4-18-5264/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Väärteoasja number 4-18-5264 Väärteoasi Z.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 28.09.2018 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,18,004990 Kaebuse esitaja Z.T, isikukood XXX, elukoht xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Ave Uue Kohtuistungi toimumise aeg 16.01.2019, avalik kohtuistung Kohtuotsuse õiguslik alus VTMS § 132 p 1, §-d 133-135, § 155, § 156 RESOLUTSIOON: Z.T kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 28.09.2018 otsus väärteoasjas nr 2590,18,004990, millega määrati Z.T-le Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 30.01.
2. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 13.02.2019, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 ASJAOLUD
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik R K koostas 01.09.2018 väärteoasjas nr 2590,18,004990 väärteoprotokolli nr AB 1560264 Z.T suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt Z.T 01.09.2018 kell 11.20 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee
4. km-l viadukti ja Kooli tänava vahel liikudes Sõmeru suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx kiirusega 74 ±3 km/h teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Sellega rikkus Z.T liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõuet ning väärtegu kvalifitseeriti liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt on tõenditeks kiirusmõõturi kasutamise protokoll, tunnistaja- ja menetlusaluse isiku ütlused ning LaserCam 4 LEO157 videofailid 003234 ja
5. Menetlusalune isik Z.T esitas väärteoprotokollile nr AB 1560264 vastulause. Z.T selgitab vastulauses, et ta võttis enne 50 mõjuala märki püsikiiruse hoidja maha ning kulges vabakäigul ülekäiguraja poole. Politseid märkas ta eemal põõsas kohe peale kõnealust liiklusmärki. Peale ülekäigurada peatas teda patrullpolitseinik R K, kes teatas, et tema peatamise põhjuseks oli lubatud sõidukiiruse ületamine. Z.T sellega nõus ei olnud, sest ta teab, et kiirust ta ei ületanud. Nad suundusid politseiautosse ning nad vaatasid videot. Videost oli näha, et kiiruse mõõtmine toimus kiirusmõõturit käes hoides ning läbi kuusevõsa. Kiiruse mõõtmise ajal oli selgelt ka näha kuidas aparaadi sihikut mõjutas kaugelt ja käelt mõõtmine. Lisaks oli pildil näha ka kuuseoks, mis mõõtmisel ees oli ning liikus. Teades, et kiiruse mõõtmise laserradar töötab distantsi ja aja mõõtmise põhimõttel on aparaadile tähtis õige tulemuse saamiseks ühtlane ja pidev mõõtetulemus, mille põhjal arvutatakse keskmine (ehk kiirus). Seega peab menetlusalune isik tähtsaks segavaks faktoriks kuuseoksa radari ja auto vahel.
6. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 28.09.2018 otsusega väärteoasjas nr 2590,18,004990 määrati Z.T-le LS § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Karistus määrati selle eest, et Z.T 01.09.2018 kell 11.20 Näpi alevikus, Rakvere vallas, Lääne-Viru maakonnas, Pärnu-Rakvere-Sõmeru
7. km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 74 +/- 3 km/h teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik pani nimetatud teo toime teadlikult. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud. Väärteo toimepanemine on tõendatud kiirusmõõturi salvestusandmetega, kiirusmõõturi kasutamise protokolli, tunnistaja ning osaliselt ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Kohtuväline menetleja jätab vastulauses toodu arvestamata. Kiirusmõõturi salvestuselt on näha, et ajal, kui kiirusmõõtur fikseerib läheneva sõiduki kiiruseks 74 km/h, puuduvad kiirusmõõturi ja mõõdetava objekti vahel mõõtmist segavad tegurid. Menetlusaluse isiku väide, et kiiruse mõõtmist võis segada kuuseoks on kohtuvälise menetleja hinnangul asjakohatu, kuivõrd kuuseoksalt peegelduva signaali korral kuvab kiirusmõõtur mõõdetava objekti kiiruseks 0, kauguse objektini 0 ja kiire diameetri
8. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on andnud vastuolulisi selgitusi. Z.T kinnitab, et ta ei vaadanud spidomeetrit, et sõiduki kiiruses kindel olla, kuid samas väidab menetlusalune isik kindlalt, et sõiduki kiirus ei olnud nii suur. Menetlusalune isik ütleb ka seda, et võttis püsikiirusehoidja maha alles peale 50 km/h piirangu märki. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et Z.T-l on 3 kehtivat liiklusalast karistust, milledest 2 on piirkiiruse ületamise eest. Vaatamata varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude eest, ei ole menetlusalune isik neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu temalt juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Arvestades 2 asjaolu, et varasemalt menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud ei ole, leiab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel saab piirduda põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 1 kuuks.
9. 10.10.2018 esitas menetlusalune isik Z.T Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 28.09.2018 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,18,
10. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud mõõtemetoodika nõudeid, mistõttu on kiiruse mõõtmise tulemus ebaõige ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb lugeda õigustühiseks. Menetlusalune isik viitab, et sõidukiirust ei ole lubatud mõõta kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid (sealhulgas puid, puuoksi, liiklusmärke või muid objekte). Kaebuse esitaja selgitab, et kohtuväline menetleja mõõtis kiirust eemalt ning kiirusmõõturi ja sõiduki vahel oli puu ja liiklusmärk, mida on selgelt näha ka kiiruse mõõtmise videolt. Lisaks ei ole tõene kohtuvälise menetleja väide, et menetlusalune isik on andnud vastuolulisi ütlusi kiiruse vähendamise kohta. Nimelt kirjutas väärteoprotokollis sisalduva ütluse politseinik ning tema kirjutas sellele alla kuna oli antud olukorrast tõsiselt häiritud ning ei pannud vahet tähele. Tema ütles politseinikule, et võttis püsikiirusehoidja maha peale märgi nägemist, kuid politseinik kirjutas protokolli, et püsikiirusehoidja võeti maha peale märki.
11. 07.11.2018 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Rakvere politseijaoskonna juhtivuurija Martin Rist Viru Maakohtule kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja palub, et kohus jätaks otsuse väärteoasjas nr 2590,18,004990 muutmata ning Z.T kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud. Kiirusmõõturi salvestuselt on selgesti näha, et ajal, kui kiirusmõõtur fikseerib läheneva sõiduki kiiruseks 74 km/h, puuduvad kiirusmõõturi ja mõõdetava objekti vahel mõõtmist segavad tegurid. Menetlusaluse isiku väide, et kiiruse mõõtmist võis segada kuuseoks on kohtuvälise menetleja hinnangul asjakohatu, kuivõrd kuuseoksalt peegelduva signaali korral kuvab kiirusmõõtur mõõdetava objekti kiiruseks 0, kauguse objektini 0 ja kiire diameetri
12. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et vaatamata varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude eest, ei ole menetlusalune isik neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub menetlusaluse isiku ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Kuivõrd menetlusaluse isiku suhtes ei ole varasemalt põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud, leidis kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel saab piirduda põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 1 kuuks. Selline karistus tuletab kohtuvälise menetleja hinnangul isikule igapäevaselt meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. MENETLUS KOHTUS
13. Menetlusalune isik Z.T jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Menetlusalune isik kordab kaebuses öeldut, et tema juhitud sõiduki ja kiirusemõõturi vahel oli kiiruse mõõtmise ajal segav objekt, mida aga vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusele nr 78 olla ei tohiks. Menetlusalune isik selgitab, et ta sõitis 01.09.2018 Rakvere linnast Sõmeru poole, kui ta märkas üle viadukti sõites politseid kiirust mõõtmas. Püsikiiruse hoidja võttis menetlusalune isik enda sõnul maha enne 50 km/h mõjuala märki. Peale kinnipidamist mindi politseiautosse videot vaatamata ning videolt oli näha, et kiirust on mõõdetud läbi kuuse võsa. Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuväline menetleja on rikkunud sellega kiiruse mõõtmise protseduure, sest läbi 3 kuuseoksa kiiruse mõõtmine võib anda vigaseid mõõtetulemusi. Ta on veendunud, et kiirus ei olnud kindlasti 74 km/h. Menetlusalune isik selgitab, et iga asi peegeldab valgust, sest vastasel juhul me ei näekski neid asju. Menetlusalune isik rõhutab ka, et peale seda, kui kohtuväline menetleja mõõtis tema sõiduki kiiruse ära, liikus kohtuväline menetleja kiirusemõõtjaga rohkem tee poole, kus kuuski enam vahele ei jäänud. Seega pidi ka kohtuvälisel menetlejal tekkima kahtlus, et kuuseoks võib kiiruse mõõtmise tulemust mõjutada. Politsei- ja Piirivalveameti Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T L selgitas kohtuistungil tunnistajana, et laserikiirest kõrvale jäävad objektid mõõtetulemust ei mõjuta. Kui laserkiir on Doppleri signaali järgi vähemalt 1-2-3 sekundit ühtlaselt liikuva objekti peal, siis mõõtetulemus on õige. Tunnistaja selgitab, et Lasercam video on sisse suumitud 100 %, mis jätabki mulje nagu mõõtmine oleks toimunud täpselt kuuseheki tagant, kuid kõnealuse kuuse ja kiirusemõõturi vahe oli kindlasti 20 meetrit. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil kirjalikult esitatud seisukoha juurde ning palub, et kohus jätaks kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr 2590,18,004990 muutmata ja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ning süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatu alusel. Kohtuväline menetleja selgitas kohtuistungil, et kui sihik peaks minema kuuseoksale, siis kuusk on sellisest materjalist, mis tagasi ei peegelda ning kiirusmõõturi tulemuseks ongi null. Käesoleval juhul peegeldas lasermõõte seade tagasi numbrimärgilt ning sõidukiirus 74 km/h fikseeriti ajal, mil kuuseoksa ees ei olnud. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Liiklusseaduse § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Menetlusalusele isikule Z.T-le heidetakse ette seda, et tema juhtis 01.09.2018 kell 11.20 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru 184.km-l viadukti ja Kooli tänava vahel liikudes Sõmeru suunas mootorsõidukit teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Väärteoprotokollis märgitud mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas menetlusalune isik ei vaidlusta. Vaidlus puudub ka selles, et väärteoprotokollis märgitud kohas on liikluskorraldusvahendiga suurim lubatud kiirus 50 km/h. Käesolevas väärteoasjas seisneb peamine vaidlus mõõtetulemuse usaldusväärsuses. 01.09.2018 koostatud väärteoprotokollist (tl 19) nähtuvalt ei ole menetlusalune isik mõõtmistulemustega nõus. Kiiruseületamist vaidlustas isik ka vastulauses (tl 24) ning kohtule esitatud kaebuses (tl 3-4). Nimelt heidab kaebuse esitaja kohtuvälisele menetlejale ette seda, et kohtuväline menetleja mõõtis tema sõiduki kiirust olukorras, mil mõõteobjekti vahel oli segav mõjur (kuuseoks), mistõttu ei saa menetlusaluse isiku hinnangul mõõtmistulemust usaldusväärseks lugeda. Kohtuväline menetleja on seevastu leidnud, et kaebuse esitaja väide, et kiiruse mõõtmist võis segada kuuseoks, on asjakohatu. Kohtuväline menetleja rõhutab, et kuuseoksalt peegelduva signaali korral kuvab kiirusmõõtur mõõdetava objekti kiiruseks 0, kauguse objektini 0 ja kiire diameetri
15. Järelikult 4 tuleb kohtul mõõtetulemuse usaldusväärseks lugemiseks hinnata, kas kiiruse mõõtmise ajal mootorsõiduki ja kiirusemõõtja vahele jäänud kuuseoks võis kiiruse mõõtmist segada. Asjaolu, et mõõteprotsessil jäi mõõdetava objekti ja kiirusmõõturi vahele segav mõjur (kuuseoks), kinnitab kohtuvälise menetleja poolt tõendina esitatud LaserCam 4 LEO 157 videofail
16. Kiirusemõõtmist tõendavast videofailist nr 003234 on näha, et lasermõõtja sihik ei olnud suunatud kogu mõõteprotsessi ajal mootorsõidukile. Videofaili videokaadrist nr 51 nähtub, et lasermõõtja sihik oli suunatud mõõteprotsessi ajal ka mootorsõiduki ette jäänud kuuseoksale, mistõttu kuvas kiirusmõõtur segava objekti tõttu kiiruse 0 km/h, kauguse objektini 0 m ning laserkiire diameeteri 00 cm. Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub menetlusaluse isikuga, et kiirusmõõturi ja mootorsõiduki vahele jäi mõtteprotsessi ajal segav objekt. Mõõtetulemuse usaldusväärseks lugemiseks näeb liiklusseadus kiirusemõõtmisele ette mitmed nõuded. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 199 lg-st 6 tuleneb, et mõõtevahendi kasutamisel tuleb järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid. Mõõtetegevusele sätestab täiendavad nõuded ka LS § 199 lg-e 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.
17. 2011 määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi määrus). Määruse § 8 p-st 4 tuleneb, et sõidukiirust ei ole lubatud mõõta, kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid. Tutvumaks vaidlusaluse kiirusmõõturi kasutusjuhendiga tutvus kohus Politsei- ja Piirivalveameti poolt väärteoasjas nr 4-17-6560 kohtule esitatud LaserCam4 kasutusjuhendiga. Kõnealuses LaserCam4 kasutusjuhendi p-s 3.4 on rõhutatud, et „äärmiselt oluline faktor asukoha valimisel on see, et mõõdetav objekt oleks kogu mõõteprotsessi jooksul selges vaateväljas. Ette jäävad objektid nagu suunaviidad, elektripostid ja puuoksad ei lase seadmel piisavalt andmeid koguda, et kiirust õigesti mõõta“ Kohus rõhutab, et määrus ja kasutusjuhend ei käsitle eelnevaga mitte mõõtmisprotsessi välistavaid asjaolusid, vaid seda segavaid asjaolusid, mis ei lase mõõteseadmel piisavalt andmeid koguda ja kiirust õigesti mõõta. Kui lasermõõtja kuvaks segavate objektide tõttu alati kiiruseks 0 km/h, puuduks ka vajadus keelata mõõta kiirust segavate objektide olemasolul, sest mõõtmine oleks sel juhul lihtsalt välistatud ja tulemus
18. Käesoleval juhul peab kohus videofaili nr 003234 põhjal tõdema, et kohtuväline menetleja on kiiruse mõõtmisel eiranud määruse § 8 p-st 4 tulenevat nõuet (sõidukiirust ei ole lubatud mõõta, kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid) ning LaserCam4 kasutusjuhendit (mõõdetav objekt peab olema kogu mõõteprotsessi jooksul selges vaateväljas). Kuna kohtuväline menetleja ei järginud mõõtevahendi kasutamisel LS § 199 lg-st 6 tulenevaid nõudeid, siis ei saa kohus lugeda mõõtetulemust usaldusväärseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus lugeda ka kiirusmõõturi kasutamise protokolli ning LaserCam4 LEO0157 videofaili nr 003234 lubatavateks tõenditeks ning need tõendid tuleb tõendite hulgast kõrvaldada, mistõttu ei ole tõendatud ka menetlusalusele isikule väärteoprotokollis etteheidetava teo toimepanemine. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1 ja § 79 lg 3 p 2 kohus rahuldab Z.T kaebuse ning lõpetab väärteomenetluse Z.T teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp 5