3-26-1391/6

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-1391 Määruse kuupäev

1. mai 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Y.A (Y.A) kaebus Eesti õigusvastasuse tuvastamiseks RESOLUTSIOON
2. Tuvastada, et Y.A-l puudub haldusasjas nr 326-1391 teovõime.
3. Tagastada Y.A kaebus.
4. Jätta Y.A menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.
5. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale koos tõlkega vene keelde ja saadetakse teadmiseks eestkostjale. Patsientide Liidu tegevuse ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
6. Y.A (kaebaja) esitas
7. mail 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Patsientide Liidu tegevuse peale. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja
8. aprillil 2026 Eesti Patsientide Liidu poole avaldusega piinamiste ja karistuspsühhiaatria pärast. Eesti Patsientide Liit jättis kaebaja avalduse vastuseta ja muutis dokumendid prügiks. Kaebaja arvates ei ole kahtlust, et Eesti Patsientide Liidu tegevused on õigusvastased ning tulevikus hakkab kaebaja püstitama moraalse kahju hüvitamise küsimust. Kaebaja taotleb vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 rikkumise tunnistamist. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest maksejõuetuse tõttu ning taotleb kohtu vastuse väljastamist koos tõlkega vene keelde.
9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 25 lõikes 1 sätestatud üldreegli kohaselt ei ole piiratud teovõimega isikul tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lõike 2 tähenduses halduskohtumenetluses teovõimet. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud erandite kohaselt on täisealisel piiratud teovõimega isikul halduskohtumenetluses teovõime, kui kohtu hinnangul: 1) teovõime piiratus ei puuduta haldusasja; 2) piiratud teovõimega isiku huvid võivad olla tema eestkostja huvidega vastuolus või 3) seataks vastasel juhul ohtu piiratud teovõimega isiku või mõne teise menetlusosalise õigus või avalik huvi. 3-26-1391
10. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu
11. märtsi
12. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-766 kaebajale seatud eestkoste ja eestkostjaks määratud Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu). Samas tsiviilasjas on Harju Maakohus
13. märtsi
14. a määrusega pikendanud Y.A üle seatud eestkostet ja määranud tema eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse kuni
15. märtsini
16. Kohtumääruse järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on Y.A esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Y.A on teovõimeline valimisõiguse osas. Harju Maakohtu
17. märtsi
18. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-766 on jõustunud.
19. Vastuseks kohtunõudele teatas Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu)
20. mail 2026 kohtule, et ei kiida kaebaja poolt esitatud kaebust heaks ja palub jätta kaebus läbi vaatamata.
21. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on ning oli ka kaebuse esitamise aja seisuga piiratud teovõimega isik TsÜS § 8 lõike 2 mõttes, sest Harju Maakohus pikendas
22. märtsi
23. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-766 kaebaja üle seatud eestkostet ja määras eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse kuni
24. märtsini
25. Kohus määratles eestkostja ülesannete ringi, kuhu kuulub muu hulgas ka Y.A esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
26. Kohtu hinnangul ei esine HKMS § 25 lõikes 2 nimetatud aluseid käesolevas asjas kaebaja teovõimeliseks lugemiseks. Kaebaja üle seatud eestkoste hõlmab Harju Maakohtu
27. märtsi
28. a määrusest tsiviilasjas nr 2-20-766 tulenevalt kaebaja esindamist kõigis õigustoimingutes. Teovõime piiratus puudutab seega ka kohtumenetluses osalemist. Kuivõrd kaebaja vaidlustab Eesti Patsientide Liidu tegevust ning vaidluse ese ei puuduta kaebaja eestkostjat, siis puudub alus arvata, et kaebaja huvid võiksid olla tema eestkostja huvidega vastuolus. Vastupidi, kaebaja eestkostjal on ülesanne ning huvi tagada kaebaja õiguste tõhus kaitse. Samuti ei ilmne praegusel juhul asjaolusid, millest tulenevalt seataks kaebaja teovõime tuvastamata jätmisel ohtu kaebaja või mõne teise menetlusosalise õigus või avalik huvi.
29. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kaebajal puudub käesolevas asjas teovõime.
30. HKMS § 121 lõike 1 punkti 6 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime ja seaduslik esindaja ei kiida kaebust kohtu poolt määratud tähtaja jooksul heaks. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et kaebajal puudub käesolevas haldusasjas teovõime ja samuti ei ole kaebaja eestkostja kaebust heaks kiitnud, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 6 alusel.
31. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
32. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt) 2