← Eesti

3-25-2039/49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 21.05.2026, Tallinnas Haldusasja number 3-25-2039 Haldusasi Y.Q kaebus Eesti Töötukassa

§ 1

lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama.

§ 5

lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (

§ 5lg 2).

19. Kas isikul on pikaajaline tervisekahjustus ja kas see asjaolu mõjutab ka tema töövõime ulatust, selgitatakse välja töövõime hindamise menetluses (

§ 5

). Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (

§ 7lg 1).

20. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (

§ 5

lg 2).

§ 5

lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on diagnoositud haigused. Kui need haigused isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab. 21.

§-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 (määrus nr 39) „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole 7

(12)3-25-2039 võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja
  2. Terviseseisundi hindamisel lähtutakse meditsiinilistest andmetest, mida on inimese kohta andnud tema pere- või raviarst. Töövõimet hindav arst (töötukassa töötaja ja/või lepinguline tervishoiuteenuse osutaja) annab terviseandmete alusel või visiidi alusel ning arvestades inimese hinnanguid, arvamuse töövõime ulatuse kohta. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused ka töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.
  3. Töötukassa viis läbi dokumendipõhise hindamise ning kaebaja eraldi visiidil ei käinud. Seega võttis vastustaja kaebaja töövõime ulatuse hindamisel aluseks kaebaja esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud asjaolud ja TIS-i kantud terviseandmed. Kaebaja märkis 17.04.2025 taotlusel, et ta on käinud raviarsti juures vastuvõtul 17.04.2025, kuid TISis taotluse esitamise seisuga nimetatud andmed puudusid, mistõttu töötukassa saatis arstile terviseseisundi andmete väljastamise taotluse ja andmete kandmiseks TIS-i. Raviarst kandis andmed TIS-i 22.04.
  5. Kaebaja on 17.04.2025 töövõime hindamise taotluses (dtl 172-180) märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas. Kaebaja kirjeldas, et suudab ilma valu, nõrkuse, väsimuseta, peapöörituse, õhupuuduse ja tasakaalukaotuseta läbida enam kui 200 meetrit. Kaebaja märkis, et aktiivsemal liikumisel väsib kiiresti, vererõhk kõrgeneb ja tekib peavalu, pea võib ringi käia, tekib iiveldus. Peale kooli või kehalise kasvatuse tundi tekib alati vererõhu kõrgenemine ja peavalu ning peale kooli võib magama minna. Kaebaja suudab treppidel liikuda ja vajadusel korral takistusi ületada, kuid aktiivne liikuvus väsitab kiiresti ja tekitab peavalu. Muudes liikumise valdkonna võtmetegevustes kaebaja piiranguid ei kirjeldanud. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed all on kaebaja taotluses välja toonud, ravimite tarvitamist esineb kaebajal pearinglus, mis on seotud vererõhu langusega. Muude tervisehäirete juures on kaebaja taotluses varem kirjeldamata tegutsemisraskustest välja toonud, et kõrge vererõhu tõttu väsib ta kiiresti, tal on nõrkus ja unine seisund päeval ning peavalu. Teistes valdkondades ega võtmetegevustes kaebaja piiranguid ei märkinud.
  6. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst. Tervishoiuteenuse osutaja Meliva AS ekspertarst (TTO ekspertarst), võttes aluseks kaebaja poolt taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmeid, koostas 30.04.2025 eksperdiarvamuse (dtl 591-598), mille vastustaja võttis vaidlusaluse töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. TTO ekspertarst tuvastas TIS terviseandmete alusel, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonna võtmetegevuses liikumine eritasapindadel (arvväärtusega 1), mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused ja neeruhaigused. Muudes liikumise valdkonna võtmetegvustes piiranguid ei tuvastatud (arvväärtus 0). Taotluses kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa
  7. TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal esineb piirang liikumise valdkonnas ning tegevustes, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eksperthinnangust nähtub, et TTO ekspertarst on seejuures lähtunud TIS-is olevast eriarsti X.X 22.04.2025 epikriisist (kaebaja 17.04.2025 visiit arstile), mille on esitanud kohtule ka kaebaja (dtl 111125). 25.
  8. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, taotluses märgitud hinnanguid piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt on kaebaja töövõime ei ole vähenenud (19.05.2025 eksperdiarvamus, dtl 599– 8
(12)3-25-2039 606). Eksperthinnangus on TTO ekspertarst märkinud, et kaebaja liigub iseseisvalt abivahenditeta. Kaebaja on taotluses märkinud, et suudab liikuda enam kui 200 meetrit ja on liikumise valdkonna võtmetegevuses liikumine eri tasapindadel hinnanud temal esineva piirangu arvväärtusega 0 (piirangut ei esine). Taotluses märgitud pearinglusi ja iiveldust ei ole TIS andmetel diagnoositud ja spetsiifilist ravi selles osas pole kaebaja vajanud. Kaebajal on põhihaigusest tingitud vaevuste tõttu ravi määratud, ta on arstide jälgimisel ja vajadusel on võimalik ravi korrigeerida. Töövõime hindamine on toimud ravi foonil. Ekspertarst märgib, et terviseandmetes kajastuva lastearst/nefroloogi 22.04.2025 epikriisi alusel on vaide esitaja väsimuskaebuseta, tunneb end hästi, füüsiliselt aktiivne. Ainuüksi asjaolu, et vaide esitajale on määratud ravi ja ta võtab ravimeid ning peab järgima režiimi, ei ole hinnatav eraldi püsipiiranguna tema üldisele töövõimele. 25.
  1. Vaidemenetluses vaatas kõik andmed üle ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst, kes nõustus TTO ekspertarsti arvamuses toodud põhjendustega. Kaebaja terviseandmed ja tema kirjeldatud tegutsemispiirangud on üle kontrollitud ka käesoleva haldusasja raames (vt töötukassa ekspertarsti 29.08.2025 koostatud arvamus dtl 607–612).
  2. Kohtule ei nähtu, et hinnangu andmisel oleks ekspertarstid täielikult või osaliselt jätnud analüüsimata terviseinfosüsteemis kajastatud andmed. Selgitan kaebajale veelkord, et töövõime hindamise otsuse õigsuse kontrollimisel ei asu kohus eksperdiarvamuse andja asemele ega prognoosi kaebaja tervisliku seisundi kulgu. Praegusel juhul on TIS-i olevate andmete alusel hinnangu andnud kaks erinevat ekspertarsti ning asja materjalidest ei nähtu, et ekspertarstid ei oleks kaebaja töövõime hindamisel jätnud olulised andmed analüüsimata. 26.
  3. Märgin kaebajale selgituseks ka seda, et töövõime hindamine ei toimu ainuüksi isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, arvestades, et ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud vajaduspõhist ravi. Piiranguid hinnates ei ole oluline ka see, et haigus võib tulevikus korduda. Kaebaja nimetab haigusi, mille osas esineb oht nende tekkeks (nt tromboosioht). Piiranguid hinnatakse sellisena nagu nad esinevad käesolevalt, mitte nii nagu nad võiksid olla (potentsiaalselt) tulevikus. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Ekspertarstid on aga leidnud, et TIS olemasolevatel andmetel ei esine kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita vaide esitaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Tema terviseseisund mõjutab küll mõningal määral tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist. Sotsiaalkindlustusameti 05.05.2025 otsus nr 26-2025-294231
  4. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 2¹ järgi tuvastatakse tööealisel inimesel piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 2¹ kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi (p 3); raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud (p 2) ning sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (p 1). 27.
  5. Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 5 lg-s 6 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse piirangute esinemist või puudumist. Puude raskusastme tuvastamisel tööealistel isikutel lähtutakse raskustest, piirangutest või takistustest 9
(12)3-25-2039 ühiskonnaelus osalemisel, mille põhjuseks on pikaajalised funktsioonipiirangud (pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund), mida ei saa kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega.
  1. Kaebaja taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme tuvastamiseks. Tulenevalt PISTS § 2³ lg-st 7 kasutab SKA sellisel juhul puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud ekspertarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Samas võib SKA PISTS § 2³ lg 1 kohaselt puude tuvastamiseks kaasata vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.
  2. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töövõime hindamine kui ka puude raskusastme tuvastamine lähtuvad taotleja terviseseisundist, on nende menetluste eesmärk erinev ning seetõttu ka rakendatav metoodika erinev (nt TLNRKo 05.05.2022 otsus nr 3-20-1141, p 12, 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 17; RKHKo 20.02.2026 nr 3-22-938 p 19). Seetõttu võib mõnel juhul inimesel töövõime puududa osaliselt või täielikult, kuid puude raskusastet temal ei tuvastata.
  3. Sarnaselt eespool viidatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39-le hinnatakse tööealisel isikul piirangute esinemist või puudumist puude raskusastme tuvastamisel võtmetegevuste kaupa. Saadud arvväärtusi hinnatakse siiski erinevalt, olenevalt sellest, kas hinnang tuleb anda töövõimele või puude raskusastmele. Töövõime hindamisel võrdub valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (määrus nr 39 § 6 lg 5). Töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse, välja arvatud arvväärtused 0 ja 1 (sama paragrahvi lg 6). Puude raskusastme tuvastamise metoodika tööealisel inimesel tugineb aga eespool viidatud määruse nr 18 regulatsioonile. Tööealisel inimesel puude raskusastme tuvastamisel arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määrus nr 18 § 6 lg 7). Keskmise puude raskusastme saab tuvastada, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75 (määruse nr 18 lisa 2 punkt 3).
  4. SKA toetus käesoleval juhul puude tuvastamisel töövõime hindamise ekspertarsti poolt antud hinnangule ja töötukassa otsusele. Kaebaja töövõime hindamise käigus andis arvamuse TTO ekspertarst, kes leidis, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused; glomeerulite- e päsmakestehaigused. Ekspertarst hindas liikumise valdkonna võtmetegevusi järgmiselt: liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega
  5. Eeltoodu tähendab, et määruse nr 18 regulatsiooni kohaselt oli kaebaja piirangute aritmeetiline keskmine liikumise valdkonnas vähem kui
  6. Seega ei tuvastanud SKA kaebajal sellise puude olemasolu, mis vastaks vähemasti keskmise puude raskusastmele.
  7. Kuivõrd SKA tugines siinkohal TTO ekspertarsti hinnangule ja eespool olen leidnud, et minu hinnangul on TTO ekspertarst hinnangu andmisel lähtunud kõigist asjakohastest TIS andmetest, ei ole põhjust asuda teistsugusele seisukohale ka puude raskusastme tuvastamise otsuse hindamisel. Märgin kaebajale selgituseks ka seda, et puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et teda peetakse terveks. SKA tuvastab puude raskusastme, kui puudeline seisund küündib vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku lävendini (määrus nr 18 § 6 lg 6 p 1). Sellest lävendist allapoole jäävaid seisundeid, ehk selliseid, kus taotlejal esinevad piirangud on kas kerged või ei esine oluliselt igapäevaste tegevuste sooritamisel (PISTS § 2 lg 21 p 3) või mida saab kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega, vastustaja ei tuvasta ning selliste seisundite puhul vormistatakse puude raskusastme mittetuvastamise otsus. Ka SKA on vastuses kohtule kinnitanud, et ei ole asunud seisukohale, et kaebajal ei esine 17.04.2025 esitatud taotluses 10
(12)3-25-2039 kirjeldatud terviserikkeid ja objektiivsete terviseandmetega kinnitatud diagnoose. Eeltoodust tulenevalt olen seisukohal, et ka SKA otsuse tühistamiseks ei ole alust.
  1. Märgin siiski, et SKA otsus on põhjendamispuudustega. Kaebusest nähtub, et kaebajat ajab muuhulgas segadusse see, et kaebajal tuvastati
  2. aastal keskmise puude raskusaste ning uuel hindamisel puude raskusastet enam ei tuvastatud. Kohtud on SKA-le sarnaste vaidluste raames korduvalt viidanud, et SKA tegevus ei vasta hea halduse põhimõtetele, sest inimestel ei ole SKA otsuste pinnalt võimalik aru saada, milliste andmete põhjal SKA otsuses toodud lõppjäreldusele jõudis. Põhjendamiskohustus on eriti oluline olukordades, kus inimesel on varasemalt puude raskusaste tuvastatud ja uuel hindamisel enam puude raskusastet ei tuvastata. SKA on põhjendamiskohustuse jätnud täitmata ka siinsel juhul.
  3. Alles kohtule esitatud vastuses on SKA toonud välja täpsemad selgitused, kuidas määrusega nr 18 on reguleeritud töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse hinnangute ülevõtmise metoodika ja arvutuskäik ning viidanud, et varasemalt kaebajal oli tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni kõrvalekalle erijuhtumina. Need viited on asjakohased ning pidanuks olema välja toodud juba algses haldusaktis. Kohus rõhutab veelkord, et SKA-l tuleb asuda kohtu suuniseid põhjendamiskohustuse osas viivitamatult järgima.
  4. Vaatamata olulistele põhjendamispuudustele ei ole kaebuse rahuldamiseks siiski alust, sest asja materjale arvestades ei tingiks asja uus läbi vaatamine teistsuguse otsuse tegemist (haldusmenetluse seaduse § 58). SKA on kohtule esitatud vastuses kaebusele toonud selgitused mille põhjal on kohtul võimalik kontrollida erisusi varasema otsusega.
  5. Varasemalt oli kaebajal tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni kõrvalekalle erijuhtumina. Erijuhtumina saab puude raskusastme tuvastada kui erinevate valdkondade kergete piirangute vastastikkuses koosmõjus on isiku tegutsemispiirangud summaarselt vastavad vähemalt keskmisele puude raskusastmele (määrus nr 18 § 6 lg 11). Eelnevas puude raskusastme tuvastamise menetluses andis eksperdiarvamuse dr. R. Tali. SKA 14.07.2022 otsusest nr P26O-2022-50651 (dtl 751-754) nähtub, et varasemalt on SKA puude tuvastamisel lähtunud ka sellest, et puude raskusastme tuvastamisel on lapsel õigustatus sotsiaalse rehabilitatsiooni kompleksteenusele, mis aitab arendada tema igapäevaseid eluga toimetulemise oskusi, toetab õppimist ja üldist hakkamasaamist. Rehabilitatsiooniteenusele saab suunata kuni
  6. aastased lapsed, kel on tuvastatud puue ning mitme teenuse vajadus. Uue taotluse esitamisel oli kaebaja juba vanem kui 16 ning ühistaotluse esitamisel hindas kaebaja piiranguid TTO ekspertarst, kelle järeldustes ei ole märgitud vajadust sotsiaalse rehabilitatsiooni järele. Seonduvalt kaebaja viidetega sellele, et puude raskusastme tuvastamine on vajalik, et kaebaja saaks kasutada võimalusi ravile, erinevatele toetustele ja teenustele märgin, et kehtiva korra kohasel ei ole selleks vajalik puude raskusastme tuvastamine. Kaebaja saab taotleda vajaduspõhist toetust ka siis, kui tal ei ole tuvastatud puude raskusastet. Ravi, sealhulgas taastusravi ja/või sanatoorne ravi (taastusravi, mida osutatakse sanatooriumites), ei ole sotsiaalne rehabilitatsioon – nende vajaduse korral tuleb pöörduda perearsti või muu arsti poole.
  7. Kaebaja on kohtumenetluse käigus esitanud mitmeid täiendavad dokumente, peamiselt peale vaidlustatud otsuseid tehtud arstivisiitide ja uuringute tulemuste kohta. Kohus vaatab vaidlustatud otsuseid üle nende andmise seisuga ja arvestab neid tõendeid, mis olid vastustajatel kättesaadavad otsuste tegemise hetkel. Kui kaebaja on käinud peale otsuste tegemist arsti juures ja/või uuringute tulemusel on kaebaja hinnangul tuvastatud tema terviseseisundi halvenemine, on kaebajal võimalik esitada uus taotlus tema töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. Sellest tulenevalt ei analüüsi kohus kaebaja kohtumenetluses esitatud tõendeid, mis puudutavad vaidlustatud otsuste tegemisest hilisemat perioodi.
  8. Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus Töötukassa otsuse tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise 11
(12)3-25-2039 nõue. Samuti jääb kaebus rahuldamata SKA otsuse tühistamise nõudes. Sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
  1. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
  2. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.