Obsah (12)

§ 1131§ 271§ 76§ 8§ 101§ 108§ 158§ 100§ 159§ 9§ 16§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-119746 Tsiviilasi Osaühingu EUROPARK ESTON

) § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Võla sissenõudmiskulude nõudmiseks annab aluse

§ 1131lg 1.

1. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - hageja on parkimisteenust osutav ettevõte; - sõiduauto CHEVROLET CRUZE registreerimismärgiga xxx (dtl 46-49) oli 30.05.2024 kell 16:09 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Lastehaigla parkla (EP23), Tallinn; - sõiduki omanik/vastutav kasutaja oli kostja (dtl 59); - leppetrahv on käesoleva ajani tasumata.
2. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

§ 271mõttes.

Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt nt Riigikohtu 20.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16, p 22). Kuna poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja leppetrahvinõue on põhjendatud, tuleb kohtul kindlaks teha, kas ja millistel tingimustel on poolte vahel sõiduauto parkimiseks üürileping sõlmitud, sh kas poolte vahel oli leppetrahvikokkulepe. TsMS § 230 lg 1 alusel tuleb hagejal tõendada kostjaga parkimislepingu sõlmimist ja selle lepingu tingimusi. 17.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab

§ 101

, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab

§ 108

.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 järgi kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: 6 1) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (

§-d 9, 16 ja 20); 2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

); 3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§-d 103 ja 160); 4) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (

§ 159lg 2).

18. Esmalt käsitleb kohus vaidlusküsimust, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (

§ 9lg 1).

Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (

§ 16lg 1).

Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (

§ 20lg 1).

Riigikohus on selgitanud, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).

1. Hageja on esitanud leppetrahvi koos rikkumise ajal sõiduautost tehtud fotodega (vt dtl 5558, 94-101). Samuti on hageja esitanud fotod liiklus- ja teavitusmärkidest, mis on paigaldatud parkimisalale (vt dtl 50-54). Kostja väited hageja tehtud fotode usaldusväärsuse kohta on alusetud. Hageja on esitanud vaidlusalused fotod ka koos metaandmetega, mille kellaaja ja koordinaatide järgi on võimalik kontrollida sõiduki paiknemist kõnealusel ajal ja parklas (vt dtl 90, 94-101). Kohtu hinnangul on hageja nimetatud tõenditega tõendanud, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Võttes arvesse, et sissesõidul on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja hageja avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lepingutingimustest tulenes rikkumise korral leppetrahv. Lähtudes eeltoodust on tõendatud hageja pakkumus ja sõiduki kasutaja nõustumus lepingu sõlmimiseks ning asjaolud, et sõiduk oli pargitud vaidlusalusel ajal hageja opereeritavale parkimisalale. Transpordiametist saadud teabe kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise päeval kostja (vt dtl 59). Seega vastutab kostja leppetrahvi maksmise eest.
2. Järgmisena käsitleb kohus küsimust, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (

§ 158lg 1).

Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt nähtub, et kostja sõiduk oli pargitud 30.05.2024 hageja opereeritavale parkimisalale Lastehaigla parkla, kuid kostja valitud kohal ei ole parkimine ette nähtud vaid seda keelab liiklusmärk „Parkimiskeeld“ (vt dtl 56). Lisatahvel „Mõjusuund“ näitab mõjusuunda parkimiskeelust kahele poole, kus kostja pargibki (vt ka dtl 91). Märgid on toodud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ lisas 3 ja 8. Sellega rikkus kostja parkimislepingut (vt dtl 51), mille p 10 järgi peab sõiduki kasutaja parklat ja parkimiskohta kasutama vastavalt paigaldatud viitadele, märkidele ja parkimiskorraldaja juhistele. 7 Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv (vt parkimislepingu tingimuste p 5), mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 55 eurot. Hageja on tõendanud, et ta jättis kostja sõiduauto esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist (vt dtl 58). Kohus märgib, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes (vt nt Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Hagejal ei ole kohustust kostjale leppetrahvi edastada muul viisil või korduvalt kostja poole pöörduda, kui hageja on leppetrahvi pannud kostja sõiduauto esiklaasi kojamehe vahele. Kostja ei ole ka esitanud tõendeid erandlike asjaolude (nt torm, muu loodusõnnetus vms) kohta, mille puhul võiks asuda seisukohale, et teate paigaldamine sõiduki kojamehe vahele ei olnud mõistlik viis teate edastamiseks. Ka sõidukist tehtud fotodelt ei nähtu erandlikke ilmastikuolusid. Kuivõrd leppetrahvi sissenõudmise eelduseks ei ole meeldetuletuskirja saatmine, pole tähtsust sellel, kas kostja sai kätte talle registrijärgsel aadressil edastatud hageja nõudekirja. Äriühing peab ise tagama, et tema registriaadress on õige ja ta saab sealt posti kätte. Vaidlustamata asjaolude kohaselt ei ole kostja leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist

§ 108lg 1 alusel.

1. Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud võlgnevuse (leppetrahvi) nõue summas 55 eurot rahuldada.
2. Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulusid summas 40 eurot.

§ 1131

lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja sissenõudmiskulud on tekkinud seoses tasuliste päringutega registritesse (Transpordiamet, Äriregister) ning meeldetuletuskirja saatmisega. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirja lihtpostiga 24.10.2024 kostja äriregistrist saadud aadressile xxx (vt dtl 60-61). Kuna nii päringute tegemine kui ka meeldetuletuskirja saatmine on põhjendatud ja sellise kulu eesmärk on olnud võla sissenõudmine kohtuväliselt, st ka kostja menetluskulude ärahoidmine, siis leiab kohus, et ka see hageja nõue kuulub rahuldamisele.

1. Lisaks märgib kohus, et kostja esindaja laboratoorsete uuringute tõendid ei ole praeguses asjas asjakohased, kuivõrd need ei õigusta Lastehaigla eraparklas parkimislepingu tingimuste rikkumist ega vabasta kostjat vastutusest. Kostja ei parkinud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla parklas, vaid hageja opereeritava Lastehaigla parkla keelualal, mis oli piisavalt tähistatud, et kostja saaks aru, mis alale ta siseneb ja et parkimiskohas asub keelumärk. Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd keelumärk asus ca paar meetrit sõidukist eemal, pidi kostja seda ka märkama. Haigla territooriumil parkides võib alati eeldada põhjust seoses terviseküsimustega, kuid see ei ole parkimislepingu täitmise seisukohalt oluline. Kui kostja esindaja sai seoses „vältimatust meditsiinilisest hädaolukorrast“ tulenevalt sõidukiga sõita, pidi ta järgima ka kõiki liiklusreegleid ja parkimise tingimusi. Seadus ei näe ette leppetrahvist vabastust meditsiiniasutuse külastamisel.
2. Veel peab kohus vajalikuks märkida, et hagejale ei saa ette heita asjaolu, et ta on esitanud nõude aegumistähtaja (3 aasta) sees. Aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada (vt nt Riigikohtu 26.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-08, p 13). Kuna kostja sai leppetrahvi sõiduki kojamehe vahele panemisega kätte samal päeval ehk 30.05.2024, siis oli tal piisavalt aega asjaolusid kontrollida. Leppetrahvi nõudel on toodud ka 8 hageja kontaktid, kuhu kostja sai pöörduda (vt dtl 55). Hagejal ei ole sõiduki omanik/vastutav kasutaja teada enne, kui ta teeb pärast maksetähtaja möödumist (tasulise) päringu Transpordiametile isikuandmete saamiseks. Samuti oli 24.10.2024 kohtueelses meeldetuletuskirjas toodud: „Leppetrahvinõuete ja fotodega on võimalik tutvuda www.vaie.europark.ee“, kus on sama leppetrahvi nõue koos fotodega nähtav (vt dtl 60-61). Lisaks olid kirjas toodud kõik kontaktandmed kuhu küsimuste korral pöörduda. Seega oli hageja teinud kohtueelselt kõik võimaliku, et kostja saaks leppetrahvi kätte ja vajadusel seda kontrollida.
3. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 55 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. MENETLUSKULUDE JAOTUS
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
5. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
6. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 9