← Eesti

2-25-2281/33

Obsah (6)§ 657§ 652§ 232§ 442§ 654§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Vallo Kariler, Priit Palmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-2281 Koh

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. 7. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled elatisenõude suuruse ning menetluskulude jaotuse üle. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude. 8.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Maakohus ei rikkunud menetlusõigust tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhjendamisel (

§ 232

lg 1 ja

§ 442lg 8).

Maakohtu järeldused on arusaadavad ja seostatavad tuvastatud asjaoludega. Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

  1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
  2. Kostja peamise väite järgi ei ole pärast elatise tasumist talle tagatud tegelik toimetulek. Kohtupraktikas on puuduse kohta selgitatud, et puuduse (ehk millal on isikul õigus riigilt midagi nõuda) on seadusandja defineerinud peamiselt toimetulekupiiri kaudu: kui inimese või perekonna sissetulek jääb alla igaks aastaks kehtestatud toimetulekupiiri, siis ei piisa sellest minimaalsete esmavajaduste rahuldamiseks ja nad kannatavad materiaalset puudust (SHS § 131 lõiked 1-3). Toimetulekupiirile vastav sissetulek peaks tagama inimese või perekonna minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131). Orientiiriks toimetulekupiiri võrdlemisel põhiseadusliku puuduse piiriga saab pidada Statistikaametis arvutatavat arvestuslikku elatusmiinimumi (RKPJKo 05.05.2020, 5-20-1, p 21). 10.
  3. Kohtupraktikas on ka selgitatud, et elatise vähendamisel alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise tuleb arvestada sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 14). 10.
  4. Siinsel juhul on maakohus eelnimetatud põhimõtteid õigesti rakendanud. Maakohtu määratud elatise tasumisel on kostjale tagatud toimetulek üle põhiseadusliku puuduse orienteeruva piiri ning lapse ja vanemate ühetaoline kohtlemine. Isegi jättes kõrvale võimaluse, et kostja teenib iluteenuseid osutades lisasissetulekut, on tema toetustest koosnev sissetulek vähemalt 678,17 eurot Pärast elatise tasumist 200 eurot jääb seega kostjale kätte 478,17 eurot kuus, mis ületab elatusmiinimumi 361,40 eurot.
  5. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus ei analüüsinud lapse ja ema suhtlemise katkemise asjaolusid. Elatise maksmise kohustus tuleneb PKS §-dest 96 ja 97 ning ei sõltu sellest, millistel asjaoludel laps ühe vanema juurde elama asus. Kui kostja leiab, et tema 5 2-25-2281 suhtlusõigust on piiratud õiguskaitsevahendeid. või rikutud, tuleb tal selle kaitseks kasutada eraldi
  6. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et otsuses ei ole sisuliselt hinnatud lapse isale makstud vanemahüvitise, perehüvitiste ja lapsetoetuse kogumõju ja lapse kulude summasid on arvestatud hüpoteetiliselt. Maakohus ei pidanud lapse vajadusi täiendavalt kindlaks tegema, sest hageja nõudis elatist summas, mis jäi alla PKS § 101 alusel arvutatava miinimumelatise.
  7. Asjakohane ei ole kostja etteheide, et maakohus eksis, kui leidis, et kostjale kuulub kolmetoaline korter Tallinnas aadressil XXX ja tegelikult kuulub korter kostja emale. Korteri suurus ja kuuluvus ei mõjutanud maakohtu järeldusi. Kui maakohus selles küsimuses eksis, ei toonud see kaasa ebaõiget lahendit. Menetluskulude jaotus
  8. Kolleegium jätab ringkonnakohtu menetluskulud

§ 164lg 1 järgi poolte enda kanda (RKTKo 31.03.2025, 2-17-6713, p 48).

(allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.