KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 10. juuni 2026, Viljandi kohtumaja 1-26-3931 (25261000454) Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aivar H

§ 120

lg 1,

§ 121

lg 2 p 3,

§ 1573

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses, arutatud kinnisel kohtuistungil abiprokurör Valdo Gerassimov B.J (isikukood: XXX; elukoht: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud) Prokurör Süüdistatav vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas (riigi õigusabi korras) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada B.J süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. Tunnistada B.J süüdi

§ 120lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

Tunnistada B.J süüdi

§ 1573

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista B.J-ile liitkaristuseks 6 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 06.05.2026-07.05.2026, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda B.J-i lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 1

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata B.J-ile katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 5 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui B.J ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada B.J-i kriminaalhooldusperioodi lõpuni jätkama haridusteed või alluma tööturule sisenemist toetavatele teenustele.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada B.J-i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 kohustada B.J-i võtma vastu vaimse tervise tuge kuni vajaduse äralangemiseni või kriminaalhooldusperioodi lõpuni. 2. KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada B.J-ile lähenemiskeeld Z.O suhtes, keelates B.J-il: - läheneda Z.O-le isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 20 meetrit, välja arvatud, kui see on vajalik seonduvalt menetlustega kohtus või menetlusasutustes; - suhelda Z.O-ga telefoni teel või muude sidepidamisvahendite vahendusel. Kohustada B.J-i juhuslikel kohtumisel Z.O-ga eemalduma Z.O-st siseruumides 5 meetri kaugusele ning välitingimustes vähemalt 20 meetri kaugusele. Lähenemiskeeldu kohaldatakse jõustumisest arvates. tähtajaga 3 aastat käesoleva kohtuotsuse Lähenemiskeelu rikkumisel, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, samuti lähenemiskeeldu korduv rikkumine on karistatav kuriteona

§ 3312järgi. 3. Tsiviilhagi: Ts

MS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu D.N esitatud tsiviilhagi täielikult. Välja mõista B.J-ilt 5 eurot D.N kasuks. (isikukood: XXX, arveldusarve nr XXXXXXX) 4. Konfiskeerimine ja asitõendid: 2

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas (Riia tn 132, Tartu) asuv puidust käepidemega liigendnuga (pakend nr 1).

1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta B.J-ilt välja mõistetud sundraha summas 1419 eurot, kohtueelse menetluse riigi õigusabi tasu 1036,02 eurot, kohtumenetluse riigi õigusabi tasu 66,96 eurot ja ekspertiisitasu 3900 eurot riigi kanda. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu riigi õigusabi tasu 66,96 eurot (s.h käibemaks 12,96 eurot) vandeadvokaadi abi Heiki Kuningale tema poolt B.J-ile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
2. Kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 4081 lg 2 sätteid. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
3. peatüki
4. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus B.J-i süüdistatakse selles, et tema 21.11.2025.a. kella 22 paiku XXX asuvas XXX õpilaskodu parklas kasutas füüsilist vägivalda Z.O suhtes. B.J takistas Z.O-l ja Karmen Kantsil lahkumist, seistes mootorsõiduki ette, tõmmates kõrvalistuja ust lahti ja püüdes mootorsõidukisse sisse istuda. Kui Z.O tuli mootorsõidukist välja, et paluda B.J-il ühiselamusse minna, ähvardas B.J Z.O ära tappa. Pärast ähvardamist nõudis B.J Z.O-lt suitsu, mille peale viimane keeldus alaealisele B.J-ile tubakatoodet andma. Eitava vastuse peale, lähenes B.J Z.O-le ning hakkas oma käsi viimase jopetaskutesse panema, et sealt suitsupakk ja Z.O-le kuuluv mobiiltelefon kätte saada. Z.O palus B.J-il lõpetada selline käitumine ja suunduda ühiselamusse. Öeldu peale B.J ärritus ja hakkas jalgadega peksma vastu Z.O jalgu. Sellise tegevusega põhjustas B.J Z.O-le füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomid vasakul reiel ja mõlemal säärel. 3 …selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, taaskord 06.05.2026 kella 12.20 paiku XXX asuvas XXXkasutas füüsilist vägivalda D.N suhtes, lüües ühel korral kannatanut käega vastu nägu ülemiste hammaste piirkonda. Kirjeldatud tegevusele eelnes samal päeval D.N tahtevastaselt rindadest krabamine ja juustest tõmbamine. Sellise tegevusega põhjustas B.J D.N-ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ülahuule paremal siseküljel marrastus. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud korduvalt, pani B.J toime

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse B.J-i selles, et tema 16.10.2025 kella 12.17 paiku XXX asuvas XXX naiste riietusruumis ähvardas noaga D.N-i, hoides noatera viimase kõri vastu, korrutades lauset „Tahad nuga saada, tahad nuga saada? Kas lähed veel kittuma“. Seda tegevust nähes palus F.R B.J-il oma tegevuse lõpetada. Selle tagajärjel suundus B.J nuga käes F.R-i suunas ning viimasele lähemale tulles, suunas B.J noatera F.R-i näo juurde nii, et noatera ja F.R-i näo vahel oli ligikaudu 5 cm vahemaad, öeldes samal ajal „Tahad nuga saada?“. …selles, et tema 15.12.2025.a. kella 19.45 paiku kirjutas Z.O-le sotsiaalmeediakanali Messenger kaudu ähvardava sisuga sõnumeid nagu: „Dvj maj viitsi huiata enan üks postitus minust ja hoiatan sa ei näe enam oma lapsi iial“, „Ma ütlesin kui mind näitad on su lapsed surnud“, „ja ma ei vastuta oma tegude eest“ ja „kui sina mind ei näita jäävad ka lapsed ellu lihtne“. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega on kannatanul alust arvata ähvardamise täideviimist, kuna B.J on ettearvamatu käitumisega ning varem toime pannud ähvardamise noaga oma kaasõpilaste vastu ning kehaliselt väärkohelnud Z.O. Tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani B.J toime s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse B.J-i selles, et tema alates 15.12.2025.a. kuni mai kuuni 2026.a. on otsinud täisealise Z.O-ga kontakti häirival viisil, järjepidevalt ja mitu korda päevas. Häirides selliselt oluliselt Z.O tavapärast elu, hirmutades, ähvardades ning alandades kannatanut vaatamata Z.O korduvatele palvetele temaga kontakteerumine lõpetada. Antud tegude tagajärjel tunneb Z.O ennast ohustatuna ja oluliselt häirituna. Nimelt on B.J süstemaatiliselt, s.o iga päev vähemalt mitmel korral päevas, saatnud Z.O kasutajakontole Messenger ja TikTok sotsiaalmeedia rakenduste vahendusel sõnumeid, milles väljendas romantilist ja seksuaalset huvi, sealhulgas väljendades Z.O-le armastust ning soovi temaga seksuaalvahekorda astuda. Lisaks on B.J saatnud Z.O-le TikTok sotsiaalmeedia platvormil seksuaalse sisuga lühivideoid ning kujutanud sõnumites ette kannatanu Z.O-ga seotuid seksuaalseid olukordi ja tegevusi. Sõnumite sisu on Z.O jaoks ebameeldiv ja häiriv.  20.12.

1. a kirjutas B.J kasutajakonto alt „XXX “ Z.O kasutajakontole TikToki sotsiaalmeedia rakenduses järgmise sõnumi: „ ja pealegi kui sa lõpuks seksi annaksid oleks kõik korras olnd üldse ja poleks ähvardanudki“.  21.12.
2. a kirjutas B.J kasutajakonto alt „XXX“ Z.O kasutajakontole TikToki sotsiaalmeedia rakenduses järgmise sõnumi: „nii raske on nikku anda v sinu prst pean mingi kaisukaga keppima“. 4  Kohtueelse menetlusega täpselt tuvatamata ajal, kuid kuvatõmmisest nähtub, et neljapäeval kell 18.53 kirjutas B.J kasutajakonto alt „XXX“ Z.O kasutajakontole TikToki sotsiaalmeedia rakenduses järgmise ähvardava sisuga sõnumi: „tra kui sa peaksid uurijale midagi ytlema saad nimodi nikku et ise la ei usu ja lukkan sulle kurku mandliteni et ära lämbuksid kui sa peaksid jälle kitse panema“. Vaatamata kannatanu Z.O selgelt väljendatud soovile kontakt lõpetada on B.J jätkanud järjepidevat kirjutamist, sealhulgas loonud vähemalt viisteist erinevat sotsiaalmeediakontot, kasutanud neid kontosid Z.O-ga kontakti taastamiseks pärast varasemate kontode blokeerimist ning saatnud korduvalt ja järjepidevalt sõnumeid, mis on oma sisult pealetükkivad ja kannatanu tahte vastased. Teise isikuga järjepideva kontakti otsimise ja muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumisega, kui selle tagajärjeks on teise isiku hirmutamine, alandamine ja muul viisil oluliselt häirimine, pani B.J toime

§ 157³ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks: 1)

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust; 2)

§ 120

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust; 3)

§ 1573

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista B.J-ile liitkaristuseks kuus

§ 68lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.05.2026.a.

kuni 07.05. 2026.a.s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks viis

§ 74lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui B.J kahe

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: B.J peab:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada B.J-i kriminaalhooldusperioodi lõpuni jätkama haridusteed või alluda tööturule sisenemist toetavatele teenustele.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada B.J-i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustada B.J-i vastu võtma vaimse tervise tuge kuni vajaduse äralangemiseni või kriminaalhooldusperioodi lõpuni. KrMS § 3101 järgi ning VÕS § 1055 sätete alusel kohaldada B.J-ile lähenemiskeeldu Z.O suhtes. Keelata B.J-il läheneda Z.O-le isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 20 meetrit, välja arvatud, kui see on vajalik seonduvalt menetlustega kohtus või menetlusasutustes. Kohustada B.J-i juhuslikel kohtumistel Z.O-ga eemalduma temast siseruumides 5 meetri kaugusele ning välitingimustes vähemalt 20 meetri kaugusele. Keelata B.J-il suhelda Z.O-ga telefoni teel või muude sidepidamisvahendite vahendusel. Lähenemiskeelu tähtajaks määrata kolm

§ 3312alusel.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 121

lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 120

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 1573

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. D.N on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 5 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista B.J-ilt 5 eurot D.N kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava B.J-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1036,02 eurot. Süüdistatava B.J-i kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 66,96 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiis (ekspertiisiakt nr 2-86/3933-2) maksumusega 3900 eurot. 6 KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Arvestades, et süüdistatav on kuriteod toime pannud alaealisena, on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud, s.h sundraha 1419 eurot, kohtueelse menetluse riigi õigusabi tasu 1036,02 eurot, kohtumenetluse riigi õigusabi tasu 66,96 eurot ja ekspertiisitasu 3900 eurot riigi kanda. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus B.J on kahtlustatavana kinni peetud 06.05.2026-07.05.2026, seega on B.J viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas (Riia tn 132, Tartu) asuv puidust käepidemega liigendnuga (pakend nr 1). KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 7