← Eesti

4-24-3471/59

Obsah (7)§ 891§ 46§ 45§ 89§ 11§ 1§ 54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2025, Kuressaare Kohtuasja number 4-24-3471 Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Kohtuistungi sekretär K Trave

§ 891

lg 1 järgi lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

  1. VTMS § 30 lg 1 3 alusel jäävad lepingulise kaitsja kulud Y.X enda kanda ja kohus mõistab Y.X-ilt riigituludesse välja määratud kaitsja tasu 922,32 eurot. Makserekvisiidid edastab kohus eraldi dokumendiga. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD Kohtuvälise menetleja otsus
  2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
  3. oktoobri 2024 otsusega karistati Y.X-i relvaseaduse (

) § 891 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 140 trahviühikut, s.o 560 eurot.

  1. Otsuse kohaselt on väärtegu pandud toime
  2. augustil 2024 kell 15:42 kohas Y.X-i, , XXX-i ning otsuses esitatud teokirjelduse järgi seisnes väärtegu selles, et Y.X, enam kui ühe tulirelva omanikuna,
  3. augustil 2024 kell 15:42 etteteatamata relvahoiutingimuste kontrolli käigus ei hoidnud talle kuuluvat sileraudset püssi Fabarm-Lion-H-368 (tehasenumber 7019559/8039589) ja vintraudset APS ümberehitatud püstolit hoiukohas, milleks on relvakapp. Sileraudne püss Fabarm-Lion-H-368 paiknes relvakapist väljas püstiselt relvakapi kõrval ja vintraudne APS ümberehitatud püstol (tehasenumber ГH190И) paiknes elamu ees olevas mootorsõidukis xxxxxxxxxxxx Püstoli paiknemine sõidukis ei ole enese- ja vara kaitse eesmärgil relva kandmine kuna isik ise viibis elamus. Samuti ei hoidnud Y.X nelja padrunit kaliibriga 7,62 relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas, vaid padrunid olid relvakapis kombineeritud püssi IŽ-94-Taiga (tehasenumber 97M5995) kaba küljes. Y.X rikkus eeltoodud tegevusega

§ 46

lõikeid 1, 3 ja 6 ning pani sellega toime

§ § 891 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik pani väärteo toime tahtlikult.

  1. Otsuse põhjenduste kohaselt esitas menetlusalune isik
  2. septembril 2024 vastulause, paludes väärteomenetluse lõpetada koosseisu puudumise tõttu. Menetlusalune isik möönab, et kõik väärteoprotokollis kirjeldatu leidis aset, aga leiab samas, et ta käitus lubatavuse piirides ja õigusrikkumist toime pannud ei ole. Kohtuväline menetleja vastulauses esitatut ei arvestata, kuna väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad alused ja menetlusalune isik on talle inkrimineeritud väärteo toime pannud.

§ 45

lg 1 sätestab, et füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Sama paragrahvi lõike 3 järgi peab tulirelva hoidmiseks olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud kapp (edaspidi relvakapp). Lisaks peab padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoidma relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas (

45 lg 6). Väärteomenetluses on tuvastatud, et Y.X on toime pannud relvaseaduse rikkumised. Nii püssi hoidmine relvakapist väljas selle väidetava kuivatamise ettekäändel või jahipidamiseks, ning enese ja vara kaitseks oleva püstoli hoidmine elamu ees asuvas sõidukis, ei ole aktsepteerivad olenemata sellest, kas relvad on menetlusaluse isiku võimu all või mitte. Relvaseadus ei nimeta erandeid, et eelpoolnimetatud tingimustel võib tulirelvi hoida relvakapist väljas. Samuti ei tohi tulirelva padruneid hoida relvakapis relvadega koos, vaid padrunid peavad olema relvakapis relvadest eraldi lukustatavas laekas. Eestis on ligikaudu 26 000 relvaomanikku. Valdav enamus relvaomanikest on vastutustundlikud kodanikud, kes peavad tagama, et nende relv ei satuks kolmandate isikute kätte või et nendega ei juhtuks tahtmatuid õnnetusi. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja relvaomanikud kõrgendatud tähelepanu all. Relvaomanike suhtes on nii politseil kui ühiskonnal suurem ootus, et nad oleksid seaduskuulekad, tunnistaksid oma vigu kui millegi vastu on eksitud ning kannaksid seadusest tulenevat vastutust. Relva omamine ei ole kellegi põhiõigus ja relvade omamisel tuleb olla äärmiselt hoolas ning järgima kõiki relvaseaduses sätestatud nõudeid, mis on mh seotud relvade ja laskemoona hoidmisega. 2

(10)4.

§ 89

1 lg 1 näeb relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) või aresti. Võttes arvesse süüteo raskust, süü suurust, varasemate õigusrikkumiste puudumist, asjaolu, et menetlusalune isik ei oma kindlat sissetulekut, leidis menetleja, et antud juhul on põhjendatud karistus alla sanktsiooni keskmise määra ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1 määras kohtuväline menetleja

§ 891lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 140 trahviühikut, s.o.

560 eurot. Kaebus

  1. Y.X kaitsja esitas PPA otsuse peale kaebuse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumisel. Menetluse käigus (
  2. aprilli 2025 taotlus) täiendas Y.X kaebust taotlusega lõpetada menetlus alternatiivselt otstarbekuse kaalutlustel väikese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
  3. Kaebuse peamiste argumentide kohaselt ei ole Y.X talle ette heidetavaid relvade ja laskemoona hoiutingimuste rikkumisi toime pannud, vaid ta käitles relvi ja padruneid kooskõlas relvaseadusega. Kohtuväline menetleja pole arvestanud Y.X selgitusi ja on jätnud tähelepanuta teised relvaseaduses lubatud käitlemisviisid ning kokkuvõttes kohaldanud ebaõigesti

§ 891lg 1.

KOHTU SEISUKOHT

  1. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebust lahendades tuleb kohtul välja selgitada VTMS § 133 loetletud küsimused, muuhulgas kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kohus on väärteoasja arutamisel seotud VTMS §-st 87 tulenevalt väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.
  3. septembri 2024 väärteoprotokolli järgi heidetakse Y.X-ile ette, et
  4. augustil 2024 kell 15:42 ei hoidnud ta Y.X-i talus x, enam kui ühe tulirelva omanikuna, endale kuuluvat sileraudset püssi Fabarm-Lion-H-368 (tehasenumber 7019559/8039589) ja vintraudset APS ümberehitatud püstolit (tehasenumber ГH190И) hoiukohas, milleks on relvakapp. Sileraudne püss Fabarm-Lion-H-368 paiknes relvakapist väljas püstiselt relvakapi kõrval ja vintraudne APS ümberehitatud püstol paiknes elamu ees xxxxxxxx. Püstoli paiknemine sõidukis ei ole enese- ja vara kaitse eesmärgil relva kandmine, kuna isik ise viibis elamus. Samuti ei hoidnud Y.X nelja padrunit kaliibriga 7,62 relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas, vaid padrunid olid relvakapis kombineeritud püssi IŽ-94-Taiga (tehasenumber 97M5995) kaba küljes. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus Y.X

§ 46

lõikeid 1, 3 ja 6 ning pani toime

§ 891lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

9.

§ 891

lg 1 näeb ette vastutuse relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise 3

(10)korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest ning karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 11

järgi on relva ja laskemoona käitlemine sama seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.

  1. Väärteo asjaolusid kokku võttes oli situatsioon niisiis selline, et kui PPA ametnikud kontrollisid
  2. augustil 2024 Y.X elukohas relvade hoiutingimusi, siis nad tuvastasid, et: – – – Püss Fabarm-Lion-H-368 asus relvakapi kõrval; Püstol APS asus elamu juures sõiduautos, kui Y.X ise viibis samal ajal majas; Neli padrunit asusid relvakapis püssi IŽ-94-Taiga kaba küljes.
  3. Menetluses polnud vaidlust, et tulirelvad kuuluvad Y.X-ile ja need on kantud tema relvaloale. Samuti polnud vaidlust, et faktilised asjaolud tulirelvade ja padrunite asukoha osas olid sellised nagu väärteoprotokollis kirjas ja eespool viidatud. Neid faktilisi asjaolusid kinnitavad ka kogumis kohtus kõlanud politseiametnikest tunnistajate O.Y, Y.V ja N.U ütlused, menetlusaluse isiku Y.X enda ütlused ning uuritud O.Y vormikaamera salvestis ja selle vaatlusprotokoll.
  4. Kohtuväline menetleja heidab Y.X-ile õiguslikult ette, et hoides kahte tulirelva hoiukohast väljaspool ning padruneid relvakapis relvakaba küljes ja mitte relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas, rikkus ta

§ 46

lõigetes 1, 3 ja 6 relva ja laskemoona hoidmisele sätestatud nõudeid.

§ 46

lg 1 näeb ette, et füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Lisaks võib relva hoida kuni kahes eri aadressil asuvas ajutises hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga.

§ 46

lg 3 kohaselt peab tulirelva hoidmiseks olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud kapp (relvakapp).

§ 46

lg 6 näeb ette, et padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas. 13. Kaebuse põhiväited saab kohus kokku võtta selliselt, et relvad ja padrunid paiknesid küll seal kus väärteoprotokollis kirjas, kuid relvaseadusest tulenevaid nõudeid relvade ja laskemoona hoidmiseks Y.X ei rikkunud. Heidetakse ette, et kohtuväline menetleja pole otsust tehes Y.X selgitustega arvestanud ning on jätnud tähelepanuta teised võimalikud lubatud relva käitlemisviisid. Kaebaja arvates on kohtuväline menetleja jõudnud valesti järeldusele, et Y.X on pannud toime väärteo

§ 891lg 1 järgi.

Kohtul tuleb seega kontrollida, kas Y.X rikkus relva ja laskemoona hoidmise nõudeid või oli tema tegevus relvade ja laskemoona lubatud käitlemisviis. Püss Fabarm-Lion-H-368 14. Tuvastatud asjaoludel asus Y.X püss Fabarm-Lion-H-368 hoiutingimuste kontrollimise hetkel Y.X elukohas relvakapi kõrval.

§ 46

lg 1 esimene lause koosmõjus lõikega 3 näeb ette, et tulirelva peab hoidma hoiukohas, milleks on relvakapp. Kuivõrd kõnealuse püssi näol on tegemist tulirelvaga (

§ 11p 1) peab seda järelikult hoidma relvakapis. 4

(10)Kuna kaebaja väidab, et püss oli parasjagu kapist väljas relva hooldamiseks, ei pruugi relva kapist väljas olek tähendada relva hoidmise nõuete rikkumist, kui kaebaja väite saab tõendatuks lugeda. 15. Relva hooldamine on

§ 1

1 järgi üks võimalikest relva käitlemise viisidest, ent spetsiifilisi nõudeid selliseks tegevuseks seadus ette ei kirjuta. Relva hooldamine (nt puhastamine, kuivatamine, õlitamine vms) saab kohtu meelest üldarusaadavalt ja mõistuspäraselt toimuda nii, et relv on sel ajal relvakapist väljas.

  1. Y.X selgituse kohaselt oli kõnealune relv relvakapist väljas kuna tal oli käsil relva puhastamine ja hooldamine. Y.X andis kohtus asjaolude kohta ütlusi, mille kohus võtab kokku järgmiselt. Y.X sõnul tuli ta sel päeval, st
  2. augustil 2024 hommikul pardijahilt. Jahil oli tal kaasas kolm relva. Neist poolautomaat Fabarm sai märjaks. Ta tuli koju jahipausile ja plaanis hiljem metsa jahile ja seenele tagasi minna. Kodus hakkas endale süüa tegema ja paralleelselt puhastas Fabarmit. Pärast puhastamist pannuks ta relva kappi. Siis komplekteeris kombineeritud relva (IŽ-94-Taiga), sest seda tahtis ta jahile kaasa võtta. Lisaks oleks ta võtnud kaasa ka käsirelva (püstol APS). Kui ta kuulis auto häält, pani ta kombineeritud relva, mille kaba külge oli just neli padrunit kinnitanud, kappi ja lukustas selle. Ta tegutses nii, sest ei teadnud, kes tuli ja et keegi kõrvaline relvale mingil juhul ligi ei pääseks. Seejärel läks vaatama, kes saabus ja nägi ust avades politseiautot. Politseilt sai teada, et tuldi relvi kontrollima ja siis ta uksel kohe ütles, et tuli hommikul jahilt ning relvad on väljas, sest tegeles hooldusega.
  3. O.Y ütlustest ja vaadeldud vormikaamera salvestisest selgub, et Y.X selgitas relvade hoiutingimuste kontrolli käigus, et Fabarm kuivab ning et see on õline. Väärteoprotokollile esitatud vastulauses on Y.X sarnaselt kohapeal selgitatuga toonud välja, et relv oli tal kapist väljas, sest ta tegeles relva hooldamisega.
  4. Fabarmi puhastamise ja kuivatamise protseduuride kohta konkreetses olukorras selgitas Y.X kaitsjale vastates, et: „On kaks puhastamise varianti. Üks, mis ma teostan hooaja lõpus, siis kui ma võtan relva täielikult pulkadeks, lukud kõik lahti. Teine variant on see, kui ma käin jahil ütleme hooaja jooksul, pardihooaeg on siuke nagu meil on teada, et hakkab augustis ja lõppeb novembris. Siis ma vahepeal tavaliselt, kui mul saab relv märjaks, siis võtan laed lahti. Poolautomaadil on see omadus, et kui tal ei ole piisavalt gaasikamber puhastatud siis ta muutub ohtlikuks ja toimuvad tõrked. See on tavaliselt ikka, et võtad selle lae ära, lased õli peale isegi kui ta märg on, ja samal ajal kuivab luku osa. Sinna õli ei tohi üldse näidata, sest see läheb jamaks. Sinna ei saagi muidu ligi, ta on nii ligipääsmatu. Lihtsam on teda kuivatada. Õli töötab ennast läbi ja siis ma pühin lapiga ära ja siis panen ta uuesti kokku ja lähen jahile. See on see teine variant, kui ma hooaja keskel lühidalt sellega tegelen. Kui ma ise kodus olen, uksed on kinni, on kõige lihtsam kuivatada lukusiseseid neid väikseid mehhanisme lihtsalt sellega, et kapp on umbne, aga kapist väljas õhk liigub ja ta kuivab paremini.“ Kaitsja küsis ka, kas relva kuivamisele inimesel kuidagi võimalik aktiivselt kõrval olles kaasa aidata, millele Y.X vastas: „Ei ole. Muidugi on variante kuidagi, ma ei kujuta ette. Üldiselt ei ole“.
  5. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastates kirjeldas Y.X relvaga juba tehtud ja eesootavaid toiminguid nii, et: „Tehtud oli nii palju, et ma olin (relvalt) lae ära võtnud, olin lasknud õli peale ja see õli peab tegutsema. Ta on happeline natukene, siuke püssiõli, 5

(10)mis aitab igasugused põlemise jääkained lahti ja siis enne, kui ma oleks nüüd läinud selle kombineeritud relvaga ja selle käsirelvaga uuesti jahile pärast jahipausi, oleks ma selle relva kappi pannud nagu seadus ette näeb. Pühkinud ära lapiga õli ja pannud kappi ja pannud muidugi lae külge ka sellisel juhul“. Lapiga puhastamist alles pärast õlitamist selgitas Y.X selliselt, et: „Tänapäeval on sellised õlid, mis võtavad lahti. Teistmoodi ei tule see tahm, püssirohu põlev tahm… et poolautomaat relvadel jääb gaasikolvi kamber püssirohu tahma täis ja see (kamber) põhimõtteliselt võimaldabki üldse poolautomaadil järgmised padrunid rauda panna. Kui see kamber ei ole korralikult puhastatud…aga selleks, et see korralikult puhastada tuleb eelnevalt (õli) panna…isegi see, et vesi on all ei tähenda… see õli toimib. Õli võtab tahma lahti ja siis on võimalus alles tahm ära pühkida. Kusjuures poolautomaatide puhul, nad on väga kapriissed. Eriti see relv, mis on minul. Põhimõtteliselt pärast õli pühkimist uut õli peale ei pandagi, aga õli pannakse kindlasti eelnevalt sellele kambrile peale, muidu ei tule tahm lihtsalt lahti. Ja siis pühitakse ära“.
  1. Kohtu arvates on tulirelva hooldamine sedavõrd spetsiifiline valdkond, et hooldamise võtteid ei saa pidada millekski üldteadaolevaks. Ka kohtul enesel vastavad teadmised ja kogemused puuduvad. Selleks, et näha Y.X selgitatud tegevustes midagi silmatorkavalt tavatut, ebaloogilist või suisa tehniliselt ebaõiget, mis paneks kahtlema, kas ütlused on eluliselt usutavad, pole kohtul küllaldast võrdlusbaasi. Kuigi O.Y osutas nii kaitsja kui kohtuvälise menetleja esindaja küsimuste peale sellele, et reeglina niiske relv kuivatatakse (tõmmatakse lapiga puhtaks) ja seejärel vajalikud kohad õlitatakse, ei kinnitanud ta ka teisalt, et märga relva ei saa õlitada. Kohtuvälise menetleja küsimusele märja relva õlitamise võimalikkuse kohta vastates nentis ta, et: „kuidas kellelgi oma praktika kujunenud on“. Sellest järeldub, et hooldamise võtted ei ole tingimata universaalsed.
  2. Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et Y.X versioon asjaoludest, miks relv oli kontrolli hetkel parasjagu hooldamise seisundis, on võimalik ning kohtule pole seda ümberlükkavaid tõendeid esitatud. Seetõttu pole tuvastatud asjaoludel alust heita Y.X-ile ette tulirelva relvakapis hoidmise nõude rikkumist

§ 46lõigete 1 ja 3 järgi seoses püssiga Fabarm-Lion-H-368.

Padrunid 22. Tuvastatud asjaoludel asusid hoiutingimuste kontrollimise hetkel neli padrunit kaliibriga 7,62 Y.X relvakapis kombineeritud püssi IŽ-94-Taiga kaba küljes.

§ 46

lg 6 näeb ette, et padruneid tuleb hoida relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas. Kohtu hinnangul Y.X selgitus, et ta pani jahile minekuks komplekteeritud relva (IŽ-94-Taiga) relvakappi vahetult enne, kui läks uksele uurima kes ta õuele tuli, ei muuda fakti, et ta pani relva kappi nii, et neli padrunit olid selle kaba külge kinnitatud. Kui relvaseadusega on nõutav, et padrunid peavad olema relvakapis relvast eraldi lukustatavas osas, siis tulnuks võtta padrunid uuesti relva küljest ära ja panna eraldi luku taha. Vajadus minna vaatama, kes hoovis liigub, ei kaalu üles kohustust järgida laskemoona hoidmise nõudeid. 23. Kaebuses on väidetud, et padrunite jätmist relvakaba külge relva kappi pannes õigustas hädaolukord, mille kutsus esile relvahoiutingimuste etteteatamata kontrollreid. Kaebuse väiteid kokku võttes seisnes hädaolukord selles, et Y.X-il polnud muud võimalust tagada relva säilimist ja selle ohutust ümbrusele (viide

§ 45lg-le 2) ajal, mil tal oli vaja minna õue uurima võimalikku valduse rikkumist.

Kuigi seadus ei tunne mõistet „hädaolukord“ ja kaebuses pole konkreetset viidet karistusseadustiku asjakohasele sättele, 6

(10)saab kaebaja argumentides näha püüdlust väita, et tegu polnud õigusvastane õigusvastasust välistava asjaolu tõttu. Kohtu hinnangul ei vasta kaebaja kirjeldatud olukord ühelegi õigusvastasust välistava sätte tingimustele (KarS § 28–31). Kohus on seisukohal, et Y.X-il ei olnud õigustavat alust jätta padrunid relva kaba küljest eraldamata ning eraldi hoiukohta lukustamata. Jättes neli padrunit relvakapis püssi IŽ-94-Taiga kaba külge rikkus Y.X

§ 46lg 6 nõuet.

Püstol APS 24. Tuvastatud asjaoludel asus hoiutingimuse kontrollimise hetkel Y.X vintraudne APS ümberehitatud püstol elamu ees olevas autos ja Y.X ise viibis elamus. Kuivõrd kõnealune püstol on tulirelv (

§ 11

p 1), siis peab ka seda

§ 46lõigete 1 ja 3 järgi hoidma relvakapis.

25. Kaebaja leidis, et püstoli käitlemine toimus nõuetekohaselt, kuivõrd püstol asus autos ajal, mil Y.X toas n-ö jahipausi pidas, auto oli tema nägemisulatuses ja püstolit mitte ei hoitud autos, vaid asus seal kandmiseks ja transpordiks. Kaebuses on leitud, et relva asumine autos vastas

§ 54ja § 55 tingimustele.

Viidatud sätted reguleerivad relva ja laskemoona edasitoimetamist sh füüsilise isiku poolt.

54 lg 1 sätestab, et relva ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist nende ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte. 26. Kohus ei nõustu kaebaja arusaamaga, et püstol võis paikneda autos ilma relvakandjata ning Y.X tegevus oli kooskõlas relva edasitoimetamist reguleerivate sätetega. Kohtu seisukohta muuda Y.X väide, et püstol oli lukustatud autos, kabuuris ja peidetud. Vaatlusaluses situatsioonis ei ole tegemist relvaseaduse mõttes relva edasitoimetamisega. Relvakandmise ja relva edasitoimetamise mõistete sisu on selgitanud Riigikohus lahendis 3-2-1-2-09 ning leidnud, et

§-st 49 tuleneb, et igasugune olukord, kus isik on relva hoiukohast välja võtnud ja kannab seda endaga kaasas, on relvakandmine relvaseaduse tähenduses ning

§-s 54 sätestatud relva edasitoimetamisele on omased kõik relvakandmise tunnused peale kasutamise eesmärgi. Sellest järeldas kolleegium omakorda, et relva edasitoimetamine on relvakandmise alaliik, mille iseloomulikuks tunnuseks on kasutamise eesmärgi puudumine relva endaga kaasas kandval isikul (Riigikohtu 20. mai 209 otsus nr 3-2-1-2-09 p-d 7.1–7.2). Y.X väitel oli püstol autos kandmiseks ja transpordiks, sest ta oli ainult n-ö jahipausil ja kavatses uuesti jahile minna. Kohus saab Y.X-ist aru, et tal oli püstol autos seepärast, et ta kavatses selle kohe uuesti kasutusse võtta. See tähendab, et relv oli autos kandmiseks kasutamise eesmärgil ja tegemist pole edasitoimetamisega

§ 54lg 1 mõttes.

Y.X soovis tugineda jahimeeste infotunni memole 30. oktoobrist 2024, milles on tema väitel PPA Pärnu politseijaoskonna lubadegrupi juhi A. Avamere poolt selgitatud, et auto on relva kandmise vahend ning kui relv on autos, ei tohi see olla kättesaadav teistele isikutele, peab olema varjatud kohas või kaetud ning salv peab olema tühi. Kohtu hinnangul ei ole memost võimalik leida tuge kaebaja soovitud tõlgendusele nagu oleks relvaseaduse sätetega kooskõlas relva jätmine autosse (küll muidu nõuetekohaselt varjatuna) kuni relvakandja peab jahist pausi. Lause memos, et relv võib olla autos transpordi ajal, et tähenda siin, et relv võib olla autos siis, kui kandjat ennast autos ei ole. Sellele viitab selgelt ka järgmine lause, kus A. Avamere selgitab jahimeestele, et koju minnes ei ole mõistlik relva autosse jätta. Seega olukorras, kus Y.X tuli jahilt püstol autos, tulnuks relvaseaduse nõuete järgimiseks võtta püstol autost kaasa ja panna relvakappi kuni uuesti jahile minekuni. 7

(10)
  1. Kaebuses on välja toodud ka, et ametnikud ei märganud autos püstolit kuni Y.X ise näitas, et see on seal. Kohtu hinnangul ei oma see rikkumise asjaolude hindamisel tähtsust. Relvade hoiutingimuste kontrolliks tuligi tal politseiametnikele näidata, kus ja kuidas ta relvaloale kantud relvi hoiab.
  2. Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et hoides püstolit elamu ees olevas autos ajal, mil ta ise viibis elamus, rikkus Y.X

§ 46lõigetest 1 ja 3 tulenevat nõuet hoida tulirelva relvakapis.

Subjektiivne koosseis

  1. Kaebuse väidete kohaselt pole Y.X rikkunud relvaseaduse nõudeid tahtlikult. Sellisel väitel pole määravat tähtsust, sest KarS § 15 lg 3 näeb ette, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 kohane ettevaatamatus hooletuse vormis on küllaldane nentimaks, et subjektiivne koosseis on täidetud.
  2. Y.X selgitusel komplekteeris ta relva jahile minekuks, pani padrunid relva külge kinnitatuna relvakappi, kuid plaanis nii relva kui padrunid sealt kohe jälle välja võtta. Y.X oli teadlik, et padruneid tuleb relvakapis hoida relvast eraldi. Selle viitab ka asjaolu, et ülejäänud padrunid Y.X relvakapis olid paigutatud nõuetekohaselt. Kohus leiab, et Y.X rikkus

§ 46lg 6 nõuet hoida padruneid relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas kaudse tahtlusega. Kar

S § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Jättes padrunid relvakapis relvakaba külge pidas Y.X võimalikuks ja möönis, et rikub

§ 46lg 6 nõuet padrunite hoidmiseks.

31. Y.X ütlustest tuleneb, et püstoli jättis ta autosse teadlikult, kuid tema hinnangul oli püstoli paiknemine autos selle kandmiseks ja transpordiks lubatud. Y.X ütlused võimaldavad asuda seisukohale, et tulirelva relvakapis hoidmise nõude (

§ 46lg 1 ja 3) rikkumise pani ta toime ettevaatamatusest hooletuse vormis (Kar

S § 18 lg 3), leides ekslikult, et ei pea relva autost lahkudes kaasa võtma ja seda relvakappi panema, kuigi sellise kohustuse olemasolu oleks ta pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Relvaomanikuna oli Y.X-il kohustus tunda olemasolevat regulatsiooni ja see eksimus oli asjakohaste normide selgekstegemisega tema jaoks välditav. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. 32. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja õigesti kvalifitseerinud Y.X tegevuse väärteona

§ 891 lg 1 järgi, s.o relva ja laskemoona käitlemise nõuete rikkumisena.

  1. Süülise väärteo toimepanek ei too endaga siiski kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks ja erinevalt kohtuvälisest menetlejast leiab kohus, et Y.X-i pole rikkumiste eest vaja karistada ning väärteomenetluse saab lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.
  2. Kohus ei pea väärteoasja tehiolusid arvestades Y.X süüd suureks. Y.X toime pandud relva ja padrunite hoidmise tingimuste rikkumised pole rasked. Padrunid ei olnud relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas nii nagu

§ 46lg 6 nõuab, kuid nad olid siiski lukustatud relvakapis. Kohus tuvastas, et püstoli relvakapis hoidmise nõuet rikkus Y.X 8

(10)ettevaatamatusest ning tema süüd vähendavana tuleb kohtu hinnangul näha ka seda, et püstol ei olnud vabalt ja kontrollimatult juurdepääsetav, see oli lukustatud autos ja polnud seal nähtaval. Tunnistaja O.Y ei pannud enda sõnul tähele, kas auto uksed olid lukus. N.U ja Y.V ütluste kohaselt see nii oli – mõlemad kinnitasid, et auto uksed olid lukus. N.U väitis ka, et relv oli varjatud. Mõlemal puhul, st nii padrunite kui püstoli puhul, oli Y.X täitnud relva ja laskemoona hoidmise esmase üldise nõude – neid tuleb hoida tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu (

§ 45lg 2).

Relvade ja laskemoonaga ümberkäimise nõuded on mõeldud selleks, et relvaomanikud tagaksid relvade ohutu käitlemise ja rakendaks meetmeid, mis välistaksid relvadega hooletu ümberkäimise. Tunnistaja N.U ütluste kohaselt ei pidanud nad vajalikuks pärast rikkumiste tuvastamist Y.X relvi kaasa võtta. See viitab, et ka kontrolli toimetanud menetlejad ei pidanud rikkumisi raskeks. Y.Xi pole varem õigusrikkumiste eest karistatud. Seega pole ka Y.X isikust tulevalt eripreventiivset vajadust teda karistada. Samuti ei tingi Y.X karistamist avalik menetlushuvi.

  1. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus VTMS § 132 p 3 sätestatud lahendi, kohus tühistab kohtuotsusega kohtuvälise menetleja lähendi ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud
  2. VTMS § 30 lg 1 3 järgi hüvitab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel väärteomenetluse lõpetamisel menetluskulud menetlusalune isik. Praegusel juhul tähendab see seda, et Y.X lepingulise kaitsja kulud jäävad Y.X enda kanda ja kohus mõistab Y.X-ilt riigituludesse välja määratud kaitsjale
  3. aprilli 2025 taotluse alusel
  4. mail 2025 määratud tasu 922,32 eurot. Makserekvisiidid edastab kohus eraldi dokumendiga.
  5. Kolmest väärteoetteheitest ühe äralangemine ei too kaasa selles etteheites väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 alusel, muutub vaid süüdistuse maht ning ka selle mahu muutus pole kaaluga, mis tingiks menetluskulude hüvitamise ulatuse muutmise. Taanduse taotluse rahuldamata jätmine
  6. Y.X esitas
  7. aprilli 2025 istungil taotluse kohtuniku taandamiseks. Kohtunik jättis samal istungil taotluse protokollilise määrusega rahuldamata ning esitab juhindudes VTMS § 26 lg 4 taandamata jätmise põhistuse väärteoasja lahendis.
  8. Kohtuniku taandamist reguleerib VTMS §
  9. VTMS § 26 lg 1 näeb mh ette, et kui kohtunik ei ole taandunud VTMS § 25 lõikes 1 sätestatud taandumisalusel, võib menetlusosaline esitada tema taandamise taotluse. Taotlus kohtuniku taandamiseks esitatakse viivitamata pärast taandamise alusest teada saamist. VTMS § 26 lg 3 täpsustab, et kohtuniku taandamiseks võib taotlust esitada kuni väärteoasja või kaebuse arutamise rakendamise lõpetamiseni. Kui taandumise alus selgub hiljem ja sellest teatatakse viivitamata kohtunikule, võib taandamise taotluse esitada kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni.
  10. Y.X tõi taandamistaotluse põhjendusena välja, et kohtunik pole tema suhtes päris neutraalne. Y.X leidis, et erapoolikus väljendub selles, et sama kohtuniku arutada olevates 9

(10)temaga seotud tsiviilasjades on kohtunik menetlust venitanud üle nelja aasta ning nüüd tema väärteomenetluses soovib kohtunik lahendada asja meeletu kiirusega nii, et Y.X ei suuda isegi ennast korralikult kaitsta. Y.X lisas, et erinevatel põhjustel ei saanud nad määratud advokaadiga ühendust ja istungipäeval selgus, et nad ei ole tegelikult piisavalt ette valmistanud.
  1. Kohtuniku taandumise alused sätestab VTMS § 25 ning Y.X taotluse aluseks saab VTMS § 26 lg 1 ja § 25 lg 1 p 3 koostoimes olla kohtuniku kohustus menetlusosalise taotlusel taanduda kui ta ei saa olla erapooletu muul põhjusel.
  2. Kohtunik leiab, et Y.X esitatud põhjendused ei anna alust kohtuniku taandumiseks. Samuti pole alust arvata, et kohtunik on asja lahendamisel mingil põhjusel erapoolik. Kohtuniku suhtumine Y.X-i on samamoodi neutraalne nagu iga teise menetlusosalise puhul. Y.X-il on kahtlemata õigus olla rahulolematu kohtuniku menetluslike otsususte või sisuliste lahenditega, kuid nii on see iga menetlusosalise ja iga kohtuvaidluse puhul ning ei mõjuta kohtuniku vaadet ühelegi menetlusosalisele. VTMS § 25 lg 3 keelab kohtunikul põhjendamatult väärteoasja menetlemisest taanduda.
  3. Kohtu hinnangul pole Y.X-il põhjust kohtule menetlusega kiirustamist ette heita. Kohus on menetlust korraldades arvestanud nii Y.X algse kaitsja kui tema enda taotlusetega. Kohus on muutnud kahel korral väärteokaebuse kohtuliku arutamise aega. Esmalt Y.X kaitsja taotlusel ja seejärel Y.X taotlusel. Y.X eelmine kaitsja R. Laid teatas kohtule
  4. jaanuaril 2025, et alates
  5. jaanuarist tal esindusõigust pole, sest kliendileping Y.X-iga on lõppenud. Enne uuele kuupäevale,
  6. märtsile 2025, määratud istungit esitas Y.X
  7. märtsil taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks.
  8. märtsi istungil jäi Y.X taotluse juurde põhjendustel, et tema rahaline olukord kaitsjat leida ei võimalda, tegemist on tema jaoks väga olulise küsimusega ning ilma kaitsjata ta menetluses ei orienteeru ja õigused jäävad kaitseta. Kohus rahuldas Y.X taotluse ja määras talle VTMS § 22 lg 2 alusel riigi õigusabi korras kaitsja väärteokaebuse arutamiseks kohtus. Ühtlasi lükkas kohus seoses kaitsja määramisega istungi veelkord edasi
  9. aprillile
  11. Kohtunikule pole põhjust ka ette heita seda, et Y.X ja määratud kaitsja ei leidnud võimalust enne istungit üksteisega suhtlemiseks. Kui selline olukord
  12. aprilli kohtuistungil selgus, sai Y.X võimaluse enne kohtuliku arutamise algust kaitsjaga nõu pidada. Kaitsja kinnitas, et on Y.X kaebuse ja väärteotoimikuga kursis ning valmis Y.X kaebust kohtuistungil arutama.
  13. Olukord, kus sama kohtuniku arutada on mitmeid vaidlusi, kus menetlusosaliste ring kattub, pole eripärane ega tähenda, et kohtunik peaks end seepärast muudes samade menetlusosalistega kohtuasjades asja arutamisest taandama.
  14. VTMS § 25 lg 1 järgi tuleb taotlus kohtuniku taandamiseks esitada viivitamatult pärast taandumise alusest teada saamist. Asjaolu, et Y.X väärteoasja asub arutama sama kohtunik, kes arutab temaga seotud tsiviilasju, pidi olema Y.X-ile teada vähemasti
  15. jaanuarist 2025, mil ta võttis e-toimikus vastu määruse väärteokaebuse kohtulikule arutamisele määramiseks. Seega on Y.X taotlus esitatud ka hilinenult. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.