Obsah (5)

§ 121§ 73§ 78§ 44§ 56

1-26-606 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2026. a, Pärnu, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-26-606 (25267050206) Kohtunik Anu Tamme

§ 121

lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Keili Tiirik Süüdistatav Petri Marko Juhani Mela isikukood: 36704250059; elukoht: XXX ; tel: XXX; e-post: XXX; kodakondsus: Soome Vabariigi; haridus: XXX; emakeel: soome keel; töökoht: XXX; karistatus: kriminaalkorras karistamata. Tõkend - ei ole kohaldatud. Kaitsja määratud korras Toomas Metsma RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Petri Marko Juhani Mela

§ 121

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (päevamääraga 10 eurot), s.o 1000 (tuhat) eurot.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Petri Marko Juhani Mela ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 20.02.2026.

a. 1 1-26-606

1. Jätta kannatanu V.G tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes läbi vaatamata.
2. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Petri Marko Juhani Melalt riigituludesse menetluskuluna sundraha 1329 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 230,64 eurot, kokku 1559,64 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Kohtuotsuse koopia toimetada otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. Kohus tagab kohtuotsuse kättesaadavuse ka Tervisekassale. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. Asjaolud ja menetluse käik Petri Marko Juhani Mela süüdistatakse selles, et tema 23.03.2025 kell 21:12 X vallas X alevis X tänav X asuvas X toidukaupade kaupluse parklas lõi V.G kahel korral parema käe rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel V.G kukkus asfaldile pikali. Kui V.G-l õnnestus asfaldilt püsti tõusta ja sõidukisse istuda, asus Petri Marko Juhani Mela takistama V.G lahkumist, tõmmates lahti sõiduki ukse, üritades samal ajal V.G-d uuesti rünnata. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Petri Marko Juhani Mela V.G-le füüsilist valu ja tervisekahjustused - pindmine peavigastus, pea muude osade pindmine vigastus, pindmine peavigastus, silmalaua ja silmaümbruse kontusioon ja pindmine küünarvarrevigastus, küünrakontusioon- põrutus. Seega Petri Marko Juhani Mela oma tahtliku tegevusega, s.o teise inimese tervist kahjustava ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada Petri Marko Juhani Mela süüdi

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära. Võttes

§ 44

lg 2 järgi aluseks miinimumpäevamäära, s.o 10 eurot, karistada Petri Marko Juhani Melat rahalise karistusega 1000 eurot.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus 1000 eurot täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Petri Marko Juhani Mela ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei 2 1-26-606 tuvastanud.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Rahaline karistus on piisav mõjutamaks Petri Marko Juhani Mela edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Petri Marko Juhani Mela süü ei ole suur, kannatanule tekitatud vigastused ei olnud rasked, süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et Petri Marko Juhani Melale tuleb määrata rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Prokurör on teinud ettepaneku karistada Petri Marko Juhani Mela rahalise karistusega 100 päevamäära. Vastavalt

§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus kuriteo toimepanemise ajal oli 10 eurot. Teatisest isiku keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et süüdistatava keskmine päevasissetulek on -3,20 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Kannatanule V.G-le tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kannatanu esitas tsiviilhagi ja taotles Petri Marko Juhani Melalt õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 400 eurot. Kohus märgib, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS §-s 134 lg 2 sätestatud isiku tervise kahjustamise tekitamisest tulenev mittevaralise kahju hüvitamise nõue on oma olemuselt tihedalt seotud kannatanu isikuga. Pärimisseaduse (PärS) § 2 ja § 130 lg 1 alusel ei kuulu pärandi hulka õigused, mis on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kui konkreetne mittevaralise kahju nõue loetakse isikuga lahutamatult seotuks, ei lähe see pärijatele üle. KrMS § 296² lg 1 p 1 tulenevalt kohaselt kui õigusjärglust ei toimu, ei vasta isik enam kannatanu või üldõigusjärglase mõistele seoses selle nõudega ning kohus peab hagi läbi vaatamata jätma. PärS § 130 lg 1 ja KrMS § 296² lg 1 p 1 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui leitakse, et konkreetne mittevaralise kahju nõue on pärandaja isikuga nii lahutamatult seotud, et see ei saanud pärimise teel üle minna. Seega eeltoodust tulenevalt kuivõrd kannatanu V.G on surnud ning temale tekitatud mittevaraline kahju oli isikuga lahutamatult seotud, siis ei lähe käesoleval juhul mittevaralise kahju nõue pärijatele üle. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt tuleb kannatanu V.G tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes jätta läbi vaatamata. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha 1329 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 230,64 eurot, kokku 1559,64 eurot. Nimetatud summa tuleb Petri Marko Juhani Melalt välja mõista riigituludesse 3 1-26-606 ja see tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 4