lg.2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 12 (kaksteist) kuud tühistada osaliselt, s.o. karistuse suuruse osas. Mõista Mihhail KOTŠEMASSOVILE
lg.2 alusel karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 8 (kaheksa) kuud. Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 10.04.2026 otsus väärteoasjas nr.2440,26,001256 muutmata. Mihhail KOTŠEMASSOVI kaebus jätta rahuldamata.
alusel on Mihhail KOTŠEMASSOV kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1 Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse Kohtuotsusega on Viru Maakohtus võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist 25.05.2026. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Emil Morozov koostas 13.03.2026 väärteoprotokolli nr.AB 1666604 Mihhail Kotšemassovi kohta selles, et viimane juhtis 13.03.2026 kell 20.44 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Pargi tänaval mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,51 mg/l. Sellega rikkus Mihhail Kotšemassov
lg.3 sätteid ning pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 10.04.2026 otsusega väärteoasjas nr.2440,26,001256 määrati Mihhail Kotšemassovile
Otsuse kohaselt on menetlusalune isik talle inkrimineeritud väärteo toime pannud, väärteoprotokoll on koostatud õigesti, väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad. Väärteo toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega: tunnistaja X ütlused, menetlusaluse isiku ütlused, sõiduki hoiukohta teisaldamise teatis, sõiduki teisaldamise akt, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, isiku kinnipidamise protokoll. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toimepandud süütegu ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus oli suur – 0,51 mg/l. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mida suurem on alkoholisisaldus menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Arvestades tuvastatud alkoholisisaldust pidi menetlusalune isik teadma ja tajuma oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt (tegemist on korduva samalaadse väärteoga). Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab mootorsõidukit juhtida. Menetlusalune isik tarvitas mitu tundi enne sõiduki rooli istumist alkoholi, mis näitab tema ükskõikset suhtumist liiklusohutusse. Alkoholi tarvitanud juht ei taju liikluspilti adekvaatselt ning tal väheneb reaktsioonikiirus, ta väsib kiirelt ära või jääb roolis magama. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ta ei ole suuteline võimalikele esinevatele olukordadele täie mõistusega reageerima. Väärtegu on toime pandud pimedal ajal asulas. Menetlusalune isik osaleb liikluses juhina alles alates 12.01.
lg.2 alusel.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. 4 Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud alkoholi piirmäära ületades, kas alkoholi piirmäära ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning missugune karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik juhtis 13.03.2026 kell 20.44 Kohtla-Järvel Pargi tänaval maja nr.55 juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Seda asjaolu on menetlusalune isik ka ise tunnistanud algusest peale ja sellele seisukohale jäi ta ka oma maakohtule esitatud kaebuses. Nagu nähtub 13.03.2026 koostatud väärteoprotokollist menetlusalune isik rikkunud
nr. AB 1666604, on Vastavalt
lg.3 ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes oli 13.03.2026 kell 20.44 kasutatud indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 plus nr.A418800 (indikaatorvahendi järgmise kontrollimise kuupäev 11.05.2026), kontrolli tulemus oli positiivne ja indikaatorvahendi näit oli 0,69 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid kontrollile allutatud isikul järgmised joobele viitavad tunnused: silma pupillid väikesed, reaktsioonikiirus normaalne, kõne selge, aja, isiku- ja kohataju selge, isik oli teadvusel, mäletab viimase 24 tunni sündmusi, koordinatsioon häireteta, käitumine normaalne ja rahutu. Nimetatud protokollidega oli menetlusalune isik allkirja vastu tutvunud, märkuseid ei esitanud. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub ka, et menetlusaluse isiku suhtes oli 13.03.2026 kell 20.55 kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,51 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk andmetega on lisatud asja materjalidele ja selle väljatrükiga on allkirja vastu tutvunud ka menetlusalune isik. Mingeid selgitusi ja märkusi menetlusalusel isikul ei olnud. Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholi piirmäära ületamine menetlusalusel isikul kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning et alkoholi piirmäära ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. 5 Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on alust karistada
lg.2 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt väärteootsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületades, siis menetluse lõpetamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist alkoholi piirmäära ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Karistusseadustiku §2 lg.2 karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisu objektiivsest küljest, seejärel kontrollida subjektiivset koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See eeldab kohtu poolt kõikide tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolude korral otsustamist ja põhjendamist, millistele tõenditele kohus tugineb ja millised jätab tõendite kogumist välja. Hinnates kõiki maakohtule käesolevas väärteoasjas esitatud tõendeid kogumis leiab maakohus, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu
Seega on nimetatud süüteokoosseisu objektiivne külg realiseeritud. Vastavalt Karistusseadustiku §15 lg.3 on väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Maakohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteoprotokollis nimetatud väärteo toime otsese tahtlusega. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Asudes mootorsõidukit juhtima juhile keelatud seisundis, s.t. alkoholi tarvitanuna, pidi menetlusalune ilmselgelt aru saama, et tegemist on
nõuete rikkumistega. Eeltoodu alusel on realiseeritud ka toimepandud väärteo subjektiivne külg. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti 6 võimalust mõjutada süüdlast õiguskorra kaitsmise huvisid. edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja Karistuse mõistmisel tuleb liigi ja määra kohaldamisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke ning kõigepealt tuleb hinnata ja analüüsida toimepandud tegu, selle tehiolusid ja raskust ning seejärel teo toimepannud isikut.
lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 12 kuud. Nagu nähtub
lg.2 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena rahatrahvist rangemat karistuse liiki – sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja leiab, et leebema karistuse liigi – rahatrahvi – määramine ei ole käesolevas väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Nagu maakohus juba eespool märkis, tuleb lisaks isiku süüle vastavalt KarS §56 arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt. ka Riigikohtu 17.05.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-52-13). Käesoleva väärteoasja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on 1 kehtiv väärteokaristus, samuti liiklusalase väärteo toimepanemise eest 20.09.2025
Selle väärteo eest määrati menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, Karistusregistri väljavõtte kohaselt on rahatrahv tasumata. Lisaks sellele nähtub väärteoasja materjalidest, et Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata 24.07.2025 määrusega on menetlusaluse isiku suhtes lõpetatud kriminaalasja menetlus KarS §424 lg.1 järgi. Muude kohustuste hulgas on menetlusalusele isikule pandud ka kohustus mitte juhtida alkoholi piirmäära ületavas seisundis või joobeseisundis mootorsõidukit, trammi või maastikusõidukit kuni 24.07.2026. Maakohus nendib, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist sellise juhiga, kes oma varasemast sama liiki väärteo toimepanemise eest määratud karistusest ei teinud mingeid järeldusi, jätkates väärtegude toimepanemist. Menetlusalust isikut ei hoidnud tagasi ka kriminaalasjas pandud kohustus. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja selles osas, et menetlusaluse isiku varasem käitumine annab alust arvata, et karistuseks taaskord rahatrahvi määramine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Rahatrahvi näol on antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei avalda talle mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju. Põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides sõidukit lubatud suurimat alkoholi piirmäära ületades, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima alkoholi piirmäära ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise 7 tõenäosust kui selle raskusastet. Tegemist on otsese tahtlusega toimepandud väärteoga. Menetlusaluse isiku süü suuruse kindlakstegemisel hindab maakohus eelkõige alkoholisisalduse näitu, toimepanemise aega ja kohta ning tema varasemat liiklusalast käitumist.
lg.2 dispositsioonist tulenevalt oli alkoholisisalduse näit keskmisest kõrgem ning kuigi väärtegu oli toime pandud linnas, oli selle toimepanemise aeg eelduslikult mitte tipptunnile omane. Arvestades seda, et väärtegu oli toime pandud märtsikuus kell 20.44, oli ilmselgelt juba tegemist pimeda ajaga. Tegemist oli kolmanda samalaadse süüteo toimepanemisega suhteliselt lühikese ajaperioodi vältel. Eeltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem. Sõidukit juhtima asumine on alati juhi enda otsustada. Käesoleva väärteoasja materjalidest ja ka kaebusest ei nähtu ühtegi sellist asjaolu, mis oleksid tinginud menetlusaluse isiku poolt sõiduki juhtimise väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Oma kohapeal antud ütlustes märkis menetlusalune isik ainult, et talle helistas eksabikaasa, kes soovis kohtuda. Ilmselgelt ei olnud tegemist eluohtliku olukorraga. Maakohtule esitatud kaebuses ei märkinud menetlusalune isik ühtegi mõjuvat põhjust sellel hetkel autorooli istumiseks. Seega oli autorooli istumine ja sõiduki juhtimine sellises seisundis menetlusaluse isiku enda kindel valik. Taunimist väärib ka asjaolu, et tegemist oli tööandjale kuuluva sõidukiga. Ilmselgelt tuleb tööandjal edaspidi töötajate värbamisel ja neile tööandja sõiduki võimaldamisel kontrollida ka nende varasemat liiklusalast käitumist. Käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varem väärteokorras karistatud ja tema osas oli samalaadse süüteo toimepanemise eest algatatud ka kriminaalasi. Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnev karistus (rahatrahv) ja kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole olnud järelikult piisavad, mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime süütegusid, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale kohaldatav karistus oluliselt rangem. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda. Seetõttu on oluline, et menetlusalune isik saaks aru, et edasine samalaadne käitumine ja väärtegude toimepanemine on lubamatu. Tegemist ei ole tema esimese
nõuete rikkumisega. Käesolevas väärteoasjas oli tegemist taaskord mootorsõiduki juhtimisega lubatud alkoholi piirmäära ületades, mille puhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja adekvaatselt erinevates olukordades reageerida. Põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Eelduslikult välistab sellise põhikaristuse kohaldamine vähemalt liiklusalaste väärtegude edaspidise toimepanemise antud menetlusaluse isiku poolt. Oma elu tuleb korraldada selliselt, et ei tekiks vajadust ja soovi panna toime õiguserikkumisi. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema suurem ja rangem eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel tuleb kohaldada raskemat karistusliiki. 8 Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid ning karistust kergendavate asjaoludena on kohtuväline menetleja oma otsuse kohaselt arvestanud süü tunnistamist. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni maksimaalses määras. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning järgnevalt arvestada süü suuruse ja karistust kergendavate/raskendavate asjaoludega. Maakohus nendib, et käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja seda arvestanud. Määrates karistuse maksimummääras, ei ole kindlasti arvestatud ühe süüd kergendava asjaoluga. Maakohus leidis, et menetlusaluse isiku süü suurus on keskmisest suurem ning arvestab ise siinkohal menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist karistust kergendava asjaoluna. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et seega kuulub karistusmäär muutmisele. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud karistuse liigi osas jätta muutmata. Maakohus nõustub igati kohtuvälise menetleja otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti korrata. Küll aga leiab maakohus, et arvestades menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist väärteo toimepanemisest alates, on seaduslik alus vähendada karistuse suurust. Maakohus leiab, et põhjendatud on
lg.2 alusel mõista menetlusalusele isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 8 kuud. Maakohus arvestab siinkohal nii konkreetse väärteo toimepanemise asjaoludega kui ka menetlusalust isikut iseloomustavate asjaoludega, millele kõigele on viidatud juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Kaebuses viitas menetlusalune isik sellele, et tema tegu ei toonud kaasa raskeid tagajärgi tervise või vara kahjustuse näol; menetlusalune isik kahetses siiralt väärteo toimepanemist, tunnistas oma süüd ning menetluse läbiviimiseks takistusi ei loonud. Nagu maakohus juba eespool märkis, arvestas ta karistuse suuruse määramisel süü tunnistamisega. Raskete tagajärgede mittesaabumine ning menetluse mittetakistamine ei anna alust karistuse liigi muutmiseks. Kaebuses viitas menetlusalune isik ka sellele, et tema töö on seotud sõiduki juhtimisega ning töökohta jõudmiseks tuleb menetlusalusel isikul kasutada isiklikku sõiduautot. Lisaks sellele maksab menetlusalune isik kolmele lapsele elatist. Kohtuvälise menetleja otsuses on korrektselt viidatud erinevatele Riigikohtu lahenditele, mis puudutavad juhtimisõiguse kui eriõiguse omamise eripreventiivseid eesmärke ning selle õiguse äravõtmise võimalusi. Maakohus ei pea vajalikuks neid seisukohti siinkohal korrata, märkides samuti, et juhtimisõiguse äravõtmine on üldjuhul reegel ja selle võib kohaldamata jätta vaid erandlikel asjaoludel (KarS §50 lg.2). Töö olemasolu ja laste ülalpidamine ei ole sellisteks erandlikeks asjaoludeks, mis välistavad juhtimisõiguse äravõtmise. Asudes mootorsõidukit juhtima lubatud alkoholi piirmäära ületades ja tehes seda korduvalt, tuli menetlusalusel isikul esmalt mõelda töökoha säilimise ning elatise maksmise vajalikkuse peale ning seejärel ka võimalikele tagajärgedele. 9 Maakohus nõustub ka kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohaga, et antud menetlusalune isik ei ole valmis osalema liikluses juhina ning
s sätestatud nõuete kordamine on tema puhul vajalik. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas
lg.2 järgi tühistada karistuse suuruse osas ning teha selles osas uus otsus, mõistes talle karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 8 kuud. Kuna menetlusalune isik taotles oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas ja uue otsuse tegemist, mõistes talle karistuseks rahatrahvi, jääb menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.