← Eesti

2-25-22977/8

Obsah (9)§ 178§ 429§ 432§ 457§ 173§ 168§ 175§ 218§ 150

KOHTUMÄÄR US Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 8. juuni 2026 Tsiviilasja number 2-25-22977 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi C.B vastu võlg

§ 178lg 2) ASJAOLUD 1.

Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas

  1. detsembril 2025 Tartu Maakohtule hagi C.B (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel
  2. veebruaril 2019 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3376189 ning
  3. veebruaril 2019 sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK3376189 muutmise kokkuleppest. Esialgne võlausaldaja loovutas
  4. aprillil 2020 kostja vastase nõude hagejale. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 5000 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o
  5. aprill
  6. a oli kostjal tagastamata krediit summas 4981 eurot 53 senti. Kostja on hagejale peale lepingu ülesütlemist teostanud makseid perioodil
  7. juulist 2020 kuni
  8. novembrini 2025 kokku summas 1830 eurot, seega on hageja põhinõude jääk 3151 eurot 53 senti. Hageja nõuab intressi 596 eurot 15 senti, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 172 eurot 69 senti, võla sissenõudmiskulusid 50 eurot ning viivist alates hagiavalduse esitamist kuni põhinõude täitmiseni.
  9. Kostja esitas
  10. veebruaril 2026 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb hagile terves ulatuses vastu.
  11. Kohus andis hagejale
  12. aprilli
  13. a kirjaga tähtaja kostja vastuse osas seisukoha esitamiseks ning nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tõendite esitamiseks ja lepingu ülesütlemisega seotud faktiliste asjaolude väljatoomiseks.
  14. Hageja esitas
  15. mail 2026 avalduse hagist loobumiseks ning taotluse riigilõivu tagastamiseks. KOHTU SEISUKOHT
  16. Kohus leiab, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
  17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja esitas 28. mail 2026 kohtule avalduse, mille kohaselt loobub hagist

§ 429mõttes.

Kostja

  1. juuni
  2. a vastuse kohaselt kuigi

§ 429

lg 3 annab hagejale õiguse hagist loobuda, ei taga see kostja hinanngul õigusselgust ning võib anda põhjendamatu võimaluse sama hagiga uuesti kohtusse pöörduda. 7. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus selgitab, et

§ 432

teist lauset tuleb mõista eelkõige selliselt, et hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel on menetluse lõpetamise määrusel

§ 457

lg-s 1 sätestatud õiguslikud tagajärjed, seega muutub määrus menetlusosalistele kohustuslikuks, nagu oleks nõue lahendatud kohtu poolt sisuliselt (otsusega). Seega on ekslik kostja seisukoht, et hagist loobumisel puudub õigusselgus ning hagejal on võimalik pöörduda uuesti sama nõudega kostja vastu kohtu poole. Kohtu hinnangul tuleb hagist loobumine vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus 8.

§ 173

lg 1 ja 177 lg 1 p 1 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse menetlust lõpetavas määruses. 9.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Menetluskulud tuleb jätta

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

10. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks Advokaadibüroo Lindeberg OÜ poolt osutatud õigusteenuse kulud summas 679 eurot 11 senti (käibemaksuga).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (RKTKm 06.05.2015. a, nr 3-2-1-415, p 14). Kohus saab

§ 175

lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p 13). Kostjat ei ole

§ 218lg 1 tähenduses lepinguline esindaja menetluses esindanud.

Kohut ei ole lepingulisest esindajast teavitatud, vastuse hagiavaldusele ja menetluskulude nimekirja on kohtule esitanud kostja isiklikult, mitte esindaja kaudu. Kohtule on kostja dokumendid esitanud oma nime alt ja enda allkirjaga. Lepingulise esindaja kulud on kohtumenetluses hüvitatavad üksnes siis, kui toimiku materjalidest nähtub ka lepingulise esindaja kasutamine. Ka kulusid hüvitama kohustatud poolele peavad vastaspoole menetluskulud olema ettenähtavad, s.t vastaspoole esindaja olemasolu peab olema teada. Praegu lepingulise esindaja kasutamine kohtumenetluses ei nähtu. Ka ei nähtu kostja poolt esitatud advokaadibüroo arvetelt mingit seost just tsiviilasjaga nr 2-25-

  1. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal kindlaksmääratavaid ja hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid ning kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
  2. Hageja esitas
  3. mail 2026 taotluse tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Käesoleva tsiviilasja hagihind on 5230 eurot 98 senti ning RLS lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga 5001 eurot kuni 6000 eurot tasuda riigilõivu 595 eurot. Hageja tasus
  4. detsembril 2025 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 595 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on kohtule 28. mail 2026 esitanud avalduse hagist loobumiseks.

§ 150

lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 297 eurot 50 senti. Hageja taotluse kohaselt tuleb riigilõiv tagastada Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428, makse selgitusse märkida tsiviilasja nr 2-2522977. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.