← Eesti

2-26-3254/6

Obsah (8)§ 47§ 49§ 43§ 15§ 46§ 45§ 2§ 44

KOHTUMÄÄRUS PANKROTIMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse avalikult tegemise aeg ja koht 20. mai 2026, Paide Tsiviilasja number 2-26-3254 Tsiviilasi H. S. maksejõuetusavaldus Menetlust

§ 47lg 1, 2).

13. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49lg 1).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

EDASIKAEBAMISE KORD Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. ASJAOLUD 1. H. S. (avaldaja, võlgnik) esitas 10.2.2026 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Maksejõuetusavalduse läbivaatamist soovib võlgnik kirjalikus menetluses. Võlgnik on märkinud nõustajaks T. L.-i. 2

(5)2-26-3254 Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Võlgniku igakuine sissetulek on 1160 eurot, sellest töötasu 800 eurot ja töövõimetustoetus 360 eurot. Igakuised väljaminekud on ligikaudu 886 eurot. Maksekontol olev rahaline jääk oli avalduse esitamise ajal 140 eurot. Avalduse kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara. Võlgniku kohustuste kogusumma on avalduse kohaselt 15 621 eurot. Peamised võlausaldajad on IPF Digital AS võlgnevus 1056 eurot, Bondora AS võlgnevus 7500 eurot, Monefit Estonia AS võlgnevus 1500 eurot, BB Finance AS võlgnevus 3000 eurot, Placet Group OÜ võlgnevus 2565 eurot. Avalduse kohaselt ei ole nõuete suhtes algatatud kohtu- ega täitemenetlust. Võlgnik selgitab, et sattus makseraskustesse tarbimislaenude tõttu, sh 7500 euro suuruse laenu võtmine, mida ta hakkas teenindama uute laenude arvel. Tema sissetulek (palk, töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus) ei kata kohustusi ning makseraskused on muutunud püsivaks. Seetõttu taotleb võlgnik enda suhtes pankrotimenetluse algatamist koos kohustustest vabastamise menetlusega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Kohus, tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega, on seisukohal, et võlgniku avaldust tuleb menetleda füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) ja pankrotiseaduse (PankrS) sätete alusel. Kohus leiab, et puuduvad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused, maksejõuetusavaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 3.

§ 43

kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

§ 15

lg 9 kohaselt, et kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule.

  1. Pankrotimenetluse algatamise eelduseks on võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 tähenduses. Kohus leiab, et H. S. suhtes on täidetud füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamise eeldused. Avaldusest nähtub, et tal on mitme krediidiandja ees rahalised kohustused kogusummas 15 621 eurot ning tema igakuine sissetulek ei võimalda kohustusi täita. Võlgnik on juba võtnud laene varasemate kohustuste katteks ning makseraskused on muutunud püsivaks. Võlgnikul puudub realiseeritav vara ning sissetulek (palk ja toetused) on madal.
  2. Kohus kontrollis avalikke registreid (kinnistusraamat, väärtpaberi registrit, liiklusregistrit, äriregistrit) ning nende andmetel võlgniku nimele vara registreeritud ei ole. E-täitise ega kohtu infosüsteemi (v.a käesolev menetlus) andmetel võlgniku suhtes aktiivseid menetlusi ei ole. Kohus tuvastab, et H. S. maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas hetkeseisuga ei esine.
  3. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise 3

(5)2-26-3254 päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 7. Pankrotihaldur Ene Ahas on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ene Ahas on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt.

8. Kohus kuulutab võlgniku H. S. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Ene Ahase ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 9.

§ 45

lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. H. S. kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. 10. Lisaks pankrotimenetluse algatamise eelduste täidetusele tuleb hinnata ka kohustustest vabastamise perspektiivi. Kohus tuvastab, et võlgnik on füüsiline isik ja püsivalt maksejõuetu, mistõttu on täidetud

§ 45lg 2 esmased eeldused.

Avaldusest ei nähtu esialgu asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgnik on esitanud andmed oma vara ja kohustuste kohta ning vara on praktiliselt puuduv. Võlgnik töötab ja saab regulaarset sissetulekut, mis viitab tema võimele täita

§ 47

kohaseid kohustusi (tulu teenimine, koostöö usaldusisikuga, tulu loovutamine ettenähtud ulatuses). Võlgnik on väljendanud valmisolekut täita menetluses seadusest tulenevaid kohustusi ning tegeleda tulutoova tegevusega. Kokkuvõttes on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud ning menetlust välistavaid asjaolusid esialgu ei ilmne. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et esineksid

§ 45lg-s 3 sätestatud alused menetluse algatamisest keeldumiseks.

11. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 12.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. 13.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku 4

(5)2-26-3254 pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20.5.2027, et oleks täidetud

§ 46lg 3 nõue.

14. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

 Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

 Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9). 15. Vastavalt Pankr

S § 33 lg-tele 1 – 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud 16. Praeguses menetlusstaadiumis hüvitatavad menetluskulud puuduvad, v.a riigilõiv, mis jääb võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.