Obsah (9)

§ 468§ 313§ 637§ 405§ 407§ 162§ 173§ 174§ 178

2-24-146572 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2026.a, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-146572 Tsiviilasi, h

§ 468lg 1 p 2).

Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult, kui

§ 313

, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja Nord Collect OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 420 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
3. Välja mõista kostjalt S. N. hageja Nord Collect OÜ kasuks menetluskulude hüvitis summas 420 eurot.
4. Välja mõista kostjalt S. N. hageja Nord Collect OÜ kasuks menetluskulude hüvitiselt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
5. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 1/3 2-24-146572 Edasikaebamise kord Tulenevalt

§ 637

lg 21 võetakse

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE SELGITUSED 1. Kohus menetleb

§ 405lg 1 p.

9 tulenevalt asja lihtmenetluses ning teeb kohtuotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. 2.

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus peab ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Kui kohus leiab, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 406 2 lg 1 alusel tühine, ei saa hagi tagaseljaotsusega muus kui algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldada, sest see ei ole õiguslikult põhjendatud. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 26). 3. Kostja ei ole hagile vastanud.

§ 407lg-s 5 nimetatud takistusi ei esine.

2/3 2-24-146572

1. Kohus on jõudnud järeldusele, et tarbijaga 09.09.2020 sõlmitud leping kehtib, kuna krediidi kulukuse määr (53,77%) ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud ülempiiri (09.09.2020 lepingu sõlmimise ajal kehtinud KKM määr 20,52% ning 3x määr 61,56%). Tarbija oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse (16.10.2020, 16.11.2020, 16.12.2020) osamakse tasumisega. Lepingu ülesütlemise hoiatused saadeti kostjale 23.10.2020 ning 30.10.2020, täiendava tähtaja jooksul kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 09.01.
2. Kostja pangakonto väljavõtet ei ole küsitud ega analüüsitud. Hageja on piiranud oma nõude põhivõla ja seadusjärgse viivitusintressi tasumise nõudega. Hageja ei nõua kasutusintressi, lepingujärgsete tasude (lepingu sõlmimise tasu, haldustasu) ega sissenõudmiskulude maksmist. Seetõttu ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontroll käesolevas asjas vajalik. Hageja nõue vastab sellele, mis tal on ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral (VÕS § 403⁴ lg 7).
3. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 125 eurot (40 eurot algsele võlausaldajale ning 85 eurot hagejale pärast nõude loovutamist). Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 2875 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt on hagi rahuldamine põhjendatud.
4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi täielikku rahuldamist, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 420 eurot. Samuti palus hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. 7.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 3/3