2-21-19412/89

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-19412 Tsiviilasi Salus Grupp OÜ hagi Rosto võrgud OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.

Rosto võrgud OÜ vastuhagi kahju hüvitamiseks.

Hagihind Hagi hind 95 260,28 eurot Vastuhagi hind 54 939,40 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Salus Grupp OÜ (registrikood 14375525), lepinguline esindaja N. T.

Kostja Rosto võrgud OÜ (registrikood 12033252), lepinguline esindaja vandeadvokaat I. S.

Kohtuistungite toimumise ajad 16.03.2023, 31.05.2023, 05.06.2024, 24.10.2024, 10.01.2025, 18.03.2025 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Salus Grupp OÜ hagi Rosto võrgud OÜ vastu osaliselt.

2.Mõista Rosto võrgud OÜ-lt (registrikood 12033252) Salus Grupp OÜ (registrikood 14375525) kasuks välja põhivõlg summas 21 433,23 eurot.

3.Mõista Rosto võrgud OÜ-lt Salus Grupp OÜ kasuks välja viivis (10.12.2021 seisuga) 17 113,71 eurot.

4.Jätta Salus Grupp OÜ hagi Rosto võrgud OÜ kasuks põhivõla summas 26 196,91 euro ja viivise 30 516,43 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

1 5. Jätta Rosto võrgud OÜ vastuhagi Salus Grupp OÜ vastu rahuldamata.

6.Jätta Salus Grupp OÜ hagiga seotud menetluskulud 40,46% ulatuses Rosto võrgud OÜ kanda ja 59,54% ulatuses Salus Grupp OÜ kanda. Jätta Rosto võrgud OÜ vastuhagiga seotud menetluskulud Rosto võrgud OÜ kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

KIRJELDAV OSA Hageja esitatud asjaolud ja seisukohad 1.

Pooled sõlmisid 09.12.2019 (pea)töövõtulepingu nr EP0912/19 (esimene töövõtuleping) (II kd, tl 144 – 156) ja 02.03.2020 (pea)töövõtulepingu nr EP0203/20 (teine töövõtuleping) (II kd, tl 132 – 143).

Esimese töövõtulepingu järgi pidi hageja kostja tellimusel ehitama kortermaja aadressil xxx. Teise töövõtulepingu järgi pidi hageja kostja tellimusel ehitama kortermaja aadressil xxx.

Mõlema lepingu p-s 5.1. leppisid pooled kokku, et hageja pidi kostjale esitama kaks korda kuus aktid tehtud faktiliste töömahtude ja maksumuse kohta, fikseerides tööosade teostatuse protsentuaalselt ehitamise algusest kõik kokku. Kostja (omaniku järelevalve) pidi akti läbi vaatama kahe tööpäeva jooksul, andes oma aktsepti, osaliselt/täielikult/või mitte, kirjalikult. Aktide mahtude vastavust pidi kontrollima omanikujärelevalve ja kinnitama selle vastavust allkirjaga aktil. Juhul, kui kostja ei leia kahe (2) tööpäeva jooksul võimalust allkirjastada aktid ja/või arved, samuti, kui kostja (omaniku järelvalve) ei leia võimalust füüsiliselt kohal viibida objektil, ajal mil tööd antakse üle edasiste tööde jätkamiseks, siis sel juhul oli kostjal õigus saata omalt poolt volitatud isik. Juhul, kui töid vastu ei võeta, oli emmal-kummal poolel õigus palgata sõltumatu tehniline ülevaataja, kontrollimaks tööde korrektsust. Kostja pidi hagejale tasuma eelnimetatud allkirjastatud aktide alusel väljastatud arved. Esitatud arvete tasumise tähtaeg oli 7 kalendripäeva.

Lepingute p-s 8.3 leppisid pooled viivise määraks kokku 0,6% päevas.

Tegelikkuses ei allkirjastanud pooled lepingute p-des 5.1 nimetatud akte ja arved väljastati ning tasuti hageja poolt kostjale saadetud allkirjastamata aktide alusel. Kogu lepingute kehtivuse vältel esitas hageja kostjale jooksvalt tööde eest tasumiseks 198 arvet, mis kostja poolt tasuti (nt II kd, tl 180 – 183). Kostja omanikujärelevalve vaatas tehtud tööd jooksvalt üle (I. I.i ütlused 24.10.2024 kohtuistungil).

Kostjal olid raskused arvete tasumisega algusest peale. 26.07.2021 oli kogunenud viivise üldsummaks 10 045,27 eurot. Hageja nõudis kostjalt viivisenõude tasumist hiljemalt 16.08.2021 koos arvetega nr 2020059 (tasumise tähtaeg 09.08.2020) (II kd, tl 157 - 158) nr 2021064 (tasumise tähtaeg 18.07.2021) (II kd, tl 159 – 160), 2021065 (tasumise tähtaeg 2 18.07.2021) (II kd, tl 161 – 162), 2021066 (tasumise tähtaeg 18.07.2021) (II kd, tl 163 –

164), 2021068 (tasumise tähtaeg 25.07.2021) (II kd, tl 165), 2021071 (tasumise tähtaeg 09.08.2021) (II kd, tl 166 – 167), 2021072 (tasumise tähtaeg 09.08.2021) (II kd, tl 168 –

169), 2021073 (tasumise tähtaeg 09.08.2021) (II kd, tl 170 – 171), 2021074 (tasumise tähtaeg 09.08.2021) (II kd, tl 172 – 173), 2021075 (tasumise tähtaeg 09.08.2021) (II kd, tl 174 – 175), 2021076 (tasumise tähtaeg 09.08.2021) (II kd, tl 176 – 177) ning 2021077 (tasumise tähtaega 09.08.2021) (II kd, tl 178 – 179), mille tasumise tähtaeg oli möödunud.

Kostja oma kohustust ei täitnud. Hageja meeldetuletustele arvete kohta vastas kostja lihtsalt „ok“ (III kd, tl 149), millest nähtub, et kostjal ei olnud arvete osas vastuväiteid.

Vaidlusalused arved esitati lepingute p-i 5.1 alusel. Kostja ei esitanud aktidele pretensioone kooskõlas lepingute p-iga 5.1, mistõttu tuleb lugeda tööd vastuvõetuks.

6.Hageja peatas kõik tööd objektidel 10.08.2021 hagihoiatusega (III kd, tl 147). Hageja ei olnud selleks hetkeks töid lõplikult valmis teinud, kuid töödes ei esinenud selliseid puudusi, mis oleks takistanud tööde lõpuni tegemist. Hageja ei lahkunud objektidelt juunis 2021.

Hageja tegi töid ka juulis ja augustis 2021 (III kd, tl 148 – 149). Asjaolu, et hageja peatas tööd, mitte ei lahkunud objektilt, kinnitab see, et hageja jättis objektile ehitustööde lõpetamiseks vajalikke asju, nt välikäimla (III kd, tl 150).

7.Hageja on arvetel kajastatud tööd teinud. Arvel nr 2021075 kajastatud tööde tegemist tõendab hageja fotodega ja kostja kinnitusega, et kostja peab arvel kajastatud summa kinni hageja garantiitagatise täitmiseks (II kd, tl 184 – 186, 187).

7.1. Arvetel nr 2021065, 2021066, 2021072, 2021073, 2021074 ja 2021076 kajastatud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja on arved kostjale saatnud (II kd, tl 189).

Kostja ei esitanud nimetatud arvetega seoses pretensioone. 21.07.2021 edastas hageja kostjale meldetuletuse tasumata tööde eest, mida tuleb lugeda hageja poolt kostjale antud tähtajaks tööde vastuvõtmiseks (II kd, tl 190). Arvestades, et tegemist oli jooksvate töödega ja lõpetamata ehitusobjektidega, mida kostja esindajad ning omanikujärelevalve regulaarselt külastasid, võib täiendavaks mõistlikuks tähtajaks lugeda 2 nädalat. Nimetatud tähtaja jooksul ei esitanud kostja hagejale ühtegi etteheidet arvete juurde lisatud aktides nimetatud tööde ja nende ulatuse kohta, mistõttu tuleb kostja lugeda tööd vastuvõtnuks hiljemalt 04.08.2021. Kostja on kinnitanud ka ise oma 16.07.2021 kirjas, et tööde eest tasumata jätmise põhjuseks ei olnud tööde vastuvõtmata jätmine, vaid tasumisele kuuluvate summade deponeerimine hageja garantiikohustuse täitmise tagamiseks (II kd, tl 187).

Lisaks eeltoodule tõendab hageja arvetel nr 2021065 ja nr 2021073 kajastatud tööde tegemist fotodega (II kd, tl 192, 199 – 209, III kd, tl 1 - 23).

7.2. Arve nr 2021066 on väljastatud materjali ostu ja tarnimise eest. Kuna fotodelt on nähtav seinte plaatimine, siis on sellega tõendatud ka materjali ostmine ja tarnimine.

7.3. Arved nr 2021072 ja 2021076 on väljastatud elektrikaabelduse eest, mille tegemist tõendab hageja fotodega (III kd, tl 24 – 25, 167 - 168). Ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks teinud siseviimistlustöid ilma kaabeldust tegemata.

7.4. Arvel nr 2021074 kajastatud tööde tegemist ja nõuetekohasust tõendab hageja kostja 11.07.2021 kirjaga, milles on märgitud, et XXX objektil on jäänud tegemata vaid pleki paigaldamine (III kd, tl 26 - 30).

7.5. Arvel nr 2020059 kajastatud töö tegemist tõendab hageja fotoga (III kd, tl 31).

7.6. Arved nr 2021064 ja 2021077 on esitatud maalritööde eest. Aktidest nähtub, et hageja ei ole maalritöid täielikult valmis teinud. xxx objektil tegi hageja 74,27% töödest ja Välja tee 23/2 tegi hageja 89,82% maalritöödest. Hageja ei ole väitnud, et maalritööd oleks tehtud 99% ulatuses. Kostja ei ole tööde mahu osas esitanud vastuväiteid kooskõlas lepingute pga 5.1. Kostja viidatud praod seintes on tekkinud hoonete loomulikust vajumisest, mille hageja oleks parandanud tööde viimases etapis (III kd, tl 33 – 38). Pragude tekkimise täiendav põhjus oli kolmanda isiku poolt mittenõuetekohaselt tehtud fassaaditööd, mis 3 põhjustasid liigse niiskuse seintes (III kd, tl 40 – 52). Praod ei takistanud töö vastuvõtmist kostja poolt. Arve nr 2021068 summas 3608,20 eurot esitati õhukuivatite ja elektrisoojendite rendi eest. Seadmete rent ja kasutamine oli kostjaga kooskõlastatud lepingu sõlmimisel (II kd, tl 151, III kd, tl 54-55). Seadmete kasutusvajadus oli tingitud ilmastikuoludest, et tagada siseviimistlustöödeks vajalikud tingimused, sh suve alguses, vastavalt pahtli ja plaatimissegu tootja juhistele (III kd, tl 56 – 60). Ajaperioodil maist kesksuveni 2021 ei olnud õhutemperatuur ja õhuniiskus alati sobivad (III kd, tl 61 – 67), mistõttu oli seadmete kasutamine vajalik mh poolte vahel sõlmitud lepingu p-i 2.2 ja ETÜ p 4.1.7 ja p 4.9.4 järgi (III kd, tl 69 – 89). Seadmete kasutamise vajadus oli tingitud ka sellest, et hageja pidi kolmanda isiku poolt ebakvaliteetselt ehitatud ja lekkiva XXX katuse ümber ehitama ja lekke tagajärgi likvideerima (III kd, tl 68, 90 - 95). Hageja alustas katuse ümberehitust septembris 2020 (III kd, tl 96 – 97) ja lõpetas märtsis 2021 (III kd, tl 98 –

99). 16.09.2020 alustas hageja katuse demonteerimisega (III kd, tl 100), mis lõpetati 23.09.2020 (III kd, tl 101 - 104). 23.09 – 07.10 2020 toimus katuse alumise osa remont (III kd, tl 104 pöördel – 105). 08.10.2020 alustati katuse soojusisolatsioonitöödega (III kd, tl 106 – 107). Arvestades seda, et hulga juhuslikult paiknevate ja raskesti leitavate aukude tõttu lekkis XXX katus iga vihmaga märkimisväärselt alates suve algusest kuni novembri lõpuni 2020, mil hageja jõudis teha suurema osa hüdroisolatsioonist (III kd, tl 108 – 111).

7.7. Arve nr 2021071 on esitatud elektritööde eest (sisetööd: tugevvool (pistikupesad, valgustus, elektrikilbid jne), elektrikontrolli mõõtmised, audit, juhtimisjoonised ja sisetööd: nõrkvool (turvalisus, tulekahjusignalisatsioon, helisüsteem, Internet, televisioon)). Hageja tõendab pistikute paigaldamist fotodega (III kd, tl 113 – 127). Seisuga 31.08.2021 olid kõik elektrikilbid paigaldatud. Kostja esitatud foto elektrikilbist on ilmselt tehtud varem. Hageja tõendab fotodega samadest ruumidest, mis on tehtud 16.08.2021 ja milles on näha, et juhtmed ei ripu nii nagu kostja esitatud piltidel (III kd, tl 128 – 130 pöördel). Fotodelt nähtub ka, et hageja on paigaldanud nõrkvoolupistikud (III kd, tl 131 –

134). Elektritööde teostamine on tõendatud ka D. J. ütlustega. Ei ole eluliselt usutav, et juhtmete paigaldamisel oleks hageja jätnud paigaldamata nõrkvoolu juhtmed.

Tänavaelektritööd ei olnud lõpuni tehtud. Tänavavalgustuse postide paigaldamine jäi tegemata, kuid muud tööd olid tehtud (III kd, tl 135 – 141 pöördel). Ka elektripaneelid olid paigaldatud. Kostja ei ole esitanud pretensioone eelnevate aktide mahtudega (III kd, tl 142

–144 pöördel).

8.Kostja ei taganenud lepingutest õiguspäraselt. Hageja oli peatanud tööde tegemise kuni kostja poolt arvete tasumiseni. Vastavalt VÕS § 101 lg-le 3 ei või võlausaldaja tugneda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või südmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

9.Hageja ei ole esitanud arveid tööde eest, mida ta ei ole teinud. Kuni 10.08.2021 ei esitanud kostja töö suhtes hagejale ühtegi pretensiooni. Kostja etteheited puuduste kohta ei ole piisavalt konkretiseeritud ja on arusaamatud. Kostja etteheited pragude kohta ei ole asjakohased, kuna neid saab parandada igas ehitusetapis. Kostjal ei ole õigust nõuda tagasi uste ja nende paigaldamiseks tasutud ettemaksu, kuna kostja ise muutis oma meelt ja tellis uksed ise kolmandalt isikult.

10.Hageja nõuab kostjalt lepingu täitmist VÕS § 108 alusel. Kostja on jätnud tähtaegselt tasumata arved kokku summas 47 630,14 eurot, millele lisandub viivis 10.12.2021 seisuga summas 47 630,14 eurot. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et lepingud on lõppenud, siis on hagejal õigus nõuda arvete tasumist VÕS § 655 lg 1 alusel. Sellisel juhul ei ole oluline, kas kostja on tööd vastu võtnud või mitte (3-2-1-171-15, p 15). Alternatiivselt tugineb hageja VÕS § 189 lg-le 1 ja lg 2 p-dele 1-2.

4 11. Leppetrahv. Hageja ei ole viivitanud lepingute täitmisega 390 päeva. Tööde teostamise tähtajad olid lepingutes sätestatud vaid esialgsetes hinnapakkumistes loetletud tööde osas ja need tööd teostati tähtaegselt, mida kostja on ise kinnitanud (III kd, tl 151 – 152). Osa töid lõpetati hiljem kostjast tulenevatel põhjustel, s.o xxx objekti põrandate betoneerimistööd koos torustiku ja vesipõrandakütte paigaldamisega lõpetati 01.09.2020, kuna kostja muutis köögi-, elektri-ja ventilatsiooniprojekti (III kd 156 – 161). Kostja muutis elektripistikute paigutust, mis tõi kaasa juhtmete ümberpaigaldamise (III kd, tl 153

–155). Lepingute juurde kuuluvates hinnapakkumistes nimetamata sisetööde tähtaegades ei olnud pooled kokku leppinud ja need tuli teostada mõistliku aja jooksul, mida hageja ka tegi. Nt kinnitas kostja enda 17.12.2020 pretensioonis fassaaditöid teostanud isikule, et kuna töövõtja rikkus kokkulepitud tähtaega, on objekti teiste tööde teostamine viivituses 4 kuu võtta (III kd, tl 162).

11.1.

Kostja ei ole leppetrahvinõudes esile toonud ega tõendanud, milliste konkreetsete rikkumiste eest leppetrahvinõue esitatud on, mida hageja lepingus rikkunud on. Samuti ei ole kostja esile toonud, kuidas leppetrahvi suurus üldse arvutatud on.

11.2.

Isegi, kui kostjal oleks õigus leppetrahvi nõuda tööde teostamisega viivitamise eest, siis on kostja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda (leppetrahvi nõue esitati esmakordselt 10.09.2021). Hageja ei lõpetanud töövõtulepingute-järgseid töid kostja nõutud aja jooksul, kuna ta olid tööd õiguspäraselt peatanud. Kostja ei ole teavitanud hagejat leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul ja rikkudes ETÜ 2013 p-i 12.2.2.

11.3.

Juhul, kui kostja ei ole minetanud leppetrahvi nõudmise õigust, siis taotleb hageja selle vähendamist nullini, kuna tegemist on ebamõistlikult suure leppetrahviga, võrreldes kostjale tekkida võinud kahjuga, mis peaks seisnema hageja poolt lõpetamata tööde maksumuses (maksimaalselt 56 851,94 eurot).

12.Garantiitagatis. Kostja tellis kolmandatelt isikutelt katuse- ja fassaaditööd. Hageja teavitas kostjat sellest, et tööd tehti puudustega. Puudustega tehtud tööde tagajärjel toimus veeleke xxx objekti katuse kaudu.xxx ja xxx majade fassaadi kaudu on toimunud seinte niiskumine, millega kohta on tehtud ka fassaaditööde auditid. Seega ei vastuta hageja nimetatud puudustega tööde eest VÕS § 641 lg 3 alusel. Hageja garantii andmise kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei jõudnud töid lõpetada. Garantii andmise kohustust ei saa ka täita, sest pooled ei ole allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, kuna hageja ei saanud töid lõpetada. Isegi, kui hagejal oli õigus garantiitagatis kinni pidada, siis on garantiiperiood lõppenud hiljemalt 03.08.2023, s.o kaks aastat pärast seda, kui viimased hageja esitatud arvetes ja aktides loetletud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks (s.o 31.07.2021).

13.Kostja ei saa täies ulatuses tasaarvestada hagejale uste eest tasutud summat hageja nõuetega, kuna enda 24.02.2023 hagi täienduses on hageja juba avaldanud, et tasaarvestab nimetatud kostja nõude hageja poolt tehtud ja akteeritud, kuid tasumiseks veel mitte esitatud töödega üldmaksumuses 3760,60 € (koos käibemaksuga) (III kd, tl 165 – 166) Kostja esitatud asjaolud ja seisukohad 14. Kostja võttis omaks, et on hagejaga sõlminud töövõtulepingud nr EP0912/19 ja EP203/20.

15.Hageja esitatud arved ei vasta lepingute p-le 5.1, s.o hageja ei ole esitanud arvete aluseks olevaid kolmepoolseid allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Hageja ei ole tõendanud, et arvetel kajastatud tööd on tehtud, valmis, need vastavad lepingule (töövõtulepingute p 5.7), on kostjale üleantud ja kostja poolt vastuvõetud. Hageja väidetud tehtud tööde ulatus on tõendamata. Arvel nr 2021068 on kajastatud kütte- ja niiskusseadmete rent, kuid niiskusseadmeid objektidel sellel perioodil ei kasutatud. Lisaks ei ole hageja esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja pidi nimetatud seadmete 5 kasutuse eest tasuma. Asjaolu, et kostja ei ole arvetel kajastuvatele töödele vastuväiteid esitanud, ei tõenda, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

16.Hageja jättis tööd lõpetamata ja lahkus objektidelt juunikuus 2021, kavatsuseta tööd lõpetada (hageja viis objektidelt ära kõik oma asjad ja jättis objektid valveta) (I kd, tl 63 –

64). Hageja jättis tegemata tänavalgustusega seonduvad tööd (I kd, tl 65 - 66), elektritööd jäid lõpetamata (I kd, tl 476 – 490), värvimistööd on lõpetamata, seintes on ulatuslikud praod, mida hageja on ise tunnistanud ja mille hageja on jätnud likvideerimata (I kd,tl 77

–82, 165 - 167). Hageja jättis lisaks lõpetamata ventilatsioonitööd, põrandaküttega seotud tööd, viimistlustööd, rõdude viimistluse ja hüdroisolatsiooni, plaatimistööd, paigaldamata on uksed. Samuti on puudu osa ehitusdokumentatsioonist. 12.08.2021 esitas kostja hagejale nõudekirja (I kd, tl 161 – 164), milles nõudis tööde lõplikult valmis tegemist ja kostjale üleandmist hiljemalt 10.09.2021. Kostja hoiatas hagejat, et kui töid kostja antud tähtajaks valmis ei tehta, siis kostja taganeb lepingust. Kostja nõudis lepingute p-i 5.4 ja pi 10 täitmist, s.o töö lõplikuks üleandmiseks peab olema saavutatud töö põhiline valmidus ETÜ 2013 p 158 järgi ja kõrvaldatud kõik puudused, samuti pidi hageja andma garantiitagatise kostjale.

Kostja kordas veel 16.08.2021 (I kd, tl 27) üle, et tööd on lõpetamata ega ole kostjale lõplikult üle antud. Kostja kinnitas, et tasub arved koheselt, kui tööd on lõpuni tehtud ja kostjale üle antud hiljemalt 10.09.2021 ja hageja on kostjale andnud pangagaranii 17 599,47 euro ulatuses. Hageja oma kohustusi ei täitnud ja kostja taganes 10.09.2021 lepingutest hageja olulise lepingurikkumise tõttu (I kd, tl 28 – 29).

17.Kostja ei ole kaotanud õigust tugineda töödes esinenud puudustele. Seadus ei sätesta, et tellija ei saa töövõtjale töö kvaliteedi osas nõudeid esitada, kui ta seda varem ei teinud.

18.Hageja poolt tööde tegemise peatamine ei olnud õiguspärane ega proportsionaalne ja tekitas kostjale kahju, kuna kostja pidi tellima hageja poolt lõpetamata jäänud tööd kolmandatelt isikutelt.

19.Kostja nõudis hagejalt leppetrahvi tasumist vastavalt lepingute p-le 8.4 kokku summas 87 997,34 eurot. Hageja on viivitanud tööde lõpetamisega 390 päeva võrra. Tööde teostamise tähtaeg esimese lepingu järgi oli 31.03.2020 ja teise lepingu järgi 09.07.2020. Hageja taotlus leppetrahvi vähendamiseks ei ole põhjendatud. Kostja ei ole kaotanud õigust leppetrahvi nõuda. Kostja on leppetrahvi nõudnud üheaegselt lepingust taganemisega.

20.Hageja on esitanud kostjale arved nr 20211056 ja 20211057 uste tarnimise ja paigaldamise eest. Nimetatud arved on kostja poolt tasutud. Hageja jättis uksed tarnimata ja paigaldamata. Kuna kostja taganes töövõtulepingutest, siis on kostjal hageja vastu nimetatud arvete ulatuses tagasinõue summas 4032 eurot.

21.Kostja esitas tarnimata ja paigaldamata uste eest tasutud summa ulatuses tagasinõude, pangagarantii ja leppetrahvi nõuete osas protsessuaalse tasaarvestuse taotluse.

22.Hageja poolt lõpetamata jäänud tööd tehti lõpuni kolmandate isikute poolt (I kd, tl 168 –

172).

Vastuhagi 23. Kostja esitas 03.01.2025 vastuhagi kahju hüvitamiseks summas 54 939,40 eurot.

24.Hageja teostas tööd puudustega ja jättis töövõtulepingutest tulenevad tööd lõpetamata.

12.08.2021 nõudekirjas nõudis kostja hagejalt, et mõlema lepingu alusel tehtud tööd tuleb lõplikult teha mõlema objekti puhul suuruses 100% ja anda kostjale üle 10.09.2021.

Nõudekiri sisaldas tööde nimekirja, mida tuli teostada. Kuna hageja keeldus tööde lõpuni tegemisest, siis taganes kostja lepingutest 10.09.2021.

6 25. Kostja kandis kulutusi, sest hageja tegemata jäetud tööd/puudustega teostatud tööd teostati kolmandate isikute poolt. Kostjal on õigus nõuda teostamata tööde lõpetamise hinnavahet ja puudustega teostatud tööde korral puuduste likvideerimise kulude hüvitamist.

26.Ehituslepingute järgi hageja ei ole lõpuni teinud järgmisi töid: a) elekter ja side, b) ventilatsioon, c) maalritööd ja pragude ümbertegemine. On ka jäänud paigaldamata uksed.

Samuti puudus osa ehitusdokumentatsioonist, mis pidi olema tellijale üle antud.

27.Kostja kandis hageja tõttu kulud summas 54 939,40 eurot. Oma 12.08.2021 kirjas esitas kostja hagjale mittetäieliku loetelu hageja poolt puudustega tehtud ja tegemata jäänud töödest, mille parandamiseks/teostamiseks oli kostja sunnitud kasutama kolmandate isikute teenuseid. Ehitusprojekti raames oli kostja sunnitud tellima kolmandatelt isikutelt maalri- ja elektritöid kogusummas 54 939,40 eurot. Tööde tellimise põhjuseks oli asjaolu, et maalritööd vajasid ümbertegemist ning elektritööd lõpetamist.

28.Kostja oli sunnitud tegema ümber ning tegema lõpuni maalritööd, mida teostas Kherson Ivushka OÜ, kellele tasuti 29 198 eurot koos käibemaksuga (III kd, tl 184 – 189). Samuti teostas töid Malsev OÜ, kellele tasuti kokku 2000,00 eurot (III kd, tl 190).

29.Kuna hageja jättis lõpuni teostamata elektritööd, oli kostja sunnitud palkama teise töövõtja elektritööde teostamiseks. Kostja tasus ettevõttele ELCITY OÜ elektritööde eest kokku 15 981,00 eurot koos käibemaksuga (III kd, tl 191 – 194). Kui võrrelda ka arvel kajastatud töid hageja arvetel kajastatud elektritöödega, siis nähtub neist, et tööd langevad sisuliselt kokku. Eeltoodust järeldub, et hageja ei teinud tegelikult elektritöid selles ulatuses, nagu ta on kohtumenetluses väitnud.

30.Hageja jättis lõpuni teostamata ka ventilatsioonitööd, mille lõpuni tegemise eest tasus kostja Trend Service OÜ-le 7620,40 eurot koos käibemaksuga (III kd, tl 195). Vastavalt hageja esitatud tõendile moodustas ventilatsioonitööde teostatud maht 95% ning tööde lõpetamisel tasumisele kuuluv summa oli 1074,34 eurot. Hinnavahe on seega 5392,66 eurot.

Hageja seisukohad vastuhagile 31. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja väidetud kahju ja hageja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Kostja on kahjuks pidanud kogu kulu, mida ta oli sunnitud kandma väidetavalt mittenõuetekohaste tööde parandamiseks ja tööde lõpetamiseks. Tegemist ei ole hinnavahe hüvitamisega. Kostja ei ole esitanud andmeid hinnavahe arvutuskäigu kohta.

Kahju suurust peab tõendama kostja.

32.Lõpetamata ja akteerimata maalritööde ja plaatimistööde maksumus, mida kostja oleks pidanud veel hagejale tasuma tööde täielikul lõpetamisel, oli kokku 27 660,61 eurot. Sellele lisanduvad hageja poolt juba väljastatud arvetel kajastatud summad maalri- ja plaatimistööde eest kokku 19 284,14 europt. Kui kostja oleks hageja poolt juba tehtud tööde eest väljastatud arved tasunud ja hageja oleks tööd lõpetanud, siis oleks kostja pidanud hagejale kokku tasuma 46 944,75 eurot (ilma käibemaksuta).Sellele lisandub keraamiliste seinaplaatide ostmise ja tarnimise eest väljastatud arve summas 1170,31 europt. Kostja esitatud kolmandate isikute arvetest ei nähtu, et kostja või kolmandad isikud oleksid eraldi soetanud ja kohale toonud seinaplaadid plaatimistööde teostamiseks. Seega ei ole kostja mitte saanud kahju, vaid säästnud raha, tellides tööd kolmandatelt isikutelt.

33.Kostja kulud seoses ventilatsioonitööde lõpuleviimisega kolmanda isiku poolt on 6467 eurot. Lähtudes kostja poolt esitatud Trend Service OÜ arvest (vastuhagi lisa 4), koosnevad kulud ventilatsioonitarvikute maksumusest summas 3667 eurot ja tasust ventilatsioonitoru paigalduse eest summas 2800 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja nõuab temalt ventilatsioonitarvikutega seotud kulude hüvitamist lisaks tööde maksumuse hinnavahele. 22.11.2024 hagiavalduse lisatud aktist nr 64 tulenevalt oli poolte 7 vahel kokkulepitud ventilatsiooniseadmete hinnaks 13 753,52 eurot, mida kostja ei ole hagejale tasunud (pooled leppisid kokku, et kostja hangib ventilatsiooniagregaadi koos kõigi vajalike seadmetega ise). Kostja pidi ventilatsiooniseadmete soetamisega seotud kulud kandma igal juhul, sõltumata sellest, kes seadmed hiljem paigaldab. Seega puudub selle kulu ja hageja väidetavate rikkumiste vahel põhjuslik seos. Kui hageja oleks lõpuni viinud ventilatsioonitorude paigalduse, oleks kostja pidanud talle veel tasuma 1074,34 eurot. Seega kujuneb hinnavahe hageja ja kolmanda isiku tööde maksumuse vahel 1725,66 eurot (2800 – 1074,34).

34.Kostja oleks pidanud tasuma hagejale elektritööde lõpuleviimise eest veel 1482,71 eurot.

Koos tasumata jäänud arvega nr 2021071 summas 7030,90 eurot pidi kostja tasuma hagejale kokku 8513,61 eurot. Kostja poolt esitatud ELCITY OÜ arvetest (vastuhagi lisa

3)nähtuvalt tasus kostja ELCITY OÜ-le elektritööde lõpetamise eest 13 317,50 eurot (ilma käibemaksuta). ELCITY OÜ arvete aluseks on tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Arve nr 22419 summas 1532,50 eurot aluseks on märgitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 3, mida kostja ei ole vastuhagile lisanud. Tunnistaja D.J., kes teostas elektritöid, selgitas oma 18.03.2025 kohtuistungil antud ütlustes, et objektil tehti palju lisatöid: „Me muudkui töötasime. Inimesed ostsid kortereid ja me töötasime seal pikalt. Jooksvalt töötasime edasi.

Tegime pidevalt tööd, sealhulgas seetõttu, et inimesed ostsid kortereid ja tahtsid seal midagi muuta, näiteks lambi või isegi köögi asukohta, ja me kogu aeg tegime lisatöid.“ Seega ei ole kostja tõendanud, et arves nr 22419 kajastatud summa 1532,50 eurot on tasutud just ehitusobjektil elektritööde lõpetamise eest ega mitte muude tööde eest. Arvestades ülaltoodut, on hinnavahe hageja ja kolmanda isiku tööde maksumuses 3271,39 eurot (13 317,50 – 1532,50 – 8513,61).

35.Muuhulgas nõuab kostja hagejalt 1200 euro hüvitamist seoses ukseavade parandustöödega.

Hageja teostas tööd ca 4 aastat tagasi. Kostja ei ole kunagi esitanud hagejale ukseavade parandamise nõuet, mistõttu ei saa ta vastuhagis enam nõuda hagejalt ukseavade parandamisega seotud kulude hüvitamist.

36.Kostjale on kahju tekkinud tema enda tegevuse tulemusena (lepingutest õigustamatu taganemine, hagejale tasu maksmata jätmine).

Kohtuotsuse põhjendused 37. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

38.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus loeb tõendatuks, et pooled sõlmisid 09.12.2019 (pea)töövõtulepingu nr EP0912/19 (esimene töövõtuleping) (II kd, tl 144 –

156)ja 02.03.2020 (pea)töövõtulepingu nr EP0203/20 (teine töövõtuleping) (II kd, tl 132

–143). Esimese töövõtulepingu järgi pidi hageja kostja tellimusel ehitama kortermaja 8 aadressil xxx. Teise töövõtulepingu järgi pidi hageja kostja tellimusel ehitama kortermaja aadressil xxx. Kohus nõustub pooltega, et nimetatud lepingud on töövõtulepingud. Tööd, mida hageja pidi lepingute järgi teostama, on fikseeritud koos lepinguga allkirjastatud lepingute lisades, sh ventilatsiooni ja elektritööd. Lepingute lisadest ei nähtu, et hageja pidi tegema fassaadi viimistlustöid, katusetööd ja siseviimistlustööd. Hinnapakkumisest nr HP2104/20 nähtub, et pooled leppisid 21.04.2020 kokku xxx korterelamu katusetööde ümbertegemises hinnaga kokku 40 080,47 eurot. Asja materjalidest järeldub, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vastavalt poolte kokkuleppele pidi hageja tegema ka mõlemas hoones siseviimistlustööd (plaatimine, maalritööd), kuid ei ole võimalik tuvastada vastava(te) kokkuleppe(te) sõlmimise aega. Samuti ei nähtu, et pooled oleksid lisakokkulepete sõlmimisel kirjalikult või suuliselt muutnud lepingute täitmise tähtaegu.

39.Vastavalt lepingute p-dele 3.3.1 pidi hageja saavutama lepinguga koos allkirjastatud esmastes hinnapakkumistes kokkulepitud töö põhilise valmiduse ETÜ 2013 p 158 järgi xxx elamu puhul 09.07.2020 ja xxx elamu puhul 31.03.2020. Hageja väitel ei lepitud kokku lepinguga esialgselt hõlmamata tööde valmimise tähtaegades ega selles, kuidas lisatööde tegemine mõjutab lepingutes kokkulepitud tööde tegemise tähtaegu. Kostja väitel pidid kõik tööd, sh lisatööd, olema lõpetatud lepingutes kokku lepitud tähtaegades. Kostja väide on kohtu hinnangul vastuoluline, nt xxx elamut puudutava lepingu järgi pidid tööd olema valmis 31.03.2020, kuid pooled on samas 21.04.2020 leppinud kokku katusetööde tegemises, mis ei saanud loogiliselt lepingus sätestatud tähtajaks valmida.

41.1. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel toimida heas usus ja seda põhimõtet konkretiseerib võlgniku ja võlausaldaja vastastikkuste kohustuste puhul VÕS § 6 lg 1.

VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte väljenduseks on pooltevaheline koostöö- ja teineteise huvidega arvestamise kohustus. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja ei esitanud enne augustit 2021 pretensioone lepingutes sätestatud tööde valmimise tähtaegade mittejärgimisega, s.o rohkem kui aasta pärast tähtaegade möödumist.

Eeltoodust tulenevalt sai hagejal olla õigustatud ootus sellele, et kostja ei tugine lepingutes kokkulepitule tähtaegade osas ja tööd tuleb teostada mõistliku aja jooksul. Pooled ei ole esitanud asjaolusid, et augustiks 2021 oleks mõistlik aeg tööde teostamiseks möödunud.

40.VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tegemist on dispositiivse sättega lepingutes, mille pooled tegutsevad majandus-ja kutsetegevuses1. Käesoleval juhul ei ole asjas esitatud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et kostja oleks lepingud sõlminud tarbijana.

40.1. Poolte vahel sõlmitud lepingute p-s 5.1 leppisid pooled kokku, et hageja esitab kaks korda kuus aktid tehtud faktiliste töömahtude ja maksumuse kohta, fikseerides tööosade teostatuse protsentuaalselt ehitamise algusest kõik kokku. Kostja (omaniku järelevalve) pidi akti läbi vaatama kahe tööpäeva jooksul, andes oma aktsepti, osaliselt/täielikult/või mitte, kirjalikult. Aktide mahtude vastavust pidi kontrollima omanikujärelevalve ja kinnitama selle vastavust allkirjaga aktil. Juhul, kui kostja (omaniku järelevalve) ei leia kahe (2) tööpäeva jooksul võimalust allkirjastada aktid ja/või arved, samuti, kui kostja (omaniku järelvalve) ei leia võimalust füüsiliselt kohal viibida objektil, ajal mil tööd antakse üle edasiste tööde jätkamiseks, siis sel juhul oli kostjal õigus saata omalt poolt volitatud isik. Juhul, kui töid vastu ei võeta, oli emmal-kummal poolel õigus palgata sõltumatu tehniline ülevaataja, kontrollimaks tööde korrektsust. Kostja pidi hagejale 1 https://volaoigusseadus-iii.juuraveeb.ee/sisu/51495/_637_tasu_maksmise_kohustus, komm 4.

9 tasuma eelnimetatud allkirjastatud aktide alusel väljastatud arved. Esitatud arvete tasumise tähtaeg oli 7 kalendripäeva. Eeltoodust järeldub, et hageja pidi kogu lepingu kestel igakuiselt jooksvalt tehtud töid akteerima ja kostja pidi tööde eest igakuiselt jooksvalt tasuma.

40.2. Vastavalt VÕS § 25 lg 1 on lepingupooled kohustatud oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Hageja väitel ei järginud pooled lepingutes kokku lepitud jooksvat akteerimise korda, mis nägi ette arvete aluseks olevate aktide allkirjastamist hageja, kostja või tema nimel omaniku järelevalve poolt.

Hageja on tõendanud vastava praktika olemasolu kahe varasema arve ja aktiga (nt II kd, tl 180 – 183), mille alusel kostja hagejale tasus. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tegelikult pooled järgisid lepingute p-s 5.1 sätestatud korda ja jooksvate tööde akteerimine toimus allkirjastatud aktide alusel. Kostja tasus jooksvalt tööde eest hageja esitatud allkirjastamata aktide ja nende alusel väljastatud arvete alusel. Kostja poolt omanikujärelevalvet teostanud I. I. andis 24.10.2024 kohtuistungil ütlusi, millest järeldub, et kostja ei teinud omanikujärelevalvet teostanud isikule kohustuseks järgida poolte vahel sõlmitud lepingute p-s 5.1 sätestatud korda jooksvate tööde akteerimisel. Tunnistaja ütlustest nähtub, et tema vaatas objektid üle kaks korda nädalas. Ülevaatusel osalesid mõlemad pooled (kostja mitte alati) ja ülevaatuse käigus tegi tunnistaja tehtud tööde osas märkusi, kui need olid asjakohased ja märkused fikseeriti koha peal. Seega, kui pooled on lepingus kokku leppinud, et tööde jooksev akteerimine toimub allkirjastatud aktide alusel, kuid kumbki pool seda lepingu täitmise käigus praktikas ei järgi, s.t akteerimine toimub allkirjastamata aktide alusel ja tööd loetakse kohaseks, kui omaniku järelevalve selle kohta märkusi ei tee, siis tuleb lugeda see praktika nendevahelistes suhetes siduvaks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus usutavaks, et pooled akteerisid töid lepingute p-s 5.1 alusel akte allkirjastamata ja poolte vahel oli lepingute täitmise käigus välja kujunenud praktika, et kostja tasus hagejale igakuiselt hageja esitatud allkirjastamata aktide alusel. Pooled ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et omaniku järelevalvel oleks olnud käesolevast vaidlusest puudutatud tööde osas märkusi, v.a maalritööd.

41.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus tasule, mis on kajastatud arvetel nr 2020059 (tasumise tähtaeg 09.08.2020, II kd, tl 157 - 158), nr 2021064 (tasumise tähtaeg 18.07.2021 II kd, tl 159 – 160), 2021065 (tasumise tähtaeg 18.07.2021, II kd, tl 161 – 162), 2021066 (tasumise tähtaeg 18.07.2021, II kd, tl 163 – 164), 2021068 (tasumise tähtaeg 25.07.2021, II kd, tl 165), 2021071 (tasumise tähtaeg 09.08.2021, II kd, tl 166 – 167), 2021072 (tasumise tähtaeg 09.08.2021, II kd, tl 168 – 169), 2021073 (tasumise tähtaeg 09.08.2021, II kd, tl 170 – 171), 2021074 (tasumise tähtaeg 09.08.2021, II kd, tl 172 – 173), 2021075 (tasumise tähtaeg 09.08.2021, II kd, tl 174 – 175), 2021076 (tasumise tähtaeg 09.08.2021, II kd, tl 176 – 177) ning 2021077 (tasumise tähtaega 09.08.2021, II kd, tl 178

–179).

42.Kohus loeb tõendatuks, et 11.07.2021 saatis hageja kostjale arved nr 2021063, 2021065, 2021064 ja 2021066 koos aktidega (II kd, tl 189).

42.1. Arve nr 2021064 summas 8287,90 eurot koos selle aluseks oleva aktiga on esitatud maalritööde eest xxx korterelamus (II kd, tl 159 – 160). 09.08.2021 saatis omaniku järelevalvet teostanud isik I. I. e-kirja, millest nähtub, et nii xxx kui xxxkorterelamu korterite seintel on suured praod, mis tuleb likvideerida. Eeltoodust järeldub, et maalritöödes on puudused, kostja tugineb puudustele. Hageja on omaks võtnud, et ta ei ole puudusi kõrvaldanud (kavatsedes teha seda hiljem). Seega ei ole kostja maalritöid vastu võtnud ja hageja tasunõue nende eest ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõenditest, sh tunnistajate ütlustest ei saa teha järeldust, et tegemist oli vähetähtsate puudustega, mis ei õigustanud tööde mittevastuvõtmist kostja 10 poolt. Tunnistaja P. S. ütluste alusel ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses hageja maalritöid tegi ja millises ulatuses jäid tööd veel tegemata. Nii tunnistaja S., O. I. kui S. V. ütlustest järeldub, et mõlemal objektil eksisteerisid seintes ulatuslikud praod. Tunnistajate ütlused lahknesid selles osas, mis oli pragude tekkepõhjused. Kohus on seisukohal, et arvel nr 2021064 kajastavate maalritööde eest ei ole tasunõue sissenõutavaks muutunud. Asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses hageja maalritööd teinud oli.

42.2. Arvel nr 2021065 summas 6785,52 eurot ja selle aluseks oleval aktil (II kd, tl 161-162) on kajastatud xxx seinte hüdroisoleerimise, seinte plaatimise, põrandate hüdroisoleerimise, plaatimise ja põrandate tasandusvalu tegemisega seonduvad tööd. Hageja on lisaks esitanud töö tegemise tõendamiseks foto kirjavahetusest kostjaga (II kd, tl 92), millest nähtub, et pooled on arutanud keraamiliste plaatide ostmise üle. Samuti on hageja esitanud fotod (II kd, tl 199 – 209), milledelt nähtub, et fotodel kujutatud seinad ja põrandad on kas osaliselt või täielikult plaaditud. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja (omaniku järelevalve) oleks arve ja selle aluseks oleva akti kohta teinud märkusi. Sellele ei ole kostja ka tuginenud, millest tulenevalt järeldub, et kostja tuleb lugeda tööd vastuvõtnuks ja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

42.3. Arvel nr 2021066 ja selle aluseks oleval aktil (II kd, tl 163 – 164) on kajastatud seinaplaatide materjali ja transpordikulu xxxobjektile kokku summas 1404,38 eurot. Seega ei ole tegemist kokkulepitud tööde jooksva akteerimisega, vaid materjali eest esitatud arvega. AÕS § 92 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja on vastavas ulatuses materjalid soetanud, objektile tarninud ja andnud arvel kajastatud ulatuses materjali omandiõiguse üle kostjale. Asjaolust, et fotodelt on näha paigaldatud seinaplaate, ei saa järeldada, et tegemist on just arvel kajastatud seinaplaatidega ega seinaplaatide mahtu.

Samuti ei järeldu tunnistajate antud ütlustest, et arvel kajastatud plaadid oleksid objektile tarnitud.

42.4. Pooled ei vaidle selles, et hageja on kostjale edastanud ka arve nr 2021071 (nimetatud arve aluseks on akt nr 64). Nimetatu järeldub sellest, et kostja on 04.08.2021 hagejale edastanud vastuväite arvel kajastatud tööde mahu kohta (II kd, tl 190 - 191). Seega ei saa töid lugeda vastuvõetuks. Arve nr 2021071 (II kd, tl 166 – 167) on esitatud elektritööde eest (sisetööd: tugevvool (pistikupesad, valgustus, elektrikilbid jne), elektrikontrolli mõõtmised, audit, juhtimisjoonised ja sisetööd: nõrkvool (turvalisus, tulekahjusignalisatsioon, helisüsteem, Internet, televisioon)). Kohus on seisukohal, et hageja esitatud fotod (III kd, tl 113 – 127, 131 – 134, 128 - 130) ei tõenda, et arvel kajastatud tööd vastavas mahus on tehtud ja tööd vastavad lepingus kokkulepitule.

42.5. Pooled ei vaidle selles, et hageja on kostjale edastanud ka arve nr 2021077 (nimetatud arve aluseks on akt nr 48). Nimetatu järeldub sellest, et kostja on 04.08.2021 hagejale edastanud vastuväite arvel kajastatud tööde mahu kohta (II kd, tl 190 - 191). Seega ei saa töid lugeda vastuvõetuks. Arve nr 2021077 (II kd, tl 178 – 179) on esitatud xxx maalritööde eest. 04.08.2021 e-kirjas tugineb kostja nii probleemidele tehtud mahu osas kui töös esinevatele puudustele (praod). 09.08.2021 saatis omaniku järelevalvet teostanud isik I. I. e-kirja, millest nähtub, et nii xxx kui xxx korterelamu korterite seintel on suured praod, mis tuleb likvideerida. Eeltoodust järeldub, et maalritöödes on puudused, kostja tugineb puudustele. Hageja on omaks võtnud, et ta ei ole puudusi kõrvaldanud (kavatsedes teha seda hiljem). Seega ei ole kostja maalritöid vastu võtnud ja hageja tasunõue nende eest ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõenditest, sh tunnistajate ütlustest ei saa teha järeldust, et tegemist oli vähetähtsate puudustega, mis ei õigustanud tööde mittevastuvõtmist kostja poolt.

11 43. Kostja vastusest hagile ja 16.08.2021 vastusest (I kd, tl 27 – 30) järeldub, et hageja on kostjale enne hagimenetlust esitanud ka arved nr 2021072, 2021074, 2021075 ja 2020059, kuid seda tuvastamata ajal.

43.1. Arvel nr 2021072 summas 2472 eurot ja selle aluseks oleval aktil (II kd, tl 168 – 169) nähtuvad elektrikaabelduse tööd xxx objektil 100% ulatuses ja arvel nr 2021076 summas 2580 eurot ja selle aluseks oleval aktil (II kd, tl 176 – 177) on kajastatud xxx korterelamus elektrikaabeldustööde tegemine. Tööde tegemist soovis hageja tõendada fotodega (III kd, tl 24 – 25, 167 - 168). Kohus on seisukohal, et fotodelt on järeldatav, et hageja on kaabeldustöid teinud. Ka tunnistaja D. J. ütlustest ei järeldu, millises ulatuses hageja töid tegi. Vaatamata eeltoodule tuleb kohtu hinnangul lugeda tööd vastuvõetuks. Asjas ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et omaniku järelevalvet teostav isik või kostja oleks arve ja selle aluseks oleva aktiga seoses pretensioone esitanud. Kostja ei ole arvel kajastatud tööde suhtes vastuväiteid esitanud ka 12.08.2021 nõudekirjas ega 16.08.2021 vastuses.

43.2. Arvel nr 2021074 summas 5684,21 eurot ja selle aluseks oleval aktil (II kd, tl 172 – 173) on kajastatud xxx korterelamu lamekatuse ehitustööd, hüdroisolatsiooni paigaldus 401,11 m2 ulatuses, WC õhutustoru hüdroisoleerimine (7 tk) ja gaas 789,88 kg kokku summas 5684,21 eurot. Arvel nr 2021074 kajastatud tööde tegemist ja nõuetekohasust tõendab hageja kostja 11.07.2021 kirjaga, milles on märgitud, et xxx objektil on jäänud tegemata vaid pleki paigaldamine (III kd, tl 26 - 30). Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt eluliselt usutav, et olukorras, kus kostja on ette heitnud ainult pleki paigaldamata jätmist, on arvel kajastatud tööd tehtud ja pretensioonide esitamata jätmise tõttu tuleb need ka lepingute tähenduses lugeda vastuvõetuks.

43.3. Arvel nr 2021075 ja sellele lisatud aktis (II kd, tl 174 – 175) on kajastatud püstolvahu materjali hinda kokku 268,80 eurot. Arvelt nähtub, et xxx esimese korruse siseseinakontruktsioonides on kasutatud 9 püstolvahtu ja teise korruse siseseinakonstruktsioonides 16 püstolvahtu. Hageja on tõendanud püstolvahu kasutamist fotodega (II kd, tl 184 – 186). Nimetatud fotodelt on näha, et objektidel on vahtu kasutatud, kuid fotodelt ei ole tuvastatav kasutatud püstolvahu maht. Asjas ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et omaniku järelevalvet teostav isik või kostja oleks arve ja selle aluseks oleva aktiga seoses pretensioone esitanud. Kostja ei ole arvel kajastatud tööde suhtes vastuväitnud ka 16.08.2021 vastuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda arvel kajastatud töö vastuvõetuks.

43.4. Arve nr 2021068 summas 3608,20 eurot (II kd, tl 165) on esitatud xxx ja xxx siseruumide kuivatamise ja soojendamise eest perioodil mai 2021 – 15.07.2021. Seadmete rent ja kasutamine oli kostjaga kooskõlastatud lepingu sõlmimisel (II kd, tl 151, III kd, tl 54-55). Seadmete kasutusvajadus oli tingitud ilmastikuoludest, et tagada siseviimistlustöödeks vajalikud tingimused, sh suve alguses, vastavalt pahtli ja plaatimissegu tootja juhistele (temperatuur ruumis peab olema üle 10 kraadi kuni täieliku kuivamiseni) (III kd, tl 56 – 60). Ajaperioodil maist kesksuveni 2021 ei olnud õhutemperatuur ja õhuniiskus alati sobivad (III kd, tl 61 – 67), mistõttu oli seadmete kasutamine vajalik mh poolte vahel sõlmitud lepingu p-i 2.2 ja ETÜ p 4.1.7 ja p 4.9.4 järgi (III kd, tl 69 – 89). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja oleks pidanud tõendama, et seadmete kasutusvajadus eksisteeris päevasel ajal, mil temperatuur pidi olema kõrgem, kuivõrd saab eeldada, et temperatuur mõjutab kasutatud materjale ka öisel ajal. Kohus on seisukohal, et seadmete kasutamine oli põhjendatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et seadmeid sellel perioodil ei kasutatud või ei olnud kasutamine põhjendatud.

44.Arvel nr 2020059 ja sellele lisatud aktil (II kd, tl 157 - 158) on kajastatud koormakatet ja selle paigaldust kokku 34,50 euro eest. Arvel nr 2020059 kajastatud töö tegemist tõendab hageja fotoga (III kd, tl 31). Fotolt on nähtav koormakatte paigaldamine. Kohus on 12 seisukohal, et arvel kajastatud töö tegemine ja selle ulatus tuleb lugeda tõendatuks. Kostja ei ole vastupidiseid tõendeid esitanud.

45.Võttes arvesse eeltoodut on tuvastatav, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks 6785,52 (tasumise tähtaeg 18.07.2021) +2472 (tasumise tähtaeg 09.08.2021) +2580 (tasumise tähtaeg 09.08.2021) +5684,21 (tasumise tähtaeg 09.08.2021) +268,80 (tasumise tähtaeg 09.08.2021)+3608,20 (tasumise tähtaeg 25.07.2021) + 34,50 (tasumise tähtaeg 09.08.2020)=21 433,23 eurot.

46.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingute p-s 8.3 kokku leppinud viivise määras 0,6% päevas. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist hagi esitamise kuupäeva seisuga, s.o 10.12.2021. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud osaliselt, arvestades väljamõistetavaid põhisummasid ja nende sissenõutavaks muutunud aega.

Jrk Arve nr Summa Sissenõutavaks muutumise kp 1.

2021065 2021072 2021076 2021074 2021075 2021068 2020059 6785,52 2472,00 2580,00 5684,21 268,80 3608,20 34,50 19.07.2021 10.08.2021 10.08.2021 10.08.2021 10.08.2021 26.07.2021 10.08.2020 Viivitatud päevade arv seisuga 10.12.2021 145 123 123 123 123 138 488 Kokku:

Viivis 10.12.2021 seisuga2 5903,40 1824,34 1904,04 4194,95 198,37 2987,59 101,02 17 113,71 Kostja ei ole esitanud viivisenõudele muid vastuväiteid peale selle, et hagejal ei ole viivisele õigust, kuna hagejal ei ole kostja vastu sissenõutavaks muutunud põhinõuet. Kuna kohtu hinnangul on põhinõuded osaliselt põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud, siis on osalisel põhjendatud ka viivisenõue. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 17 113,71 eurot.

42.Kostja väitel oli tal õigus arvete tasumisest ajutiselt keelduda VÕS § 111 alusel. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kostja on heitnud hagejale ette garantiitagatise andmise kohustuse rikkumist. Vastavalt lepingute p-le 10.1 kohustus hageja enne viimase makse teostamist esitama kostjale garantiiperioodi panga- või kindlustusseltsi garantii, mis vastab 2% hagejale maksmisele kuuluvast lepingu hinnast ilma käibemaksuta. Garantii pidi kehtima vähemalt ühe kuu üle garantiiperioodi. Hagejal oli õigus nimetatud tagatis deponeerida kostja kasuks hageja enda kontol või jätta kostja poolt välja maksmata kuni kõigi gatantiitööde vastuvõtmiseni kostja poolt vastava aktiga. Eeltoodust järeldub, et hageja pidi garantiitagatise andma enne viimase makse tegemist kostja poolt. Asjas ei ole 2 Võlgnetav põhisumma*viivise määr/100. Eelmises lauses kirjeldatud tehte järgi saadav summa korrutatakse viivituses olevate päevade arvuga (10.12.2021 seisuga).

13 esitatud asjaolusid ega tõendeid, et lepingute p-s 10 sätestatud garantiitagatise andmise tähtaeg oleks saabunud. Seega ei olnud arvete maksmistähtaegade saabumiseks garantiitagatise andmise kohustus sissenõutavaks muutunud ja kostjal ei olnud õigus hageja tasunõuet kinni pidada VÕS § 111 alusel.

43.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagejal oli õigus peatada tööde tegemine VÕS § 111 alusel.

Hageja tasunõuded on muutunud sissenõutavaks 09.08.2020, 18.07.2021 ja 09.08.2021.

Kostja rikkus tasu maksmise kohustust vastavalt lepingute p-le 5.1. Hageja tuletas kostjale tasu maksmise kohustust meelde 21.07.2021 (II kd, tl 149), samuti nõudis hageja kostjalt tasu maksmist 10.08.2021, millega ühtlasi teatas tööde peatamisest (VÕS § 111) (III kd, tl

147). Kostja ei täitnud tasu maksmise kohustust ka siis, vaid hakkas nõudma lepingute lõplikku täitmist. Kohus on seisukohal, et hageja tugines õigustatult VÕS §-le 111 ja peatas tööde teostamise sissenõutavaks muutunud tasunõuete täitmiseni. VÕS § 111 lg 3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus on seisukohal, et asjas ei ole esitatud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et VÕS § 111 alusel tööde peatamine ei oleks olnud asjolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele. Kostja oli arvete tasumisega viivituses ega olnud tasu maksnud vaatamata hagejapoolsele meeldetuletusele.

Kostja ei olnud põhjendanud arvete mittetasumist enne tööde peatamist. Pelgalt asjaolust, et kostja oli varasemad arved tasunud ja objektide ehitus oli jõudnud lõppjärku, ei välista tööde peatamise õiguspärasust tasu maksmise kohustuse rikkumisel ega muuda seda ebaproportsionaalseks või vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Kostja ei pakkunud hagejale täitmist, ei andnud tagatist ega kinnitanud usutavalt, et ta oma kohustuse täidab.

Selle asemel nõudis kostja vastuolus lepingu p-le 5.1, et ta maksab hagejale tasu alles siis, kui hageja objektid lõpuni ehitab (I kd, tl 161 – 164).

44.Kohus on seisukohal, et kostja ei taganenud lepingutest 10.09.2021 õiguspäraselt (I kd, tl 28 – 29). Taganemisavalduse tekstist nähtub, et lepingutest taganemise aluseks pidas kostja asjaolu, et hageja ei ole ehitustöid lõpuni teinud. Poole lepingust taganenuks lugemisel peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Kostja oli küll täitnud formaalse eelduse (esitades taganemisavalduse), kuid lepingutest kehtivaks taganemiseks on täitmata materiaalsed eeldused. Kuna kohus asus seisukohale, et hagejal oli õigus lepingute täitmine peatada, siis ei saanud kostja õiguspäraselt taganeda lepingutest kohustuse rikkumise tõttu, mille täitmisest sai hageja ajutiselt õiguspäraselt keelduda.

45.Kohus on seisukohal, et lepinguid ei saa lugeda lõppenuks VÕS § 655 lg 1 alusel, mis sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kohus on seisukohal, et kostja 10.09.2021 tahteavaldust saab lugeda lepingute ülesütlemise avalduseks VÕS § 655 lg 1 alusel. Hageja on nimetatud alusel lepingute lõppemisele tuginenud esmakordselt 24.04.2023. Riigikohtu 13.03.2024 otsuse nr 2-19-18463 p-s 15 on Riigikohus asunud seisukohale, et VÕS § 655 lg 1 alusel lepingu ülesütlemine eeldab tellija selge tahte tuvastamist, et ta soovib lepingu gal juhul lõpetada sõltumata töövõtja lepingurikkumisest.

Sellist tahet ei ole kostja 10.09.2021 avalduses ega kohtumenetluse käigus avaldanud.

Kohtu hinnangul ei saa seda järeldada ka sellest, et kostja tellis ehituse lõpetamiseks vajalikud tööd kolmandatelt isikutelt. Kostja tellis need tööd eeldusel, et ta on lepingutest taganenud hageja lepingurikkumiste tõttu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingud ei ole kehtivalt lõpetatud. Arvestades Riigikohtu 13.03.2024 otsuse nr 2-19-18463 p-s 14 avaldatut võib hageja olla tekkinud õigus lepingutest taganeda VÕS § 116 lg 2 p-i 1 14 alusel põhjusel, et kostja tegevuse tõttu on hagejal muutunud leingu täitmine võimatuks, kuna kolmandad isikud on tööd lõpetanud, mida hageja pidi lepingute alusel tegema.

46.Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse leppetrahvinõudega hageja vastu.

VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Riigikohus on oma 10.05.2017 otsuses nr 3-2-1-36-17 (p 11) asunud seisukohale, et leppetrahvi nõudeõiguse eeldusena peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping, sh kehtiv leppetrahvikokkulepe, võlgnik on lepingulist kohustust oluliselt rikkunud, võlgnik vastutab rikkumise eest, võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud. Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 järgi hagejal.

46.1. Kostja esitas leppetrahvinõude summas 87 997,34 eurot koos lepingust taganemise avaldusega 10.09.2021 (I kd, tl 28 – 29), kuid teatas kavatsusest leppetrahvi nõuda 12.08.2021 kirjas (III kd, tl 28 – 30). Leppetrahvinõue esitati hageja poolt lepingute p-i 8.4 alusel lepingute p-i 3.3.1 rikkumise eest, mille kohaselt pidi töö põhiline valmidus olema saavutatud hiljemalt 09.07.2020 (lepingu nr EP0203/20 järgi) ja 31.03.2020 (lepingu nr EP0912/19 järgi. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud leppetrahvi nõudmise eeldusi, s.t kohustuse rikkumist, mille täitmise tagamiseks oli ette nähtud leppetrahv.

46.2.Lepingu nr EP0203/20 p-s 2.1 on pooled kokku leppinud, et hageja peab tegema kõik hinnapakkumises nr HP2502/20 tööd. Leppetrahvinõudes ega hilisemas kohtumenetluses ei ole kostja viidanud ühelegi hinnapakkumises nr HP2502/20 sisaldunud tööle (ega esitanud tõendeid), mis oleks lepingus sätestatud tähtajaks tegemata jäänud. Tööd, mille tegemata jätmist kostja ette on heitnud, ei ole lepingus nr EP0203/20 nimetatud hinnapakkumisega hõlmatud. Lepingu nr EP0912/19 p-s 2.1 on pooled kokku leppinud, et hageja peab tegema kõik hinnapakkumises nr HP0110/19 tööd. Leppetrahvinõudes ega hilisemas kohtumenetluses ei ole kostja viidanud ühelegi hinnapakkumises nr HP0110/19 sisaldunud tööle (ega esitanud tõendeid), mis oleks lepingus sätestatud tähtajaks tegemata jäänud. Tööd, mille tegemata jätmist kostja ette on heitnud, ei ole lepingus nr EP0912/19 nimetatud hinnapakkumisega hõlmatud. Kostja ei ole menetluses esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et tööd, mille tegemata jätmist kostja hagejale ette heidab, pidid valmis saama lepingutes nimetatud tähtaegadeks ja nende tegemise kohustus oli tagatud leppetrahvi kokkuleppega.

46.3.VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus on seisukohal, et isegi, kui möönda, et hageja rikkus lepingute p-e 3.3.1, siis pidi kostja hiljemalt lepingus sätestatud tähtaegade möödumisel aru saama, et hageja lepingut rikub, s.o vastavalt 09.07.2020 ja 31.03.2020. Kostja teatas esmakordselt leppetrahvi nõudmisest 10.09.2021, s.o rohkem kui aasta hiljem. Terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (RKTKo 29.04.2008, 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (RKTKo 09.05.2018, 2-16-18005/54, p 13; RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-142-11, p 16). Kostja ei ole toonud esile asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et leppetrahvinõudest teatamine oleks olnud takistatud vms. Pigem jääb poolte kirjavahetusest (hagihoiatus, lepingutest taganemise avaldus) mulje, et kostja hakkas leppetrahvinõudele tuginema selleks, et hagejale mitte tehtud tööde eest tasu maksta. Enne seda, kui hageja peatas tööd kostjapoolse tasu maksmise kohustuse täitmiseni, ei esitanud kostja pretensioone ega nõudmisi lepingute tähtaegadega seoses. Eeltoodust tulenevalt on 15 kohus seisukohal, et mõistlik tähtaeg leppetrahvist teatamiseks ei saa olla pikem kui kuus kuud, mille möödumisel võis hagejal tekkida hea usu põhimõttest tulenevalt õigustatud ootus, et kostja temalt leppetrahvi ei nõua (vt ka RKTKo 12.10.2023 2-21-7989, p 22).

46.4. Kuna kohus on seisukohal, et leppetrahvi nõudmise eeldused ei ole täidetud ja kostja on leppetrahvist teatamisega hilinenud, siis ei analüüsi kohus eraldi leppetrahvi suurusega seonduvaid väiteid.

47.Kostja on lisaks esitanud menetlusliku tasaarvestuse avalduse ka järgnevas. Kostjal on hageja vastu tagasinõudeõigus hageja arvete nr 20211056 ja 20211057 alusel tasutud summade tagastamiseks. Hageja on esitanud kostjale arved nr 20211056 ja 20211057 uste tarnimise ja paigaldamise eest. Nimetatud arved on kostja poolt tasutud. Hageja jättis uksed tarnimata ja paigaldamata. Kuna kostja taganes töövõtulepingutest, siis on kostjal hageja vastu nimetatud arvete ulatuses tagasinõue VÕS § 189 lg 1 alusel summas 4032 eurot.

Hageja on võtnud omaks, et ta väljastas kostjale arved nr 20211056 ja 20211057 kokku summas 4032 eurot uste eest ja kostja on arved tasunud. Kuna kohus jõudis järeldusele, et kostja ei taganenud õiguspäraselt lepingutest, siis ei ole kostjal VÕS § 189 lg 1 alusel tagasinõudeõigust.

47.Kostja esitas vastuhagi VÕS § 646 lg 5 alusel hageja vastu kahju hüvitamiseks summas 54 939,40 eurot. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

48.Kohus tuvastas kohtuotsuse p-s 43, et hageja teavitas kostjat 10.08.2021 tööde peatamisest VÕS § 111 alusel kuni kostja rahaliste kohustuste täitmiseni. 12.08.2021 nõudekirjas (I kd, tl 161 – 163) nõudis kostja hagejalt xxx objektiga elektri- ja ventilatsioonitööde lõpetamist ja dokumentide üleandmist, maalritööde parandamist (seoses pragudega) ja lõpuleviimist.

Seoses xxx objektiga nõudis kostja elektri- ja ventilatsioonitööde lõpetamist ja dokumentide üleandmist, maalritööde parandamist (seoses pragudega) ja lõpuleviimist, katusele pleki paigaldamist. Kostja andis hagejale tähtaja eeltoodud tööde tegemiseks kuni 11.09.2021. Seega nõudis kostja tööde parandamist/lõpuleviimist pärast seda, kui hageja teatas tööde peatamisest kuni kostja rahaliste kohustuste täitmiseni. Käesoleval juhul on kohus asunud seisukohale, et hageja keeldus VÕS § 111 alusel õigustatult oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik keeldub § 111 alusel õigustatult kohustust täitmast, ei või võlausaldaja sel ajal tugineda võlgniku kohustuse rikkumisele ja kasutada sellest tulenevat õiguskaitsevahendit, sh lepingut lõpetada (RKTKO 3-2-1-170-13, p 14). Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud VÕS § 646 lg-s 5 sätestatud nõude esitamise eeldused, kuivõrd hageja oli õigustatud oma kohustuse täitmisest VÕS § 111 alusel keelduda. Seega, kuna kohus on seisukohal, et kahjunõude esitamise eeldused ei ole täidetud, siis ei analüüsi kohus eraldi kahjunõude ulatust. Kohus jätab vastuhagi rahuldamata.

Menetluskulud 49. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi 40,46% ulatuses, siis jätab kohus hagi menetlemisega seotud menetluskulud 40,46% ulatuses kostja kanda ja 59,54% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus jätab vastuhagi rahuldamata, siis jäävad vastuhagiga seotud menetluskulud täielikult kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.

50.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või 16 hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 17

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.