← Eesti

2-25-126156/8

Obsah (9)§ 162§ 174§ 138§ 175§ 4842§ 486§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. aprill 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress e-toimik: Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress etoimik: Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. OÜ GS Core (hageja) esitas 30.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N.Z ’e (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2

(4)
  1. Hageja esitas 17.02.2026 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhinõude 167,26 eurot ja viivise 42,93 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt (167,26 eurolt) alates 18.02.2026 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 26.02.2026 kohtumäärusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Elektrilevi OÜ kostjaga 11.10.2022 võrgulepingu nr 3719062539, mille lahutamatuks osaks olid Elektrilevi tüüptingimused ja kehtiv hinnakiri. Leping oli tähtajatu. Elektrilevi teavitas, et leping hakkab kehtima 12.10.2022, ning soovitas sõlmida elektrilepingu. Kostja eraldi elektrilepingut ei sõlminud ning ostis elektrit üldteenusena Eesti Energia AS-ilt. Elektrilevi osutas võrguteenust ja Eesti Energia müüs elektrit. Kostja jättis tasumata võrguteenuse, elektrienergia ja lisateenuste eest perioodil 31.10.2022–31.10.2023 kokku summas 167,26 eurot (summasse ei ole arvestatud arvetel kajastuvaid viiviseid): arve 31.10.2022, tasumata põhiosa 28,95 eurot; arve 30.11.2022, tasumata põhiosa 22,42 eurot; arve 31.12.2022, tasumata põhiosa 54,80 eurot; arve 31.01.2023, tasumata põhiosa 26,55 eurot; arve 28.02.2023, tasumata põhiosa 3,14 eurot; arve 31.03.2023, tasumata põhiosa 3,14 eurot; arve 30.04.2023, tasumata põhiosa 3,14 eurot; arve 31.05.2023, tasumata põhiosa 10,94 eurot; arve 30.06.2023, tasumata põhiosa 3,14 eurot; arve 31.07.2023, tasumata põhiosa 3,14 eurot; arve 31.08.2023, tasumata põhiosa 3,14 eurot; arve 30.09.2023, tasumata põhiosa 3,14 eurot; arve 31.10.2023, tasumata põhiosa 1,62 eurot. Võlgnevuse tõttu lõpetas Elektrilevi võrgulepingu 16.10.
  2. Nõue loovutati hagejale. Viivisenõue perioodi 21.11.2023–17.02.2026 eest on 42,93 eurot.
  3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 21.03.
  4. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 20.04.
  5. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. 5.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 6.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 6.1. Hagilt hinnaga 222,07 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot. 3

(4)6.2. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohus märgib, et

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lõige 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata.

§ 175

lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. See tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei hüvitata esindajakulusid. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm 21.06.2021, p 9). Tsiviilasjas nr 2-23-134259 avaldas hageja lepinguline esindaja Riho Siil, et ta on hageja OÜ GS Core töötaja. Seetõttu ei kuulu esindaja tasu hüvitamisele

§ 175lg-te 1 ja 2 alusel.

Seetõttu jätab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 20 euro väljamõistmiseks kostjalt (s.o lepingulise esindaja kulu). Lisaks märgib kohus, et esindaja tasu 20 eurot ei kuulu praegusel juhul hüvitamisele ka

§ 4842alusel.

Nimetatud sätte kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

§-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et see säte kohaldub selles sättes nimetatud juhul – kui maksekäsu kiirmenetluses tehakse makskäsk või menetlus lõpetatakse lõplikult võla tasumise tõttu. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks

§ 486

järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks

§ 175alusel.

Praegusel juhul ei kuulu hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele, sest hageja esindaja on hageja töötaja. 7. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 8.

§ 178

lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 9.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.