asjas kohtuistungi 28.01.2026.a, kus osalesid võlgnikud R.H, W.R ja usaldusisik Annika Rau. Abikaasadest võlgnikud andsid seletusi ja vastasid kohtu küsimustele. Usaldusisik palub kohtul kindlaks määrata nende võlausaldajate nõuded, kes on esitanud kavale vastuväited, samuti need võlausaldajate nõuded, mis on kavas määratud 0 eurot. 5
  3. Kohus määras 29.03.2026 kohtumääruses kindlaks nõuete suurused. Määrus jõustus 05.05.
  4. Kohtu seisukoht ja põhjendused
  5. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

§ 26

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

§ 26

lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 7. Võlgnikud R.H ja W.R on abikaasad. R.H-le kuulub lahusvarana (avalduse kohaselt) kinnisasi R.H talu, registriosa numbriga 2275241, XXX-i Võrumaa. Muu esemeline vara võlgnikest abikaasadel puudub. Vara- ja võlanimekirjast nähtuvalt on 14 võlausaldajat esitanud abikaasadest võlgnike vastu nõudeid kokku 103 724,29 euro ulatuses, sh R.H kohustused on kokku summas vähemalt 69 239,03 eurot ning W.R-il on täitmata rahalisi kohustusi kogusummas 34 485,26 eurot. Võlgnikud on taotlenud

§ 21

lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Äriühingutest võlausaldajatelt saadud laenud tulenevad tarbijakrediidilepingutest, mistõttu on usaldusisik kontrollinud VÕS sätete ja kinnistunud kohtupraktika kohaselt ja võlgnike pangakontode andmete põhjal vastutustundliku laenamise põhimõtete jm tarbijakrediidi sätete järgimist nõuete puhul, millel juba ei ole tehtud kohtulahendit. Usaldusisik tuvastas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja esitas ümberarvestatud nõuded ümberkujundamiskavasse. Käesoleval juhul on 18.11.2025 kohtule esitatud ümberkujundamiskavale esitanud tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja (Aktiva Finance Group OÜ), kelle nõuetega on esindatud 21,68% võlausaldajate nõuetest ning varasemale 25.07.2024 kohtule esitatud ümberkujundamiskavale esitasid vastuväited BB Finance OÜ, Bondora AS, Holm Bank AS, Bigbank AS, OÜ Aktiva Finance Group OÜ ning TF Bank AB publ. 19.09.2023 kohtule esitatud kavale esitasid vastuväited Aktiva Finance Group OÜ, Creditstar Estonia OÜ ja Omega Invest OÜ. Usaldusisiku hinnangul on kava kinnitamise ajaks jäänud vastuväiteid esitanud võlausaldajateks Aktiva Finance Group OÜ, Bigbank AS, ja Holm Bank AS. Ülejäänud 6 võlausaldajad on kas vastuväitest loobunud või kavaga nõustunud. Usaldusisik palus kohtul vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded kindlaks määrata. Kohus käsitles vastuväiteid 29.03.2026 kohtumääruses ning määras kindlaks vaidlustatud nõuete suurused

§ 25lg 3 alusel.

Määrus on jõustunud. Sellest tulenevalt kohus vaidlusi nõuete suuruse üle käesolevas määruses ei käsitle. Kavaga kujundatakse ümber üheksa võlausaldaja nõuded. Kohus määras võlausaldajate Holm Bank AS, B2 Impact OÜ, IPF Digital AS, TF Bank (publ.) Eesti filiaal ja Bondora AS nõuded kindlaks määrusega 29.03.2026 summas 0 eurot ja nende katteks makseid ei tehta. Seetõttu kohus neid nõudeid kavas ei loetle. Seega on neljateistkümnest võlausaldajast 11 võlausaldajat ehk 78,57% nõustunud kavaga, nende võlausaldajate nõuetega on esindatud 38,1% nõuetest. Aktiva Finance Group OÜ, Bigbank AS ja Holm Bank, kelle nõuded moodustavad 61,9% kogunõudest, ei nõustunud kavaga. Kuna usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga ei nõustu võlausaldajad, kelle pandiga tagamata nõuded moodustavad rohkem kui poole nõuetest, ei ole kohtul võimalik kinnitada kava

§ 26lõigete 1 ja 2 alusel.

Sellise tulemuse puhul on kava võimalik kinnitada

§ 26lg.3 alusel.

Kohtu hinnangul on nõuete ümberkujundamisel koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat halvemini võrreldes teise võlausaldajaga. Kohus selgitab, et kajastab kinnitatavas võlgade ümberkujundamise kavas kaks nõuet, mis on ekslikult kohtu 29.03.2026.a määruse resolutsiooni loetelust välja jäänud, ehkki kohus neid määruse põhjendavas osas käsitles (29.03.2026.a määruse lk 12): Aktiva Finance Group OÜ 1085,61 eur (leping L89006971125) ja Aktiva Finance Group OÜ 2215,57 eur (leping L89009839264). Kohtu 29.03.2026.a määruse resolutsiooni loetelust on ekslikult välja jäänud ka kaks võlausaldaja AS SEB Pank nõuet (AS SEB Pank 117,07 eur, AS SEB Pank 465,22 eur), mille suuruse üle ei ole vaidlust ja need on kajastatud ka käesolevas kinnitatavas kavas. 8. Nõuete väljajätmine kavast. Kohtule esitatud ümberkujundamiskavast jäävad välja SEB Pank AS pandiga tagatud nõuded (hüpoteeklaen jäägiga 6138,96 eurot ja eluasemelaen jäägiga 3313,51 eurot). Tegemist on nõuetega, mille tagatiseks on seatud hüpoteek võlgniku R.H ainuomandis olevale kinnisasjale. St., et need on hüpoteegiga tagatud nõuded. Võlausaldaja ei nõustunud vastavalt

§ 26lg 6 nõuete ümberkujundamisega.

Kõik muud nõuded võlgnike vastu on pandiga tagamata nõuded. Pandiga tagatud nõude ümberkujundamisele kehtib

§ 26lg.6.

Hüpoteegiga tagatud nõude, mille rahuldamine on võlausaldajale enam tagatud, väljajätmine kavast on põhjendatud.

  1. Kava täitmise periood. Kava kohaselt on võlausaldajate nõuete täitmise periood 36 kuud. 18.11.2025 kohtule esitatud kava oli koostatud arvestusega, et esimene makse tehakse 15.12.2025, kuid kuna kohtule teadaolevalt ei ole võlgnikud maksete tegemisega alustanud, siis eeldusel, et esimene kavajärgne makse toimub 15.06.2026 on kava täitmise tähtaeg 15.05.
  2. Kava täitmise käigus täidetakse kõikide võlausaldajate põhinõuded kogu põhinõude summa ulatuses ehk 100% koos kohtu poolt välja mõistetud menetluskuludega (kui need on olemas), millega on tagatud võlausaldajate võrdne kohtlemine. Võlgnike poolt igakuine kohustuse täitmiseks tehtava makse suurus on 756,31 eurot (34 osamakset) ning kahe osamakse suurused 399,99 eurot ja 759,72 eurot. Kohtu hinnangul on kõiki kavaga hõlmatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajaid koheldud võrdselt. Võlgnikud tasuvad 7 ümberkujundamiskava kinnitamise korral võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 26 874,25 eurot.
  3. Võrdlus võimaliku pankrotimenetlusega.

§ 26

lg.4 järgi tuleb pankrotivõrdlus esitada juhul kui kohus kaalub võlgade ümberkujundamise kava kinnitamist

§ 26

lg 3 olukorras.

§ 26

lg 4 teise lause kohaselt pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Võlgniku R.H varaks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise ajal on lahusvarana kinnistu registriosa nr 2275241 (xxxxxxx, XXX-i) hinnangulise väärtusega 30 000 eurot. Tema töötasu AS-s Perepuit on 1097 eurot ja osalise töövõime toetus umbes 352 eurot kuus. Käesoleval kava kinnitamise ajal on olukord sama, s.h sama tööandja. Võlgniku W.R töötasu on umbes 750 eurot ja pension (võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise ajal oli eelpension) 602 eurot. Ka W.R töötab jätkuvalt sama tööandja juures. Seega on võlgnikel vara (R.H lahusvarana), mille väärtus ületab võlgnike võlgade ümberkujundamiskavasse hõlmatud rahaliste kohustuste summa. Lisaks sellele on võlgnikel võimalus maksta oma kohustuste katteks oma sissetulekust pankrotimenetluses igakuuliselt R.H-l 277 eurot (võttes arvesse TMS § 132 lg 1 piirangut) ja W.R-il TMS § 132 lg 1 piirangut arvestades töötasust kinnipidamise võimalus puuduks (arvestades menetluse algatamise aja kuupalga alammääraga 820 eurot). Sellises olukorras puudub vajadus

§ 44järgi võimaldatava kohustustest vabastamise menetluse järele.

Küll aga jääksid võlgnikud nende vara realiseerimise tulemusena kodutuks ja lisanduvad muud liiki kulud, mis seonduvad uue eluaseme üürimisega ja vaimse murrangu riskiga. Kohus märgib siiski, et võlgnike R.H ja W.R puhul ei ole tegemist olukorraga, mis tingiks võlgnike nimetamist maksejõuetuteks ja nende maksejõuetuse ehk pankroti väljakuulutamist. Ka usaldusisiku hinnangul on võlgnikud makseraskustes, mitte püsivalt maksejõuetud. Kohtul on füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses võimalik valida kolme menetluseliigi vahel (

§ 2

lg.2): Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Menetlusliigi valiku tegemisel lähtutakse võlgniku tegelikust majanduslikust seisundist ja menetluse eesmärkidest. PankrS § 1 lg.2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikel R.H-l ja W.R-il ei ole maksejõuetusolukorda PankrS § 1 lg.2 mõistes, sest neil on vara, millega põhjendatuse korral katta nende kohustused, lisaks on neil ka piisav sissetulek, mille arvel tasuda kohustused. Võlgnikud on valmis võlgade ümberkujundamise menetluses tasuma igakuuliselt kava täitmiseks vabatahtlikult oluliselt suurema summa kui võimaldaks TMS § 132 lg 1 piirang. Sellises olukorras isikute suhtes puudub alus pankroti väljakuulutamiseks.

§ 2

lg.1 järgi Käesoleva seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. 8

§ 2

lg.3 järgi Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

(4)Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Ka PankrS § 2 sätestab füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse eesmärgina võimaluse vabaneda oma kohustustest. Võlgnike R.H ja W.R eesmärgiks ei ole vabaneda oma kohustustest, vaid kohustused täita. Pankrotimenetluses ei ole usaldusisiku hinnangul võimalik võlausaldajatel oma nõudeid suuremas määras rahuldada kui on käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses, kuna nõuded arvestatakse ümber samadel alustel, mida on teinud usaldusisik ning kavaga tasuvad võlgnikud käesolevas menetluses 100% õiguslikult põhjendatud nõuetest. Kohus nõustub sellega. Lisaks on tekkinud võlgade ümberarvestamisel vastavalt Riigikohtu lahendile 2-2113098 võlausaldajate ees debitoorne võlgnevus kokku summas 14.443,79 eurot, mille sissenõudmisel on võimalik täita tasumata kohustusi. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuksid võlgnikud 36 kuu jooksul võlausaldajatele 26.869,58 eurot ehk 100% õiguspärastest nõuetest. Võlgnike soov on vältida pankrotimenetlust ning säilitada oma kodu. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikule oma kohustuste ümberkujundamine, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetluse peamine eesmärk on anda inimesel uus võimalus. Siinjuures on aga peamine, et võlgnike pankroti väljakuulutamiseks puudub käesoleval juhul alus PankrS § 1 lg.2 järgi. Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamise menetluse valimine neile võlgnikele põhjendatud.

§ 27

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lg-tes 1-3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus hindab esitatud ümberkujundamiskava täitmise perspektiivikaks ja võimalikuks. Kohus kinnitab ümberkujundamiskava. 11. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Võlgnikel tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 30.juuniks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (

§ 35lg 3).

Esimene aruanne tuleb esitada 30.06.2026. a ehk pärast esimese kavakohase makse tegemist võlausaldajatele. Edaspidi iga aasta möödumisel. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 41lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (

§ 35lg 4).

Menetluskulude jaotus Usaldusisik on 18.11.

  1. a esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 34 tunni 30 minuti eest määraga 90 eurot/tund, kokku 3105 eurot. Usaldusisiku tasu palub kanda Avitase OÜ arvelduskontole EE
  2. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Kohtu poolt esitatud dokumentidega tutvumine, seadusandlusega tutvumine, päringute koostamine ja saatmine registritele ja võlausaldajatele võlgnike vara ja kohustuste kindlaks tegemiseks, võlausaldajate teavitamine, suhtlemine võlgnikega, päringud nende vara ja kohustuste kohta, võlgnikele teabe andmine, võlausaldajatelt ja võlgnikelt saadud info 9 korrastamine, andmete kontrollimine, tabeli koostamine, analüüsimine, vara- ja võlanimekirja koostamine, aruande koostamine, esitamine, kohtuistungil osalemine, erinevate ümberkujundamiskavade kaalumine, analüüs, arutelu võlgnikega, ümberkujundamiskava koostamine, võlausaldajatele teatise koostamine, kava ja dokumentide esitamine, suhtlemine võlausaldajatega nõuete täpsustamiseks, kokkuvõte võlausaldajate seisukohtadest ümberkujundamiskava kohta ja usaldusisiku arvamuse ja tasutaotluse kohtule esitamine, võlausaldajatelt vastutustundlikku laenamist järgivate dokumentide küsimine, vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kontrollimine, nõude ümberarvestamine vastavalt Riigikohtu lahendile 2-21-13098, ümberkujundamiskava muutmine, võlausaldajatele teatise koostamine, kava ja dokumentide esitamine, kokkuvõte võlausaldajate seisukohtadest ümberkujundamiskava kohta ja usaldusisiku arvamus, usaldusisiku aruande koostamine, kohtule esitamine. Kokku 34 tundi 30 minutit.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg-d 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega aastal

  1. a 164 eurot ja
  2. a 177,20 eurot (usaldusisiku töö jääb valdavas ulatuses aastasse 2024 ja 2025). Kohus hindab, et taotletud tunnitasu vastab

§ 54

lg 4 teises lauses märgitule ega ületa

§ 54lg-s 5 ettenähtud piirmäära.

Käesolevas menetluses on usaldusisiku töö maht olnud märkimisväärselt suur, menetluses on tulnud käsitleda väga palju nõudeid ja kava koostamine teistkordselt on toimunud keerukas ehk uues õiguslikus olukorras (pärast Riigikohtu 2-21-13098 lahendit). Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud võlgnike kohustused, teostanud selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja varanimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava ning kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist ja teostas ümberarvestused. Kohus hindab ajakulu 34 tundi 30 minutit põhjendatuks. Kohus ei nõustu võlausaldaja TF Bank 22.07.2024.a seisukohas esitatud etteheidetega usaldusisiku tasu kohta. Võlausaldaja sisuliselt naeruvääristab usaldusisiku tööd. Kohtul on olnud võimalus kontrollida usaldusisiku töö sisu ja mahtu juba nõuete suuruse kindlaksmääramisel ja kohus on seisukohal, et ei rakendatud tunnitasu (90 eurot) ega ka ajakulu ületa minimaalselt vajalikku selles menetluses. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 34 tunni 30 minuti eest 3105 eurot. Kohus kohustas 16.05.2023. a määrusega võlgnikke solidaarselt tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1200 eurot ning seda kolme osamaksega. Võlgnikud on nõutud summa kandnud kohtu deposiidikontole. Usaldusisiku tasu määratud summas 1200 eurot tuleb välja maksta ja kanda võlgnike poolt

§ 19

lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest Avitase OÜ arvelduskontole nr EE761010220233760220 SEB Pank AS-is. Puudujäävas osas, s.o 1905 eurot tuleb võlgnikel R.H-l ja W.R-il tasuda endal Avitase OÜ arvelduskontole SEB Pank AS-is. 10 Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (

§ 8lg.3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.