Obsah (9)

§ 19§ 1§ 5§ 28§ 29§ 33§ 12§ 84§ 31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-6377 Tsiviilasi O. R. i hagi Kirolux OÜ vastu saam

§ 19p 2).

Seega leiab kostja, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema töötamist töövõimetuslehe ajal ning kostja leiab, et need väited on valed. Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
4. Käesoleval juhul on hageja esitanud kohtule nõude kostjalt vähem makstud töötasu, puhkusetasu ning viivise väljamõistmiseks. Kohtule esitatust nähtuvalt vaidlevad pooled selle üle millistel tingimustel on poolte vahel sõlmitud tööleping, eelkõige millises töötasu määras on pooled kokku leppinud ning kas kostja on tasunud hagejale töötasu kokkulepitust vähem. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda puhkusetasu hüvitamist.
5. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (

§ 1lg 1).

Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Kohtule esitatud põhjal saab kohus aru, et pooltel selles osas vaidlust ei ole. 4 2-25-6377

1. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldatust, ja mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 17.
2. hageja töötas kostja juures kirjaliku töölepingu alusel alates 22.10.2018 kuni töösuhte lõppemiseni 27.05.2024 (dtl 139-141); 17.
3. töölepingu p-s 3.
4. leppisid pooled kokku, et töötajata töötasu on (bruto) 1221 eurot kuus (dtl 140); 17.
5. hageja viibis töövõimetuslehel perioodidel 13.03.2023-04.04.2023, 06.06.202330.06.2023 ja 15.12.2023-05.02.2024 (dtl 142-143, 172-174, 177-179, 183-186). 18.

§ 5

lg 1 p 5 sätestab, et töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma: töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. Seega on

§ 5

lg 1 p 5 kohaselt tööandja kohustus teavitada töötajat töötasuna makstavast summast, kusjuures kirjalikus dokumendis peavad sisalduma kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab. Pooltel on vaba voli leppida kokku töötasu maksmise tingimused ning alused.

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt on tööandja mh kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. 19.

§ 29

lg 1 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.

§ 33

lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Poolte vahel kirjalikult sõlmitud töölepingust nähtuvalt leppisid pooled kokku töötasus 1221 eurot (bruto). Palgapäev oli kord kuus iga kuu 10. kuupäeval. Hageja leiab, et hageja töötasu muutus 01.03.2022, 01.01.2023 ning 01.10.2023 poolte suulise kokkuleppe alusel.

§ 12kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled ei ole sõlminud kirjalikku kokkulepet töötasu suuruse muutmise kohta. Hageja on seisukohal, et töötasu suuruse muutumist tõendavad hagejale tehtud töötasu maksed. Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja töötasu suurus ei muutunud, kuid kostja tasus hagejale vastavalt töötulemustele ja oma äranägemisele lisatasu. Töölepingu punktist 3.

1. tuleneb, et tööandjal on õigus sõltuvalt töötaja töö tulemuslikkusest maksta töötajale preemiat või lisatasu vastavalt tööandja juhatuse otsusele. Kostja on selgitanud, et kostja ei ole pidanud vajalikuks kirjalikult dokumenteerida igapäevase majandustegevusega seonduvaid otsuseid ning lisatasu maksmine on tõendatud poolte vahel sõlmitud töölepinguga. Lisaks eeltoodule on kostja leidnud, et kuna hageja viibis osaliselt töövõimetuslehel, siis maksis talle töövõimetuslehel viibimise ajal hüvitist Tervisekassa.
2. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja poolt esitatud selgituste ning hageja pangakonto väljavõttega, millelt nähtuvad hagejale tasutud töötasu suurused, tõendatud, et poolte vahel oli suuline kokkulepe töötasu muutmise kohta. Hageja pangakonto väljavõttest (dtl 188-189) nähtuvalt on tööandja maksnud hagejale alates 2022 märtsikuus töötasu 1300 eurot (neto), alates 2023 jaanuar töötasu 1350 eurot (neto) ning alates 2023 oktoober töötasu 1400 eurot (neto). Kostja on selgitanud, et on hagejale igakuiselt maksnud lisatasu, kuid ei ole välja toonud ega tõendanud, mille põhjal ja mille eest hagejale lisatasu on makstud. Seega loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli suuline kokkulepe töötasu muutmise kohta.
3. Hageja on välja toonud, et vaidlusalusel ajavahemikul ei maksnud tööandja töötajale järgmisi summasid: 2022 oktoobri eest 50 eurot; 2023 aprilli eest 450 eurot; 2023 mai eest 50 eurot; 2023 juuni eest 250 eurot; 2023 detsembri eest 670 eurot; 2024 jaanuari eest 1400 eurot ning 2024 veebruari eest 660 eurot, kokku 3530 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt viibis hageja osaliselt või täielikult töövõimetuslehel 2023 aprill, 2023 juuni, 2023 detsember, 2024 jaanuar ja 2024 veebruar. Hageja on küll välja toonud, et täitis töövõimetuslehel viibimise ajal tööülesandeid, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja antud väiteid tõendanud. 5 2-25-6377 Lisaks nähtub kohtule esitatud Tervisekassa tõenditest, et hageja on töövõimetuslehel viibimise ajal saanud töövõimetuse hüvitist, mistõttu tal ei oleks olnud õigus täiendavalt tööd teha ja töötasu saada. Antud perioodil kehtinud ravikindlustuse seaduse § 60 lg 1 p 5 kohaselt ei ole kindlustatud isikul õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui kindlustatud isik saab ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatavat tulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja töötasu nõue 2023 aprill, 2023 juuni, 2023 detsember, 2024 jaanuar ja 2024 veebruar eest ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel oli suuline kokkulepe töötasu suurendamise osas ning kohus rahuldab hageja vähemsaadud töötasu nõude 2022 oktoober – 50 eurot ja 2023 mai – 50 eurot eest kogusummas 100 eurot. Ülejäänud kuude osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
6. jaanuari ja
7. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et pooled oleksid kokku leppinud mõnes muus viivise määras, siis kohaldub osapooltele seadusest tulenev viivise määr.
8. Kuivõrd kohus on rahuldanud hageja töötasu nõude osaliselt, siis on hagejal õigus saada välja mõistetud töötasult viivist.

§ 33

lg 1 järgi muutub töötasu sissenõutavaks palgapäeval.

§ 33

lg 2 sätestab, et kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Hageja töölepingust ja pangakonto väljavõttest tulenevalt oli hageja palgapäev järgneva kuu

1. kuupäeval.
2. Hageja 2023 oktoobrikuu töötasu summas 50 eurot (neto) muutus sissenõutavaks 10.11.
3. Perioodil 11.11.2022 kuni 22.05.2026 on sellelt kogunenud viivis summas 19,68 eurot (neto). 2023 maikuu töötasu summas 50 eurot (neto) muutus sissenõutavaks

§ 33lg 2 järgi 09.06.2023.

Perioodil 10.06.2023 kuni 22.05.2026 on sellelt kogunenud viivis 16,81 eurot (neto). Seega on seisuga 22.05.2026 kogunenud viivist kokku 36,49 eurot. Alates 23.05.2026 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja töötasu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise.

1. Hageja on oma hagiavalduses palunud puhkusetasu hüvitamist kostja poolt, tuues välja, et
2. aasta eest oli hagejal õigus saada 9,3 päeva puhkust ning seega on hagejal saamata kasutamata puhkusetasu netotasuna 465 eurot.

§ 84

lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

§ 31

kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Kuna pooltevaheline töösuhe lõppes 27.05.2024 ja puhkusehüvitise nõue muutus sissenõutavaks töösuhte viimasel päeval, siis on hageja nõue puhkusehüvitise tasumiseks esitatud hilinenult ning on käesolevaks ajaks aegunud, mistõttu jätab kohus hageja nimetatud nõude rahuldamata. 6 2-25-6377 Menetluskulud

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
2. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad erandlikud asjaolud menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Kohtupraktika kohaselt tuleb töövaidluste lahendamisel käsitleda töötajat töösuhte nõrgema poolena. Kuna kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, on põhjendatud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik 7