← Eesti

4-25-4660/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2026, Jõgeva Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi 4-25-4660 Sandra Kallas Väljaotsa OÜ kaitsja vandeadvokaat V.U kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri
  2. novembri
  3. a otsusele väärteoasjas nr 2403,25,000414 Menetlusalune isik Väljaotsa OÜ registrikood: 11618708; asukoht: XXX, ; e-post: XXX seaduslik esindaja: juhatuse liige X.T (isikukood: XXX) Kaitsja vandeadvokaat V.U (XXX) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindajad Annaliisa Vincjunaite ja Eve Kikas Menetluse liik istungimenetlus, kohtuistung
  4. märts 2026 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2, kohus otsustas:
  5. Rahuldada Väljaotsa OÜ kaitsja vandeadvokaat V.U kaebus osaliselt.
  6. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
  7. novembri
  8. a otsus väärteoasjas nr 2403,25,000414 osaliselt, s.o Väljaotsa OÜ-le määratud karistuse ja selle tasumise korra osas, ning teha vastavas osas uus otsus.
  9. Mõista Väljaotsa OÜ-le VMS § 302 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 11 000 (üksteist tuhat) eurot.
  10. Rahatrahv tuleb tasuda ühele Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
  11. novembri
  12. a otsuses märgitud arvelduskontodest (SEB Pank AS EE891010220034796011, Swedbank AS EE932200221023778606, Luminor Bank AS EE701700017001577198 või LHV Pank AS EE777700771003813400), märkides maksekorraldusele viitenumbri 10220255086458, 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest.
  13. Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusaluse isiku kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud.
  14. Menetlusaluse isiku valitud kaitsja tasu 4450 eurot (käibemaksuta) jätta tema enda kanda.
  15. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
  16. Politseija Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri piirivalvebüroo migratsioonijärelevalvegrupi järelevalveametnik Annaliisa Vincjunaite koostas
  17. oktoobril 2025 väärteoasjas nr 2403,25,000414 väärteoprotokolli selle kohta, et Väljaotsa OÜ juhatuse liige X.T XXX Väljaotsa on maksnud V.Kle (välismaalane) välismaalaste seaduses (VMS) sätestatud töötasu määrast väiksemat töötasu. VMS § 118 p 4 alusel väljastati
  18. veebruaril 2024 V. Kle tähtajaline elamisluba töötamiseks loomakasvatusspetsialistina Väljaotsa OÜ-s. Tähtajalise elamisloa menetlusse võtmise ajal, s.o
  19. jaanuaril 2024, oli Statistikaameti poolt avaldatud Eesti keskmine brutokuupalk 1685 eurot, mille on välismaalane kohustatud töötasuna saama. Tööandja ei täitnud nimetatud kohustust
  20. aasta aprill, juuni, august kuni november,
  21. aasta jaanuar kuni juuni. Väljaotsa OÜ on rikkunud VMS § 178 lg-t 1 ja on toime pannud VMS § 302 lg-s 2 sätestatud väärteo.
  22. PPA Ida prefektuur tegi
  23. novembril 2025 otsuse, millega karistas Väljaotsa OÜ-d VMS § 302 lg 2 alusel rahatrahviga 22 000 eurot.
  24. Väljaotsa OÜ kaitsja vandeadvokaat V.U esitas
  25. detsembril 2025 kaebuse PPA Ida prefektuuri
  26. novembri
  27. a otsusele väärteoasjas nr 2403,25,
  28. Kaebuse esitaja palub kaebus rahuldada ja tühistada PPA otsus väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu või kui kohus leiab, et otsuses puudub oluline rikkumine, siis tühistada otsus osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas, ning mõista rahatrahv minimaalses võimalikus määras või vastavalt kohtu äranägemisele. Samuti palub välja mõista Eesti Vabariigilt menetlusalusel isikul tekkinud menetluskulud. 3.
  29. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteootsust nõuetekohaselt põhistanud ning arvestatud on mitmeid valesid faktilisi asjaolusid karistuse hindamisel, millest tulenevalt tuleb väärteootsus tühistada või alternatiivselt karistust vähendada. Kokkuvõtvalt esinevad kaebuse esitaja hinnangul järgmised puudused: - Otsuses on ebaõigesti tuvastatud Statistikaameti poolt avaldatud Eesti keskmine brutokuupalk; - Otsuses ei ole välja toodud, kuidas tuvastati väidetavalt kaebuse esitaja poolt välismaalasele maksmata jäetud töötasu summas 13 040,89 eurot, sh kas on arvestatud ka maha puhkuse, palgata puhkuse või vabade päevade aeg; - Tõendeid ei ole hinnatud kogumis, arvestatud on vaid välismaalase esitatut; - Otsuses on välja toodud faktilised asjaolud, mis ei tulene väärteoprotokollist (lisandunud on töötasu maksmata jätmine juulis 2024 ning vahemikus juuli kuni september 2025) ning väärteotoimikust ei tulene, et kaebuse esitaja oleks teinud uue protokolli või 2 - olemasolevat täiendanud; Otsuses ei ole veenvalt sisustatud kaebaja poolt nn „haavatava seisundi“ ärakasutamist; Teo toimepanemisel puudus tahtlus ning kaebuse esitaja hinnangul on tegu toime pandud hooletusest; Mõistetud karistus ei vasta süüle ja on ebaproportsionaalne ning jäetud on arvestamata karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamine ja kahetsuse avaldamine; Otsuses on ebaõigesti leitud, et Väljaotsa OÜ esindaja ei ole teinud koostööd ja on korduvalt ületanud tähtaegu tõendite esitamisel.
  30. PPA esindaja A. Vincjunaite esitas
  31. jaanuaril 2026 esitatud kaebusele seisukoha, milles palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kokkuvõtlikult on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad järgmised: - Välismaalase tähtajalise elamisloa töötamiseks menetlusse võtmise ajal
  32. jaanuaril 2024 oli Statistikaameti poolt avaldatud Eesti keskmine brutokuupalk 1685 eurot; - Saamata jäänud töötasu on saadud töötatud töötundide ja palgamaksetega. Arvesse on võetud 2024.a ja 2025.a kalendriaasta täistööaja töötunnid ning välismaalase poolt esitatud tööajagraafiku järgsed töötunnid, millest on maha arvestatud saadud töötasu, mis on laekunud töötaja pangakontole. - Kohtuväline menetleja on oma otsuses lähtunud eelkõige töötaja poolt esitatud tööajagraafikutest ja palgaväljamaksetest. Töötaja esitatud tööajagraafikuid peeti olulisemaks põhjendatud kaalutlusotsuse tulemusel, lähtudes nende kooskõlast muude kogutud tõenditega, sealhulgas töötaja pangakonto väljavõtete ning Maksu- ja Tolliametile deklareeritud andmetega. - Kaebaja väide, et kohtuväline menetleja oleks pidanud koostama uue või täiendava väärteoprotokolli, ei ole põhjendatud. Tegemist ei olnud uue rikkumisega, vaid sama teo ulatuse ja kestuse täpsustamisega, mistõttu ei olnud vajalik koostada uut või täiendavat väärteoprotokolli. - Haavatavat seisundit on hinnatud konkreetsete asjaolude kogumis, sh rikkumise kestuse, ulatuse ning töötasu maksmisega seotud vastuolude alusel. Tööandja pakutud hüved ja soodustused tugevdasid töötaja tegelikku sõltuvust tööandjast, suurendades töötaja kontrollpositsiooni töötaja elu- ja töötingimuste üle. - Kaebaja väide, et rikkumine toimus tahtluseta, ei ole põhjendatud. Menetlusalune isik pani teo toime kaudse tahtlusega. Tööandja oli rikkumisest teadlik ja jättis selle teadlikult kõrvaldamata. - Mõistetud karistus on rikkumisega proportsionaalne, arvestatud on kõiki asjaolusid kogumis, sh süü omaksvõttu. - Menetlusalune isik ei esitanud tähtaegselt (
  33. august 2025) kõiki töötasuga nõutud dokumente ega teinud seda ka lubatud ajaks
  34. oktoober
  35. Kohtuistung
  36. Väljaotsa OÜ esindaja X.T andis kohtuistungil ütlusi, millest olulisemal peatub kohus kohtuotsuse põhjendustes. Ent kohtuvaidlustes selgitas X.T, et nende põhitegevus on põllumajandus ning raha ei liigu ühtlaselt. Summad, mida on suvel võimalik maksta, on hoopis teised kategooriad. Nende tulud on sügisperioodil. Asjaolu, et pangaarved on arestitud, mõjutab neid tugevalt.
  37. Väljaotsa OÜ kaitsja leidis kohtuistungil järgmist. Väärteoprotokollis ei ole välja toodud, kui suure summa jättis menetlusalune isik välismaalasele välja maksmata, nö kahju 13040,89 eurot, mis on oluline rikkumine. Otsuses ei ole arusaadavalt jälgitavalt välja toodud arvutuskäiku ega metoodikat, kuidas selline summa on saadud. Seda kahju ei ole tekkinud. Väärteoprotokolli 3 juures lisadokumentidena olevad tööajatabelid ei puutu süüteokoosseisu hindamisel asjasse, sest VMS § 178 lg 1 ütleb sõnaselgelt, et välismaalasele tuleb maksta töötasu, mis vastab Statistikaameti poolt viimati avaldatud keskmisele töötasule, olenemata kokkulepitud tööajast või mahust. Statistikaameti uudises avaldatud
  38. aasta keskmine brutotöötasu 1685 eurot ei lähe kokku Statistikaameti andmebaasi andmetega. Arusaamatu on süütegu, mida tuleb hinnata. Oluline on tuvastada, millal rikkumine aset leiab. Kas siis, kui ühes kuus jäeti midagi maksmata või tuleb seda arvestada aasta või mingi perioodi peale. Arusaamatu on, milline kahju on võetud lähtepunktiks trahvisumma määramisel.
  39. Kohtuvälise menetleja esindajad jäid oma kirjaliku seisukoha juurde. Kirjalikus seisukohas on põhjendatud, miks otsus on niimoodi tehtud. Samuti on kirjalikus seisukohas välja toodud, kuidas töötasu on arvestatud, mis on arvesse võetud ja kuidas on saadud 13000 eurot. Brutokuupalk 1685 eurot on selle hetke keskmine või statistiline töötasu, millal vormistati välismaalasele elamisluba töötamiseks ja selle statistilise keskmise märkis tööandja ise oma elamisloa kutse taotlusele, et ta kohustub sellise summa töötasuna välismaalasele maksma. Välismaalane tuli ise PPA-sse kurtma, et mida teha ja kuidas edasi käituda. Kohtuväline menetleja võttis menetlusaluse isikuga ühendust
  40. juulil ning andis talle tähtajad tõendite esitamiseks töötamise kohta. Tööandjal oli võimalus alustada saamata jäänud tasu maksmist, tal oli võimalik teha seda mitu kuud, kuid ta ei teinud seda. Kuni lõpuks alustati tööandja suhtes väärteomenetlust. KOHTU SEISUKOHT
  41. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  42. Esmalt peab kohus vajalikuks lahendada ära menetluslikud küsimused ning seejärel võtab kohus seisukoha, kas Väljaotsa OÜ on toime pannud temale etteheidetava VMS § 302 lg 2 alusel kvalifitseeritava väärteo. Menetluslikud küsimused
  43. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitud väärteokirjelduses sisalduvad sellised faktilised asjaolud, mida väärteoprotokolli teokirjelduses ei sisaldu. Ka ei ole väärteoprotokolli täiendatud ega koostatud uut protokolli, vähemalt ei ole sellekohast dokumenti kohtule koos väärteotoimikuga esitatud.
  44. Väärteoprotokolli teokirjeldusest on näha, et Väljaotsa OÜ-le heidetakse ette seda, et tema seaduslik esindaja juhatuse liige X.T ei tasunud V. Kle (edaspidi ka välismaalane)
  45. a aprill, juuni, august kuni november ning
  46. a jaanuar kuni juuni nõutud töötasu. Kohtuvälise menetleja otsuse teokirjelduses on aga märgitud, et seadusele vastavat töötasu ei makstud
  47. a juuni kuni november ning
  48. a jaanuar kuni aprill ja juuni kuni september. Seega on kaitsjal õigus, et kohtuvälise menetleja otsuse teokirjelduses on lisandunud etteheitena veel nõutava töötasu maksmata jätmine
  49. a juulis ning
  50. a juulis, augustis ja septembris.
  51. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  52. aprilli
  53. a otsuses väärteoasjas nr 4-16-9132 ps 13 selgitanud järgmist: „Kohtupraktikas on selgitatud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  54. aprilli
  55. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 47). Väärteoprotokolli 4 tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  56. juuni
  57. a otsus asjas nr 3-1-1-45-11, p 9). Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  58. detsembri
  59. a otsus asjas nr 3-1-1-88-14, p 6.3).“
  60. Seega kohus saab lähtuda vaid nendest kuudest, mis on väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ette heidetud ja mille eest on teda väärteootsuses karistatud. Kui mingit tegu väärteoprotokollis ei ole ette heidetud, ei ole kohtul õigust ka seda tuvastada. Samuti ei saa kohus võtta seisukohta tegude osas, mida on küll väärteoprotokollis ette heidetud, kuid mille eest menetlusalust isikut ei ole karistatud. Seda põhjusel, et kohus ei saa menetlusaluse isiku kaebuse alusel tema olukorda raskendada (karistada tegude eest, mille eest kohtuväline menetleja ei ole karistanud).
  61. Väärteoprotokollis ei ole märgitud, kui suure summa menetlusaluse isiku seaduslik esindaja jättis V. Kle töötasuna maksmata ehk nn kahju suurus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist väärteoprotokolli olulise puudusega, sest kahju suurus ei ole koosseisuline asjaolu. Kohtu hinnangul on väärteoprotokollist aru saada, millist tegu kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ette heidab – väärteoprotokollis märgitud kuudel ei ole menetlusaluse isiku seaduslik esindaja täitnud VMS § 178 lg-s 1 sätestatud tööandja kohustust maksta nende juures töötavale välismaalasele töötasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga olenemata kokkulepitud tööajast ning on maksnud väiksemat töötasu. Väljaotsa OÜ-le etteheidetav tegu
  62. KarS § 14 sätestab juriidilise isiku vastutuse. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud: 1) tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või 2) mistahes isik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu. KarS § 14 lg 2 sätestab, et kui juriidiline isik on õiguslikult kohustatud tegutsema, vastutab ta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tegevusetuse eest, sõltumata sellest, kas juriidilise isiku kõrval on õiguslikult kohustatud tegutsema ka lõikes 1 nimetatud organ või isik.
  63. Äriregistri andmetel on X.T Väljaotsa OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige ning ta oli seda ka menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemise ajal. Kuna tegemist on kõigile avalikult kättesaadava teabega, loeb kohus selle üldiselt teadaolevaks.
  64. X.T ja politseiametniku
  65. novembri 2025 e-kirjavahetus tõendab, et Väljaotsa OÜ-s vastutab X.T palga maksmise eest juhatuse liikme (ainus) ja tegevjuhina. Kuna töötajatele töötasu maksmine toimub ettevõtte huvides (tasu ettevõttele tehtud töö eest), tegutses X.T välismaalasele töötasu maksmisel samuti ettevõtte nimel ja huvides.
  66. Arvestades eelnevat, võtab kohus seisukoha, kas ettevõtte Väljaotsa OÜ juhatuse liige X.T jättis nende juures töötavale V. Kle VMS § 178 lg-s 1 nõutava töötasu maksmata (sh maksis ette nähtud töötasu määrast väiksemat töötasu)
  67. a juunis, augustis, septembris, oktoobris ja novembris ning
  68. a jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, juunis. 5
  69. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja X.T kohtuistungil antud ütluste kohaselt kui algas Ukraina sõda, tulid Eestisse kolm perekonda, kellest kahel olid mehed juba xxx tööl, ning nad tahtsid neid aidata. Üks neist oli V. K pere. Esmalt tuli neile tööle V. K naine, hiljem V. K ise. Ta võttis V. K ja tema pere enda korterisse elama, andsid kasutada sõiduauto. Kuna nad oli nende töötajad, siis maksid nende eest kommunaalmaksed, elektriarved. Võimaldasid paindlikku töögraafikut. Neil olid laste trennid, mis algasid kell pool neli, mis tähendas, et kell kolm pidi töölt ära minema nendel päevadel, kui trennid olid. V. K ei olnud haavatavas seisundis. Nad sotsialiseerusid hästi, võtsid osa kogukonna üritustest ning ukrainlasi on XXXXX mitu perekonda. Kuna V. naisele nende kasutada antud auto ei meeldinud, siis V. K ostis C-klassi Mercedese, eelmine suvi ostis 7000 eurot maksva paadi. Nad ei saaks neid valikuid teha, kui nad oleksid väga alla surutud. Politseiametnike kirjadele ei saanud alati kohe vastata, sest oli põllumajandustöödega väga hõivatud (viljakoristus – töölistele vaja korraldusi jagada, PRIA kontroll, mahekontroll, toidukontroll, PTA mesilatse kontroll). Ta saab aru, et mingitel kuudel ei ole välismaalasele ette nähtud töötasu makstud, kuid osadel kuudel on makstud rohkem. Paberites on kirjas, et V. Kle maksti raha nii pangaülekandega kui ka sularahas, need on maksuametis deklareeritud. Vähem maksti põhjusel, et mahevilja hinnad läksid allapoole ning ka seetõttu, et teises pooleliolevas kohtuvaidluses arestiti
  70. a lõpus pangakontod. Need tegevused häirisid ettevõtte põhitegevust. Ta teadis kohustusest maksta vähemalt 1685 eurot igakuiselt, kuid ei teadnud, et ei tohi aasta peale keskmisena maksta, vaid iga kuu. See oli esimene kord sellise töölepinguga kokku puutuda.
  71. VMS § 178 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga olenemata kokkulepitud tööajast. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel.
  72. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et tööandja märkis ise oma elamisloa kutse taotlusele, et kohustub maksma V. Kle töötasuna 1685 eurot brutos kuus, millele menetlusalune isik vastu ei vaielnud. Vaidlust ei ole ka selles, et V. K tähtajalise elamisloa taotlus võeti menetlusse
  73. jaanuaril
  74. Nimetatud kuupäeval ei olnud avaldatud veel
  75. aasta keskmist brutokuupalka, mistõttu kohustus Väljaotsa OÜ tasuma V. Kle töötasuna vähemalt
  76. aasta keskmist brutokuupalka.
  77. märtsil 2023 avaldati Eesti Statistikaameti veebilehel
  78. aasta brutokuupalk, mis oli 1685 eurot (vt Keskmine palk mullu kasvas, reaalpalk aga kahanes | Statistikaamet). Sama summa on leitav ka Statistikaameti andmetest PA001: KESKMINE BRUTOPALK, TÖÖJÕUKULU, TÖÖTATUD TUNNID JA TÖÖTAJATE ARV | Näitaja, Tegevusala ning Vaatlusperiood. Statistika andmebaas, otsides keskmist brutokuupalka kõikide tegevusalade lõikes kokku ning valides aasta 2022 (sama summa on saadav ka
  79. aasta nelja kvartali keskmisena). Lisaks on see summa märgitud ka Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel töötamiseks antava elamisloa infos – täpsemalt nähtub, et kui taotluse menetlusse võtmise aeg on ajavahemikus
  80. märts 2023 –
  81. märts 2024 on 1,0 palgakriteerium 1685 eurot (vt Välismaalasele - Elamisluba töötamiseks - Politsei- ja Piirivalveamet). Kuna tegemist on avalikult kättesaadavate andmetega, loeb kohus selle teabe üldiselt teadaolevaks. Ka menetlusaluse isiku seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et ta teadis kohustusest maksta V. Kle vähemalt 1685 eurot (brutos) igakuiselt (kuid ei teadnud, et ei tohi aasta keskmise peale maksta).
  82. Väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse andmetel
  83. veebruari
  84. a otsusega väljastati VMS § 118 p 4 alusel V. Kle tähtajaline elamisluba töötamiseks loomakasvatusspetsialistina ettevõttes Väljaotsa OÜ kehtivusega alates
  85. veebruar 2024 kuni 6
  86. veebruar 2029, brutotöötasu määraga 1685 eurot. Töötamiseks väljastatud elamisloa kehtivusaja üle vaidlust ei ole. Seega VMS § 178 lg 1 alusel oli Väljaotsa OÜ-l alates
  87. veebruarist 2024 kohustus tasuda V. Kle brutotöötasu vähemalt 1685 eurot kuus. VMS § 178 lg 1 järgi tuleb nimetatud brutotöötasu maksta olenemata kokkulepitud tööajast.
  88. Riigikohtu halduskolleegium on
  89. mai
  90. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-20-12 p-s 11 selgitanud järgmist: „Välismaalase seadus kohustab tööandjat lisaks välismaalasest töötajale tasu maksmisele järgima nõuet tasu suuruse kohta. Seega kuulub VMS § 178 lg 1 reguleerimisalasse nii tööandja tasu maksmise kohustus kui ka selle tasu suurus. Tasu suuruse näol on tegemist välismaalase Eestis töötamise ühe tingimusega, mis lepitakse kokku ja kajastatakse töölepingus. Seega tuleb tööandjal ja välismaalasel töölepingus kokku leppida tasus, mis vastaks VMS § 178 lg-s 1 sätestatud nõudele, ning tööandja on töö eest kokkulepitud tingimustel ja ajal kohustatud tasu maksma.“ Kohtu hinnangul on sama seisukoht kohaldatav ka käesoleval ajal (sätte sõnastus toona erines praegusest vaid makstava tasu suuruse osas ega sätestanud kokkulepet maksta ette nähtud tasu olenemata kokkulepitud tööajast).
  91. Väljaotsa OÜ ja V. K vahel on tööleping sõlmitud
  92. augustil 2022 ning selles on kokku lepitud muu hulgas järgmises. Töötaja asub tööle täistööajaga. Tööpäev kestab 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Äritegevuse ja töökorralduse tõttu võib tekkida vajadus töötada nädalavahetustel, riiklikel ja rahvuslikel pühadel või teha ületunde ning töötaja võtab nimetatud asjaolud arvesse ja kinnitab, et soovib sõlmida töölepingu nimetatud tingimustel. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, kompenseeritakse ületunnitöö võrdse vaba ajaga. Töötaja palk on 8 eurot tunnis (neto). Tööandja peab seaduse järgi töötaja palgast kinni ja maksab tema eest makse ja tasud, sh tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse. Palk ja muud rahalised maksed makstakse sularahata makseviisiga töötaja isiklikule arvelduskontole. Töölepingu viimasel lehel on töölepingu lisa 1, mille kohaselt alates
  93. septembrist 2024 arvestatakse tööaega summeeritult 4-kuulise perioodi kohta.
  94. Kuigi V. Kl oli töötamiseks väljastatud elamisloa saamise ajal juba kehtiv töösuhe Väljaotsa OÜ-ga, siis nagu öeldud, alates
  95. veebruarist 2024 oli Väljaotsa OÜ-l kohustus tasuda V. Kle brutotöötasu vähemalt 1685 eurot kuus. Kohtu hinnangul kehtib see ka summeeritud tööaja arvestuse korral, sest VMS § 178 lg 1 sätestab kohustust tasuda töötasu kuupalgana mitte tunnipalgana. Summeeritud tööaja puhul kuupalga tasumise kohustus tähendab, et töötajale tuleb iga kuu tasuda kokku lepitud kuupalka, sõltumata sellest, mitu tundi ta konkreetses kuus töötas. Kuutöötasu tuleb kalendaarseks tööpäevatasuks või ka tunnitasuks ümber arvestada vaid siis, kui esinevad erisused ehk töötaja on kas haige, puhkusel vmt juhul (vt nt Tööaeg | Tööelu portaal). Üle- ja alatunnid selguvad arvestusperioodi lõpus ning nende eest makstakse tasu samuti perioodi lõpus (vt nt Tööaeg | Tööelu portaal). Töölepingu kohaselt oli Väljaotsa OÜ-l kohustus tasuda töötasu järgmise kuu
  96. kuupäevaks (palgapäev). Kohtule ei ole teada, et alates
  97. veebruarist 2024 oleksid tööandja ja töötaja palgapäeva muutnud.
  98. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et süüteokoosseisus peame hindama ainult fakti, kas see summa, mis välismaalasele maksti, on rohkem või vähem VMS § 178 lg-s 1 sätestatud summast, ning tööajatabelid ja tööajaarvestus ei oma üldse tähtsust. Kohus on seisukohal, et tasu suuruse nõude hindamisel ei võeta arvesse perioodi, mil välismaalane temast tulenevatel põhjustel ei saanud tööandjale tööd teha ning tööandjal ei olnud kohustust töötaja töölt eemal oldud aega tasustada (milline kohustus on nt mõistliku aja osas arsti juures käimisel). Kohtupraktikas on eelnevale seisukohale asutud nt palgata puhkusel viibimise korral (nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  99. mai
  100. a otsus nr 3-3-1-20-12). Kuid kohtu hinnangul kehtib see põhimõte ka muude töötajast tulenevate töökatkestuste korral, mil töötaja tööd ei teinud ning tööandjal ei olnud tasu maksmise kohustust. VMS § 178 lg-s 1 sätestatud kohustus maksta sättes 7 ette nähtud töötasu sõltumata kokkulepitud tööajast tähendab, et kui tööandja võtab välismaalase tööle nt 0,5-koormusega, on ta ikkagi kohustatud talle seaduses ette nähtud töötasu maksma (s.o sama tasu nagu täiskoormuse korral) ega tähenda seda, et sellist tasu tuleks maksta ka juhul kui töötaja viibib nt palgata puhkusel. Ehk kui välismaalane teeb algsest kokkuleppest temast tulenevatel põhjustel vähem tööd (ja tööandja ei ole seadusest tulenevalt kohustatud töölt eemal oldud aega tasustama), võib selle aja töötasu suuruse nõude hindamisel maha arvata. Küll aga nõustub kohus kaitsjaga selles, et kui tööandjal ei ole töötajale tööd anda, kuid töötaja on valmis tööd tegema, on tööandjal tasu maksmise kohustus (töölepingu seaduse § 35).
  101. Järgnevalt tuvastab kohus, kas menetlusaluse isiku seaduslik esindaja jättis V. Kle nõutava töötasu maksmata
  102. aasta juunis, augustis, septembris, oktoobris ja novembris ning
  103. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, juunis. Selleks, et eelnevat hinnata (kas tasu on makstud ette nähtud ulatuses või on makstud vähem või rohkem), tuvastab kohus hinnanguliselt nii ette nähtud kui ka makstud ja maksmata töötasu suuruse, niivõrd kui see on võimalik olemasolevate tõendite pinnalt. Asjas on küll tõenditena esitatud töötaja tööaja arvestuslehed (nii tööandja kui töötaja poolt), kuid puuduvad esialgsed tööajakavad, mis võimaldaksid täpsemalt hinnata, kas ja millised töökatkestusi töötasu suuruse nõude hindamisel maha arvata. Maksmata töötasu hinnanguline suurus on vajalik ka menetlusaluse isiku süü suuruse tuvastamisel. Juuni 2024
  104. Hiljemalt
  105. juunil
  106. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma
  107. a mais teenitud töötasu.
  108. a mai kalendaarne tööajafond oli 176 tundi (normtunnid). Tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane
  109. a mais 184 tundi, välismaalase esitatud tööajatabeli järgi töötas ta 212,5 tundi. Seega on tööajatabelitega kogumis tõendatud, et välismaalane töötas
  110. a mais vähemalt normtunnid, s.o 176 tundi. Kuna vastavalt töölepingule hüvitatakse ületunnid eelkõige vaba ajaga (kui pooled ei lepi kokku teisiti), siis kohustus Väljaotsa OÜ tasuma
  111. a juunis välismaalasele töötasu vähemalt 1685 eurot brutos.
  112. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel on
  113. a juunis välismaalasele välja makstud 1677,91 eurot brutos. V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa OÜ on
  114. juunil 2024 kandnud välismaalase arvelduskontole 1294 eurot ja märkinud selgituseks „töötasu aprill“. Seega
  115. a juunis välismaalasele makstud tasu ei olnudki
  116. a mai eest, vaid
  117. a aprilli eest. Arvestades palgakalkulaatoriga (Palga ja maksude kalkulaator 2026 Palgakalkulaator 2026 - Töötasu kalkulaator 2026) netopalga 1294 eurot ümber brutopalgaks, on see 1677,90 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni), mis ühtib Maksu- ja Tolliametis deklareeritud töötasuga.
  118. Ent kuna
  119. juunis välismaalase kontole makstud töötasu oli
  120. a aprilli eest, leiab kohus, et Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele
  121. a mai eest õigel ajal, s.o
  122. a juunis, seaduses ette nähtud töötasu (1685 eurot brutos) üldse välja maksnud ja on sellega rikkunud VMS § 178 lg-t
  123. August 2024
  124. Hiljemalt
  125. augustil
  126. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma
  127. a juulis teenitud töötasu.
  128. a juuli kalendaarne tööajafond oli 184 tundi. Tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane
  129. a juulis 184 tundi, välismaalase esitatud tööajatabeli järgi töötas ta 225 tundi. Seega on tööajatabelitega kogumis tõendatud, et
  130. a juulis töötas välismaalane vähemalt juulikuu normtunnid, s.o 184 tundi. Kui välismaalane töötas rohkem, siis 8 vastavalt töölepingule hüvitatakse ületunnid eelkõige vaba ajaga (kui pooled ei lepi kokku teisiti). Järelikult kohustus Väljaotsa OÜ tasuma
  131. a augustis välismaalasele töötasu vähemalt 1685 eurot brutos.
  132. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel on
  133. a augustis välismaalasele välja makstud 1296,68 eurot brutos. V. KSEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa OÜ on
  134. augustil 2024 kandnud välismaalase arvelduskontole 300 eurot selgitusega „töötasu juuni osaliselt“ ning
  135. augustil 2024 kandnud 700 eurot selgitusega „töötasu osal“. Seega
  136. a augustis välismaalasele makstud tasu 300 eurot ei olnudki
  137. a juuli eest, vaid
  138. a juuni eest. Kuna 700 eurosel kandel puudub selgitus, millise kuu töötasuga on tegemist, loeb kohus selle
  139. a juuli eest makstud töötasuks. Arvestades palgakalkulaatoriga netopalga 1000 eurot (300 + 700) ümber brutopalgaks, on see 1296,68 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni), mis ühtib Maksu- ja Tolliametis deklareeritud töötasuga.
  140. Ent kuna
  141. augustis välja makstud töötasu oli 300 euro osas tasu
  142. a juuni eest, ning kontole välja makstud töötasu 700 eurot netos brutotasuks ümber arvestatuna on 907,68 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni), s.o väiksem kui 1685 eurot, leiab kohus, et Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele
  143. a juuli eest õigel ajal, s.o
  144. a augustis, seaduses ette nähtud töötasu (1685 eurot brutos) täielikult välja maksnud ja on sellega rikkunud VMS § 178 lg-t
  145. Makstud on 777,32 eurot brutos (1685 907,68) vähem.
  146. Kuigi tööandja kassa väljavõttest nähtub, et augustis 2024 on kassast V. K juuli töötasu eest makstud 422,60 eurot, kinnitas tööandja seaduslik esindaja, et ka sularahas makstud summad on deklareeritud. Kuna Maksu- ja Tolliametis on deklareeritud 1296,68 eurot brutos, millise summa kujunemist kohus eelnevalt selgitas, on vastuolu kirjalike tõendite ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste vahel, mistõttu kohus kassa väljavõttega ei arvesta. Pealegi näeb VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise kohustust, s.o koos maksudega, ning menetlusalune isik ei saa maksude tasumise kohustust lükata töötajale. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste kohaselt kassaordereid ei ole tehtud. September 2024
  147. Hiljemalt
  148. septembril
  149. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma
  150. a augustis teenitud töötasu.
  151. a augusti kalendaarne tööajafond oli 168 tundi. Tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane
  152. a augustis 176 tundi, välismaalase esitatud tööajatabeli järgi töötas ta 243,5 tundi. Seega on tööajatabelitega kogumis tõendatud, et
  153. a augustis töötas välismaalane vähemalt augustikuu normtunnid, s.o 168 tundi. Kui välismaalane töötas rohkem, siis vastavalt töölepingule hüvitatakse ületunnid eelkõige vaba ajaga (kui pooled ei lepi kokku teisiti). Järelikult kohustus Väljaotsa OÜ tasuma
  154. a septembris välismaalasele töötasu vähemalt 1685 eurot brutos. Seda ka juhul, kui välismaalane töötas summeeritud tööajaga.
  155. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel ei ole
  156. a septembris välismaalasele töötasu üldse välja makstud (kanne puudub). V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõttelt
  157. a septembris töötasu laekumisi samuti ei nähtu. Seega Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele
  158. a augusti eest õigel ajal, s.o
  159. a septembris, seaduses ette nähtud töötasu (1685 eurot brutos) üldse välja maksnud ja on sellega rikkunud VMS § 178 lg-t
  161. Kuigi tööandja kassa väljavõttest nähtub, et septembris 2024 on kassast V. K augusti 9 töötasu eest makstud 496 eurot ning ka augustis 2024 on augusti töötasu eest tasutud 500 eurot, kinnitas tööandja seaduslik esindaja, et ka sularahas makstud summad on deklareeritud. Kuid Maksu- ja Tolliametis ei ole septembris 2024 töötasu väljamakset deklareeritud. Seega on vastuolu kirjalike tõendite ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste vahel, mistõttu kohus kassa väljavõttega ei arvesta. Pealegi näeb VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise kohustust, s.o koos maksudega, ning menetlusalune isik ei saa maksude tasumise kohustust lükata töötajale. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste kohaselt kassaordereid ei ole tehtud. Oktoober 2024
  162. Hiljemalt
  163. oktoobril
  164. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma
  165. a septembris teenitud töötasu.
  166. a septembri kalendaarne tööajafond oli 168 tundi. Tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane
  167. a septembris 16 tundi, välismaalase esitatud tööajatabeli järgi töötas ta 135,5 tundi. Seega on tõendid
  168. a septembri töötatud tundide arvestuse osas vastuolulised.
  169. Tööandja on
  170. a septembris välismaalase töökatkestustena märkinud tabelisse kokku 44 tundi. Töökatkestuste kirjelduses on tööandja märkinud järgmised välismaalase tegevused: septembri alguses kohtumine vallaametnikega õe esindusõiguse saamiseks, üks päev õe esindusõiguse saamiseks kohtus,
  171. septembril 2024 kursus „Adaptsioon Eestis“ (terve päev; osalemine tõendatud sertifikaadiga), 25.-
  172. september 2024 lapsepuhkus, laste trenni viimine 3 korda nädalas alates kella 15.30st (alates
  173. september 2024). Kui palju aega kulus välismaalasel kohtumisele vallaametnikega, ei ole tööandja tabelis eraldi märkinud ega selgitanud. Samuti ei ole tööandja täpsustanud, kui palju aega täpselt viibis välismaalane töölt eemal seoses laste trenni sõidutamisega. Kohtuistungil ütles menetlusaluse isiku seaduslik esindaja, et laste trenni päevadel pidi V. K sõitma hakkama juba kell 15.00 (tabeli all selgitusena märgitud kell 15.30). Samuti ei ole üheselt aru saada, millised töökatkestused on tööandja arvestanud tabelis märgitud 44 tunni sisse ja milliseid töökatkestusi ta ei ole arvestanud.
  174. Välismaalase tööajatabelist nähtub, et erinevalt tööandjast on ta
  175. septembril 2024 koolitusel „Adapstioon“ osalemise arvestanud tööaja sisse ning märkinud töötatud ajaks 8 tundi. Seega on vaieldav, milline oli tööandja ja välismaalase tegelik kokkulepe – kas koolitusel osalemine arvestatakse tööaja sisse või mitte. Samuti nähtub välismaalase tööajatabelist, et ta on töötanud lapsepuhkuse perioodil
  176. –
  177. september 2024 kokku 8,5 tundi. Eelnev muudab kaheldavaks asjaolu, kas välismaalane viibis lapsepuhkusel või mitte. Samas ei ole välismaalane tööajatabelis täpsustanud, milliseid töid ta sel perioodil tegi.
  178. Kuna tõendites välismaalase töökatkestuste kohta on ebakõlasid, arvestab kohus menetlusalusele isikule soodsamalt tema kirjalikes tõendites tooduga. Kui arvestada, et välismaalasel kulus kohtumisele vallaametnikuga 1 päev, kohtus 1 päev ja kursusele 1 päev, viibis välismaalane töölt eemal 3 päeva, s.o 24 tundi. Ajavahemikul
  179. –
  180. september 2024 (järgmisel päeval algas lapsepuhkus) laste trenni sõidutamiseks arvestab kohus välismaalase töökatkestusena 9 tundi (kell 15.30 – 17.00, s.o 1,5 tundi x 3 korda nädalas x 2 nädalat). Kuna lapsepuhkus ajavahemikul
  181. –
  182. september 2024 hõlmas kolme tööpäeva, arvestabki kohus töölt eemal viibitud ajaks 3 päeva, s.o 24 tundi. Seega tööandja esitatud andmeid arvestades on põhjendatud arvestada välismaalase
  183. a septembris töölt eemal viibitud ajaks 57 tundi (24 + 24 + 9). Järelikult välismaalase
  184. a septembri tasustatav tööaeg on 111 tundi (168 - 57), s.o (1685 / 168 x 111) 1113,30 eurot brutos. Seda ka juhul, kui välismaalane töötas summeeritud tööajaga. Ent tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane vaid 16 tundi. Kui tööandjal ei olnud välismaalasele rohkem tööd anda, oli tal siiski temale tasu maksmise kohustus. 10
  185. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel on
  186. a oktoobris välismaalasele välja makstud 1037,35 eurot brutos. V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa OÜ on
  187. oktoobril 2024 kandnud välismaalase arvelduskontole 300 eurot selgitusega „palk“ ja
  188. oktoobril 2024 kandud 500 eurot selgitusega „palk osaline“. Kuna mõlemal kandel puudub selgitus, millise kuu töötasuga on tegemist, loeb kohus need
  189. a septembri eest makstud töötasuks. Arvestades palgakalkulaatoriga netopalga 800 eurot ümber brutopalgaks, on see 1037,34 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni), mis ühtib Maksu- ja Tolliametis deklareeritud töötasuga.
  190. Seega Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele
  191. a septembri eest õigel ajal, s.o
  192. a oktoobris, seaduses ette nähtud töötasu (töökatkestusi arvestades 1113,30 eurot brutos) täielikult välja maksnud ja on sellega rikkunud VMS § 178 lg-t
  193. Makstud on hinnanguliselt 75,96 eurot brutos (1113,30 – 1037,34) vähem. November 2024
  194. Hiljemalt
  195. novembril
  196. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma
  197. a oktoobris teenitud töötasu.
  198. a oktoobri kalendaarne tööajafond oli 184 tundi. Tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane
  199. a oktoobris 149 tundi, välismaalase esitatud tööajatabeli järgi töötas ta 149,5 tundi.
  200. Tööandja on
  201. a oktoobris välismaalase töökatkestustena toonud esile laste trenni viimise 3 korda nädalas alates kella 15.30st. Samas ei ole tööandja täpsustanud, kui palju aega täpselt viibis välismaalane töölt eemal seoses laste trenni sõidutamisega.
  202. aastal oli laste sügisvaheaeg
  203. –
  204. oktoober
  205. Üldiselt teadaolevalt siis laste trenne ei toimu. Seega arvestab kohus ajavahemikul
  206. oktoober –
  207. oktoober 2024 laste trenni sõidutamiseks välismaalase töökatkestustena 13,5 tundi (kell 15.30 – 17.00, s.o 1,5 tundi x 3 korda nädalas x 3 nädalat). Järelikult välismaalase
  208. a oktoobri tasustatav tööaeg on 170,5 tundi (184 - 13,5), s.o 1561,37 eurot brutos (1685 / 184 x 170,5). Seda ka juhul, kui välismaalane töötas summeeritud tööajaga. Ent tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane 149 tundi. Kui tööandjal ei olnud välismaalasele rohkem tööd anda, oli tal siiski temale tasu maksmise kohustus.
  209. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel on
  210. a novembris välismaalasele välja makstud 1296,68 eurot brutos. V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa OÜ on
  211. novembril 2024 tasunud välismaalase arvelduskontole 1000 eurot selgitusega „palk osal“. Kuna kandel puudub selgitus, millise kuu töötasuga on tegemist, loeb kohus selle
  212. a oktoobri eest makstud töötasuks. Arvestades palgakalkulaatoriga netopalga 1000 eurot ümber brutopalgaks, on see 1296,68 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni), mis ühtib Maksu- ja Tolliametis deklareeritud töötasuga.
  213. Seega Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele
  214. a oktoobri eest õigel ajal, s.o
  215. a novembris, seaduses ette nähtud töötasu (töökatkestusi arvestades 1561,37 eurot brutos) täielikult välja maksnud ja on sellega rikkunud VMS § 178 lg-t
  216. Makstud on 264,69 eurot brutos (1561,37 - 1296,68) vähem.
  217. Kuigi tööandja kassa väljavõttest nähtub, et novembris 2024 on kassast V. K oktoobri töötasu eest makstud 246,20 eurot ning ka oktoobris 2024 on oktoobri töötasu eest tasutud 550 eurot, kinnitas tööandja seaduslik esindaja, et ka sularahas makstud summad on deklareeritud. 11 Kuna Maksu- ja Tolliametis on novembris 2024 deklareeritud 1296,68 eurot brutos, millise summa kujunemist kohus eelnevalt selgitas, on vastuolu kirjalike tõendite ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste vahel, mistõttu kohus kassa väljavõttega ei arvesta. Pealegi näeb VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise kohustust, s.o koos maksudega, ning menetlusalune isik ei saa maksude tasumise kohustust lükata töötajale. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste kohaselt kassaordereid ei ole tehtud. Jaanuar 2025
  218. Hiljemalt
  219. jaanuaril
  220. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma
  221. a detsembris teenitud töötasu.
  222. a detsembri kalendaarne tööajafond oli 146 tundi (erisustega 149 või 152). Tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane
  223. a detsembris 194 tundi, välismaalase esitatud tööajatabeli järgi töötas ta samuti 194 tundi. Seega on tööajatabelitega kogumis tõendatud, et välismaalane töötas
  224. a detsembris 194 tundi, s.o rohkem kui kuu normtunnid. Vastavalt töölepingule hüvitatakse ületunnid eelkõige vaba ajaga (kui pooled ei lepi kokku teisiti). Järelikult kohustus Väljaotsa OÜ tasuma
  225. a jaanuaris välismaalasele töötasu vähemalt 1685 eurot brutos.
  226. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel on
  227. a jaanuaris välismaalasele välja makstud 1329,93 eurot brutos. V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa OÜ on
  228. jaanuaril 2025 kandnud välismaalase arvelduskontole 1000 eurot selgitusega „palk osal“. Kuna kandel puudub selgitus, millise kuu töötasuga on tegemist, loeb kohus selle
  229. a detsembri eest makstud töötasuks. Arvestades palgakalkulaatoriga netopalga 1000 eurot ümber brutopalgaks, on see 1329,93 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni), mis ühtib Maksu- ja Tolliametis deklareeritud töötasuga.
  230. Seega Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele
  231. a detsembri eest õigel ajal, s.o
  232. a jaanuaris, seaduses ette nähtud töötasu (1685 eurot brutos) täielikult välja maksnud ja on sellega rikkunud VMS § 178 lg-t
  233. Makstud on 355,07 eurot brutos (1685 – 1329,93) vähem.
  234. Kuigi tööandja kassa väljavõttest nähtub, et jaanuaris 2025 on kassast V. K detsembri töötasu eest makstud 1488,10 eurot ning ka detsembris 2024 on detsembri töötasu eest tasutud 1000 eurot, kinnitas tööandja seaduslik esindaja, et ka sularahas makstud summad on deklareeritud. Kuna Maksu- ja Tolliametis on jaanuaris 2025 deklareeritud 1329,93 eurot brutos, millise summa kujunemist kohus eelnevalt selgitas, on vastuolu kirjalike tõendite ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste vahel, mistõttu kohus kassa väljavõttega ei arvesta. Pealegi näeb VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise kohustust, s.o koos maksudega, ning menetlusalune isik ei saa maksude tasumise kohustust lükata töötajale. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste kohaselt kassaordereid ei ole tehtud. Veebruar 2025
  235. Hiljemalt
  236. veebruaril
  237. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma
  238. a jaanuaris teenitud töötasu.
  239. a jaanuari kalendaarne tööajafond oli 176 tundi. Tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane
  240. a jaanuaris 188,5 tundi, välismaalase esitatud tööajatabeli järgi töötas ta samuti 188,5 tundi. Seega on tööajatabelitega kogumis tõendatud, et välismaalane töötas
  241. a jaanuaris 188,5 tundi, s.o rohkem kui kuu normtunnid. Vastavalt töölepingule hüvitatakse ületunnid eelkõige vaba ajaga (kui pooled ei lepi kokku teisiti). Järelikult kohustus Väljaotsa OÜ tasuma
  242. a veebruaris välismaalasele töötasu vähemalt 1685 eurot brutos. 12
  243. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel on
  244. a veebruaris välismaalasele välja makstud 531,97 eurot brutos. V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa OÜ on
  245. veebruaril 2025 kandnud välismaalase arvelduskontole 100 eurot selgitusega „palk osal“,
  246. veebruaril 2025 kandnud 300 eurot selgitusega „palk osal“. Kuna kannetel puuduvad selgitused, millise kuu töötasuga on tegemist, loeb kohus need
  247. a jaanuari eest makstud töötasuks. Arvestades palgakalkulaatoriga netopalga 400 eurot ümber brutopalgaks, on see 531,97 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni), mis ühtib Maksu- ja Tolliametis deklareeritud töötasuga.
  248. Seega Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele
  249. a jaanuari eest õigel ajal, s.o
  250. a veebruaris, seaduses ette nähtud töötasu (1685 eurot brutos) täielikult maksnud ja on sellega rikkunud VMS § 178 lg-t
  251. Makstud on 1153,03 eurot brutos (1685 – 531,97) vähem.
  252. Kuigi tööandja kassa väljavõttest nähtub, et veebruaris 2025 on kassast V. K jaanuari töötasu eest makstud 520,75 eurot ning ka jaanuaris 2025 on jaanuari töötasu eest tasutud 500 eurot, kinnitas tööandja seaduslik esindaja, et ka sularahas makstud summad on deklareeritud. Kuna Maksu- ja Tolliametis on veebruaris 2025 deklareeritud 531,97 eurot brutos, millise summa kujunemist kohus eelnevalt selgitas, on vastuolu kirjalike tõendite ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste vahel, mistõttu kohus kassa väljavõttega ei arvesta. Pealegi näeb VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise kohustust, s.o koos maksudega, ning menetlusalune isik ei saa maksude tasumise kohustust lükata töötajale. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste kohaselt kassaordereid ei ole tehtud. Märts 2025
  253. Hiljemalt
  254. märtsil
  255. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma
  256. a veebruaris teenitud töötasu.
  257. a veebruari kalendaarne tööajafond oli 152 tundi (erisustega 149). Tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane
  258. a veebruaris 58,5 tundi, välismaalase esitatud tööajatabeli järgi töötas ta samuti 58,5 tundi. Seega on tööajatabelitega kogumis tõendatud, et välismaalane töötas
  259. a veebruaris 58,5 tundi.
  260. Tööandja on
  261. a veebruaris välismaalase töökatkestustena toonud esile laste trenni viimise 3 korda nädalas alates kella 15.30st. Samas ei ole tööandja täpsustanud, kui palju aega täpselt viibis välismaalane töölt eemal seoses laste trenni sõidutamisega.
  262. aasta veebruaris oli laste koolivaheaeg
  263. veebruar –
  264. märts
  265. Üldiselt teadaolevalt vaheajal laste trenne ei toimu. Seega arvestab kohus veebruaris 2025 laste trenni sõidutamiseks välismaalase töökatkestusena 13,5 tundi (kell 15.30 – 17.00, s.o 1,5 tundi x 3 korda nädalas x 3 nädalat). Lisaks eelnevalt on tööandja töökatkestustena märkinud, et lauda traktor oli 2 nädalat katki ja tööd sai teha vaid osaliselt. Samuti on tööandja märkinud, et välismaalane viibis
  266. a veebruaris 2 nädalat palgata puhkusel. Kui tööandjal ei olnud välismaalasele rohkem tööd anda, oli tal siiski temale tasu maksmise kohustus. Tööandja selgitused välismaalase 2 nädala pikkuse palgata puhkuse kohta ei ole veenvad, sest ka tööandja enda esitatud tööajatabelist ei nähtu 2 nädala pikkust palgata puhkuse perioodi (välismaalane pole tööd teinud maksimaalselt kahel järjestikusel päeval). Seega loeb kohus välismaalase
  267. aasta veebruari tasustamisele kuuluvaks tööajaks 138,5 tundi (152 - 13,5), s.o 1535,35 eurot brutos (1685 / 152 x 138,5). Seda ka juhul, kui välismaalane töötas summeeritud tööajaga.
  268. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel on
  269. a märtsis välismaalasele välja makstud 664,97 eurot brutos. V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa OÜ on
  270. märtsil 2025 kandnud välismaalase arvelduskontole 100 eurot selgitusega „palk osal“,
  271. 13 märtsil 2025 kandnud 200 eurot selgitusega „palk osal“ ning
  272. märtsil 2025 kandnud 200 eurot selgitusega „palk osal“. Kuna kannetel puuduvad selgitused, millise kuu töötasuga on tegemist, loeb kohus need
  273. a veebruari eest makstud töötasuks. Arvestades palgakalkulaatoriga netopalga 500 eurot (100 + 200 + 200) ümber brutopalgaks, on see 664,97 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni), mis ühtib Maksu- ja Tolliametis deklareeritud töötasuga.
  274. Seega Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele
  275. a veebruari eest õigel ajal, s.o
  276. a märtsis, seaduses ette nähtud töötasu (töökatkestusi arvestades 1535,35 eurot) maksnud ja on sellega rikkunud VMS § 178 lg-t
  277. Makstud on hinnanguliselt 870,38 eurot brutos (1535,35 – 664,97) vähem.
  278. Kuigi tööandja kassa väljavõttest nähtub, et märtsis 2025 on kassast V. K veebruari töötasu eest makstud 480,30 eurot, kinnitas tööandja seaduslik esindaja, et ka sularahas makstud summad on deklareeritud. Kuna Maksu- ja Tolliametis on märtsis 2025 deklareeritud 664,97 eurot brutos, millise summa kujunemist kohus eelnevalt selgitas, on vastuolu kirjalike tõendite ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste vahel, mistõttu kohus kassa väljavõttega ei arvesta. Pealegi näeb VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise kohustust, s.o koos maksudega, ning menetlusalune isik ei saa maksude tasumise kohustust lükata töötajale. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste kohaselt kassaordereid ei ole tehtud. Aprill 2025
  279. Hiljemalt
  280. aprillil
  281. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma
  282. a märtsis teenitud töötasu.
  283. a märtsi kalendaarne tööajafond oli 168 tundi. Tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane
  284. a märtsis 115,5 tundi, välismaalase esitatud tööajatabeli järgi töötas ta samuti 115,5 tundi. Seega on tööajatabelitega kogumis tõendatud, et välismaalane töötas
  285. a märtsis 115,5 tundi.
  286. Tööandja on
  287. a märtsis välismaalase töökatkestustena toonud esile laste trenni viimise 3 korda nädalas alates kella 15.30st. Samas ei ole tööandja täpsustanud, kui palju aega täpselt viibis välismaalane töölt eemal seoses laste trenni sõidutamisega. Seega arvestab kohus märtsis 2025 laste trenni sõidutamiseks välismaalase töökatkestusena 18 tundi (kell 15.30 – 17.00, s.o 1,5 tundi x 3 korda nädalas x 4 nädalat). Samuti on tööandja märkinud, et välismaalane viibis
  288. a märtsis haiguslehel ajavahemikul
  289. –
  290. märts 2025 (tõendatud töövõimetuslehega). Kuna haigusleht nimetatud perioodil hõlmas nelja tööpäeva, arvestabki kohus töölt eemal viibitud ajaks 4 päeva, s.o 32 tundi. Seega tööandja esitatud andmeid arvestades viibis välismaalane
  291. a märtsis töölt eemal 50 tundi (18 + 32). Järelikult on välismaalase
  292. aasta märtsi tasustatav tööaeg 118 tundi (168 - 50), s.o 1183,51 eurot brutos (1685 / 168 x 118). Seda ka juhul, kui välismaalane töötas summeeritud tööajaga.
  293. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel ei ole
  294. a aprillis välismaalasele töötasu välja makstud (kanne puudub). V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa OÜ on
  295. aprillil 2025 kandnud välismaalase arvelduskontole 300 eurot selgitusega „palk osal“,
  296. aprillil 2025 kandnud 1808 eurot selgitusega „palk okt nov“ ning
  297. aprillil 2025 kandnud 200 eurot selgitusega „palk osal“. Sellised makse selgitused viitavad, et osa välja makstud töötasust oli tasu oktoobri ja novembri eest. Kuna
  298. ja
  299. aprilli kannetel puuduvad selgitused, millise kuu töötasuga on tegemist, loeb kohus need
  300. a märtsi eest makstud töötasuks. Arvestades palgakalkulaatoriga netopalga 500 eurot (200 + 300) ümber brutopalgaks, on see 664,96 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni). 14
  301. Seega Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele
  302. a märtsi eest õigel ajal, s.o
  303. a aprillis, seaduses ette nähtud töötasu (töökatkestusi arvestades 1183,51 eurot brutos) maksnud ja on sellega rikkunud VMS § 178 lg-t
  304. Kuigi menetlusalune isik on välismaalasele osa töötasust maksnud seda deklareerimata, näeb VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise kohustust, s.o koos maksudega, sest menetlusalune isik ei saa maksude tasumise kohustust lükata töötajale. Seega hinnanguliselt on maksmata 518,55 eurot brutos (1183,51 - 664,96).
  305. Kuigi tööandja kassa väljavõttest nähtub, et aprillis 2025 on kassast V. K märtsi töötasu eest makstud 510,40 eurot, kinnitas tööandja seaduslik esindaja, et ka sularahas makstud summad on deklareeritud. Kuid Maksu- ja Tolliametis ei ole aprillis 2025 välja makstud töötasu deklareeritud, on vastuolu kirjalike tõendite ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste vahel, mistõttu kohus kassa väljavõttega ei arvesta. Nagu öeldud, näeb VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise kohustust, s.o koos maksudega, ning menetlusalune isik ei saa maksude tasumise kohustust lükata töötajale. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste kohaselt kassaordereid ei ole tehtud. Juuni 2025
  306. Hiljemalt
  307. juunil
  308. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma
  309. a mais teenitud töötasu.
  310. a mai kalendaarne tööajafond oli 168 tundi. Tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane
  311. a mais 138,5 tundi, välismaalase esitatud tööajatabeli järgi töötas ta samuti 138,5 tundi. Seega on tööajatabelitega kogumis tõendatud, et välismaalane töötas
  312. a mais 138,5 tundi.
  313. Tööandja on
  314. a mais välismaalase töökatkestustena toonud esile laste trenni viimise 3 korda nädalas alates kella 15.30st. Samas ei ole tööandja täpsustanud, kui palju aega täpselt viibis välismaalane töölt eemal seoses laste trenni sõidutamisega. Seega arvestab kohus mais 2025 laste trenni sõidutamiseks välismaalase töökatkestusena 18 tundi (kell 15.30 – 17.00, s.o 1,5 tundi x 3 korda nädalas x 4 nädalat). Järelikult on välismaalase
  315. aasta mai tasustatav tööaeg 150 tundi (168 - 18), s.o (1685 / 168 x 150) 1504,46 eurot brutos. Seda ka juhul, kui välismaalane töötas summeeritud tööajaga.
  316. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel ei ole
  317. a juunis välismaalasele töötasu välja makstud (kanne puudub). V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa OÜ on
  318. juunil 2025 kandnud välismaalase arvelduskontole 300 eurot selgitusega „palk osal“. Kuna kandel puudub selgitus, millise kuu töötasuga on tegemist, loeb kohus selle
  319. a mai eest makstud töötasuks. Arvestades palgakalkulaatoriga netopalga 300 eurot ümber brutopalgaks, on see 398,98 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni).
  320. Seega Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele
  321. a mai eest õigel ajal, s.o
  322. a juunis, seaduses ette nähtud töötasu (töökatkestusi arvestades 1504,46 eurot) maksnud ja on sellega rikkunud VMS § 178 lg-t
  323. Kuigi menetlusalune isik on välismaalasele töötasu maksnud seda deklareerimata, näeb VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise kohustust, s.o koos maksudega, sest menetlusalune isik ei saa maksude tasumise kohustust lükata töötajale. Seega hinnanguliselt on maksmata vähemalt 1105,48 eurot brutos (1504,46 – 398,98).
  324. Kuna menetlusaluse isiku seaduslik esindaja on välismaalasele jätnud seaduses ette nähtud töötasu maksmata (sh on maksnud ettenähust vähem) kolmeteistkuulisest perioodist üheksal kuul, tõusetub küsimus, kas tegemist on korduvate tegudega või ühe jätkuva teoga. 15
  325. Riigikohtu praktikas on jätkuva ja korduvate süütegude eristamisel leitud järgmist. Ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  326. mai
  327. a otsus nr 1-15-11032/308, p 34 ning
  328. märtsi
  329. a otsus nr 1-17-11432/93, p 9.) Eeltoodud kriteeriumid kogumis aitavad hinnata, kas tegude toimepanemise asjaolud on käsitatavad jätkuva või korduva teona. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  330. mai
  331. a otsus nr 1-18-7408, p 10).
  332. Kohus leiab, et menetlusalune isik on pannud toime ühe jätkuva väärteo. Tema osateod on kantud ühtsest tahtlusest, sest need on toime pandud ühe isiku suhtes (V. K), samas kohas sarnastel asjaoludel (ette nähtud töötasu täielikult või osaliselt õigel ajal tasumata jätmine) ning ründavad sama õigushüve, täidavad sama süüteokoosseisu (VMS § 302 lg 2) ning osategude paljusust (mitu korda) arvestades on ka ajaliselt seotud (ajavahemik juuni 2024 kuni juuni 2025).
  333. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et Väljaotsa OÜ seaduslik esindaja X.T maksis kaheksal kuul (augustis 2024, oktoobris 2024 ja novembris 2024, ning jaanuaris 2025 kuni aprillis 2025, juunis 2025) V. Kle VMS § 178 lg-s 1 sätestatud töötasu määrast väiksemat töötasu ning kahel kuul (juuni 2024 ja september 2024) ei maksnud töötasu üldse. Seega ei ole ta täitnud oma kohustust maksta ette nähtud töötasu vastavalt VMS § 178 lg 1 nõuetele.
  334. Väljaotsa OÜ asukoht on XXX, , XXX,. X.T elukoht asub samal aadressil, kuid X.T lisaaadress rahvastikuregistris on alates
  335. oktoober 2024 XXX Kuna kohtule ei ole täpselt teada, millises asukohas ta välismaalasele töötasu maksis, loeb kohus teo toimepanemise kohaksXXX .
  336. Kuivõrd X.T on Väljaotsa OÜ juhatuse liige, siis saab osaühingule omistada X.T poolt toime pandud tegu. Kuna töötasu makstakse töötajale ettevõtte kasuks tehtud töö eest, on töötajale töötasu maksmine kui ka töötasu maksmata jätmine ettevõtte huvides. Seega Väljaotsa OÜ pani juhatuse liikme X.T poolt V. Kle VMS § 178 lg-s 1 ette nähtud töötasu maksmata jätmisega (ettenähtust väiksema töötasu maksmise kui ka töötasu täielikult maksmata jätmisega) toime VMS § 302 lg-s 2 sätestatud väärteo.
  337. Karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteona on KarS § 15 lg 3 järgi karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Väärteootsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult. Kohus leiab, et Väljaotsa OÜ seaduslik esindaja X.T pani teo toime Väljaotsa OÜ huvides vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). X.T kinnitas, et ta teadis V. Kle 1685 euro suuruse brutopalga tasumise kohustusest, kuid ei teadnud, et seda tuleb teha igakuiselt, mitte keskmisena aasta lõikes. Kohtu hinnangul X.T-le, kui ettevõttes töötasude maksmisega tegelevale isikule, ei saanud olla teadmata, et töötasu tuleb tal maksta igakuiselt. Sellise kohustuse on Väljaotsa OÜ võtnud endale ka V. Kga sõlmitud töölepingus. Lisaks on Eesti Vabariigis tavapärane, et töötasu makstakse igakuiselt. Ka sätte eesmärk on tagada välismaalasele igakuine sissetulek. Seega ta pidas vähemalt võimalikuks, et töötasu nõuetekohaselt maksmata jätmisel rikub ta seadust ja võetud kohustust ning möönis seda. 16
  338. Väljaotsa OÜ teo õigusvastasust ja teo süüd välistavad asjaolud puuduvad. Väljaotsa OÜ on süüdi ning ta vastutab VMS § 302 lg 2 järgi. Seega tuleb teda toimepandu eest karistada. Karistus
  339. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  340. Kohus loeb Väljaotsa OÜ süüd keskmiseks. Menetlusaluse isiku süüd suurendab ette nähtud töötasu maksmata jätmine, sh ettenähtust vähem maksmine, 13-kuulisest perioodist (juuni 2024 kuni juuni 2025) mitme kuu (üheksa) jooksul, sh kahel kuul on jäänud töötasu täielikult välja maksmata. Samas mõnel kuul pole vähem makstud summa olnud väga suur (paarisaja euro piires). Süüd vähendab asjaolu, et vähemalt osaliselt on töötasu makstud tagantjärele ning ka asjaolu, et alates
  341. a lõpust oli palga maksmata jätmine (vähemalt osaliselt) tingitud ettevõtte makseraskuste tõttu.
  342. Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamist ja kahetsust (KarS § 57 lg 1). Väljaotsa OÜ seaduslik esindaja on menetluse käigus oma eksimusest aru saanud ning lubanud, et varasemalt tehtud vead ei kordu (vt nt menetlejale saadetud
  343. novembri 2025 e-kiri). Kohtu arvates viitab selline kiri nii süü tunnistamisele kui kahetsusele.
  344. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses karistust raskendava asjaoluna arvestanud KarS § 58 p 4 – süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti süüdlase endise või praeguse pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes. Kohtuväline menetleja leiab, et kuna rikkumine on kestnud pikaajaliselt ja suure ulatusega ning tööandja on ära kasutanud töötaja haavatavat seisundit (välismaalane, sõltuvus tööandjast), on see käsitatav raskendava asjaoluna. Kohus sellega ei nõustu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud nimetatud karistust raskendava asjaoluga arvestada. Seda põhjusel, et VMS § 302 lg 1 ja seega ka lõike 2 koosseis näeb ette vastutuse välismaalasele Eestis töötamise eest VMS-is sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise või töötasu mittemaksmise eest. Seega näeb juba koosseis ette teenistusliku suhte välismaalase ja tööandja vahel, mistõttu ei saa seda karistust raskendava asjaoluna arvestada.
  345. Käesolevas asjas puudub tõendina menetlusaluse isiku karistusregistri väljatrükk. Samas pole kohtuväline menetleja esile toonud, et menetlusalust isikut oleks varem süütegude toimepanemise eest karistatud, mistõttu asub kohus seisukohale, et Väljaotsa OÜ on karistamata isik. Seega on Väljaotsa OÜ seni tegutsenud õiguskuulekalt. Ka on Väljaotsa OÜ seaduslik esindaja menetluse käigus oma eksimusest aru saanud ning lubanud, et varasemalt tehtud vead ei kordu (vt nt menetlejale saadetud
  346. novembri 2025 e-kiri).
  347. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et Väljaotsa OÜ-d on põhjendatud karistada VMS § 302 lg 2 järgi rahatrahviga 11 000 eurot. Kohtu hinnangul on see väärteo asjaolusid arvestades piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning hoiduks edaspidi süütegude toimepanemist. Arvestades, et isiku süü oli keskmine ning esines karistust kergendav asjaolu, loeb kohus määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Samuti on Väljaotsa OÜ puhul tegemist varem karistamata isikuga. 17
  348. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja ütles kohtuistungil, et ei taotle trahvi ositi tasumist, mistõttu ei pea kohus vajalikuks seda ka määrata. Vastavalt VTMS §134 lg-le 1 ja § 111 p-le 10 tuleb rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavaks tegemisest.
  349. Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 rahuldab kohus Väljaotsa OÜ kaitsja kaebuse osaliselt ja tühistab PPA Ida prefektuuri
  350. novembri
  351. a otsuse väärteoasjas nr 2403,25,000414 osaliselt, s.o mõistetud karistuse ja selle tasumise korra osas, ning teeb vastavas osas uue otsuse. Menetluskulud
  352. Väljaotsa OÜ kaitsja esitas
  353. märtsil
  354. a kohtule taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks summas 5544 eurot (käibemaksuta), ülevaate tehtud toimingutest ning arved.
  355. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  356. novembri
  357. a määrus nr 4-18-5765, p 9).
  358. Kohus on seisukohal, et taotluses kajastatud toimingud on põhjendatud, kuid
  359. märtsil 2026 kohtuistungil kliendi esindamiseks kulunud aega tuleb vähendada. Taotluses on selleks märgitud 3 tundi, kuid kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 10.03 ja lõppes kell 11.
  360. Seega on põhjendatud kohtuistungil kliendi esindamiseks kulunud ajaks arvestada 1 tund ja 15 minutit, s.o 1,25 tundi. Seega on toiminguteks kulunud põhjendatud aeg taotluses märgitud 19,8 tunni asemel kokku 18,05 tundi.
  361. Samuti leiab kohus, et kaitsja osutatud õigusabi tunnitasu maksumus 280 eurot käibemaksuta on väärteoasja sisu arvestades ülepaisutatud ning kohus peab mõistlikuks tunnitasu maksumuseks 250 eurot (käibemaksuta).
  362. Kohtu hinnangul on kaitsjatasu taotluses eksimus ka menetluskulude nimekirja koostamise eest märgitud tasu suuruses. Nimelt on taotluses märgitud, et menetluskulude nimekirja koostamise koefitsient on 0,5, taotluse koostamiseks kulus 0,5 tundi, kuid tasu kokku on märgitud 140 eurot – 0,5 koefitsiendi korral peaks see kohtu hinnangul olema 70 eurot. Kuna kohus peab mõistlikuks tunnitasu maksumuseks 250 eurot (käibemaksuta), on menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud tasu 62,50 eurot.
  363. Eelnevat arvestades, on kohtu hinnangul mõistliku suurusega kaitsjatasuks kokku 4450 eurot ilma käibemaksuta – 4387,50 eurot (17,55 x 250) + 62,5 eurot (0,5 x 125). Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  364. juuni
  365. a otsus nr 4-24-2178, p 15).
  366. Kuigi kohus rahuldab menetlusaluse isiku kaebuse osaliselt, ei lõpeta kohus väärteomenetlust. Seega jääb valitud kaitsja tasu 4450 eurot ilma käibemaksuta täies ulatuses menetlusaluse isiku enda kanda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  367. novembri
  368. a otsus nr 4-24-1678, p 7). (allkirjastatud digitaalselt) 18 Sandra Kallas Kohtunik 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.