← Eesti

3-25-4566/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. June 2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-4566 Haldusasi OÜ Warren

§ 158lg 3).

  1. Kaebaja on toonud välja, et parkla opereerimise teenuse hankimine koos teehooldusteenusega on vastuolus RHS § 3 punktidega 1, 2, 3 ja 5 ja hankija ei ole varem selliselt teenust tellinud. Kohus sellega ei nõustu ning kohtu hinnangul on RHAD lisa 26 proportsionaalne hankija väljendatud eesmärgiga – hankida kõiki teenuseid ühelt lepingupartnerilt. Samuti ei nähtu kohtule, et RHAD lisa 26 rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet või see välistaks konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Kohtule ei nähtu ka säästlikkuse ja otstarbekuse põhimõtte rikkumist, ehkki välistatud ei ole praegusel juhul see, et vaidlusalused tööd ja teenused võivad küll konkreetse hankelepingu raames olla hinna mõttes kallimad, ent ühe lepingu põhimõte võimaldab maandada riske, mis mitme erineva lepingupartneri korral võivad esile tõusta.
  2. Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et kuna varem ei ole vaidlusaluseid töid ja teenuseid sel viisil hangitud, siis ei tohiks hankija seda teha ka tulevikus. Veneküla parkla avati
  3. aastal ehk praegu kehtiva hankelepingu ajal7, mistõttu on ilmselge, et selle toimimiseks ja seal vajalike teenuste osutamiseks pidi hankija korraldama eraldiseisvad hanked. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased ka need kaebaja väited, mille kohaselt ei ole hankija ka teiste riigimaanteede võrgustikku kuuluvate parklate osas kompleksteenust tellinud, kuivõrd üksi õigusakt ei kohusta 7 Riigihange viitenumbriga 228027 „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid 2021-2026“. 9

(11)hankijat käsitlema kõiki objekte ühetaoliselt ning välistama nt pilootprojektide korraldamise, et selgitada välja, kas senise praktika jätkamine on vajalik ja otstarbekas.
  1. Kohtu hinnangul ei piira osaliselt kompleksteenuse hankimine konkurentsi ning tõendamata on kaebaja väited, et sel viisil riigihanke korraldamine võiks konkurentsi vähendada. Samuti ei ole hankija lisa 26 lisamisega muutunud kvalifitseerimisnõudeid vms, mis takistaks isikutel, kes igapäevaselt teede hooldamisega tegelevad, riigihankel osaleda või seaks eelise neile isikutele, kes tegelevad vaidlusaluste tööde ja teenuste osutamisega seotud valdkondades.
  2. Riigihanke osadeks jaotamist reguleerivad RHS §-d 27 ja
  3. RHS § 27 reguleerib ühe riigihanke siseselt riigihanke osadeks jagamist ning RHS § 28 reguleerib aga ühe riigihanke jaotamist eraldi riigihangeteks. Kaebaja heidab hankijale ette põhjendamiskohustuse rikkumist, viidates RHS § 27 lg-le
  4. Ehkki kohus möönab, et RHAD-is ei ole põhjendatud, miks hankija pärast riigihanke väljakuulutamist otsustas liita sellesse vaidlusalused tööd ja teenused, siis nõustub kohus VAKO otsuse punktis 10 tooduga, mille kohaselt ei ole praegusel juhul alust kohustada hankijat viima RHAD-i RHS § 27 lg 2 kohaste põhjenduste osas vastavusse õigusaktidega esitatud nõuetega. Seda möönis kaude kaebaja ka kohtuistungil, et kaebuse eesmärgiks ei ole see, et hankija RHS § 27 lg-s 2 toodud põhjendamiskohustuse täidaks.
  5. Vaidlustus- ja kohtumenetluses põhjendas hankija vaidlusaluste tööde ja teenuste lisamist RHAD-i sellega, et kuna teede äärsed parklad on riigiteede lahutamatu osa ja vajalikud liiklusohutuse ning elutähtsa teenuse tagamiseks, siis soovitakse hankida kompleksteenust ühelt pakkujalt, kuna eeldatavasti on see tehnilis-majanduslikult soodsam ning ka teede kasutajate huvides on, et teehooldaja tagab, et kogu hooldepiirkonna teedevõrk, sh ka parkla ning seal asuvad rajatised, vastavad kõigile heakorranõuetele. Lisaks tõi hankija välja, et kui üks lepingupartner vastutab terviklahenduse eest, siis vähendab see “hallide alade” ja vastutuslünkade riski. Kohtu hinnangul on need põhjendused asjakohased ja piisavad, ega ole meelevaldsed. Sarnaselt vaidlustuskomisjonile ei kontrolli ka kohus, kas hankija otsus on majanduslikult põhjendatud või otstarbekas.
  6. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata osas, mis puudutab kaebaja väiteid, et RHAD lisa 26 punktid 4.1 ja 4.4–4.
  7. on vastuolus kehtiva õigusega. (III)
  8. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt ning tühistab osaliselt VAKO otsuse, siis tuleb kohtul otsustada ka VAKO menetluses kantud menetluskulude jaotus.
  9. Hankeasjade menetlemist reguleeriv

28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab

11. ptk-s sätestatud, korras.

§ 108

kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1).

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus võtab menetluskulude jaotusel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust ja menetlustoimingute arvu. Haldusasja ei ole põhjust pidada tavapärasest keerukamaks ning võrreldes VAKO menetlusega on vaidlusaluste küsimuste ring jäänud sisuliselt samaks. Kohtu hinnangul on VAKO otsuse peale kaebuse menetluskulude väljamõistmisel asjakohane kohtupraktika, mille kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika). 10

(11)
  1. Kaebaja vaidlusmenetluse kulud on 4353,40 eurot (sh riigilõiv 1280 eurot). Kuna kohtu hinnangul oli vaidlustus põhjendatud 1/3 osas, siis tuleb hankijalt kaebaja kasuks välja mõista vaidlustusmenetluse menetluskulu 1450 eurot, millest riigilõiv on 426,67 eurot. Kohtumenetluses taotleb kaebaja menetluskulude hüvitamist summas 5715,40 eurot (sh riigilõiv 1300 eurot). Kohtu hinnangul tuleb sarnaselt vaidlustusmenetluse menetluskuludele kaebaja kasuks hankijalt välja mõista põhjendatud menetluskulu 1/3 ulatuses. Kohtule ei nähtu, et menetluse fookus ja vaidlusküsimused oleks kohtumenetluses vaidlustusmenetlusega võrreldes muutunud, mistõttu peab kohus põhjendatuks hüvitada kaebajale kohtumenetluses kantud menetluskuludest 1500 eurot, millest riigilõiv on 433,33 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU
  2. JUUNI 2026 KOHTUOTSUSEGA. 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.