KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2026 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-14105 Tsiviilasi U. A. hagi R.

§ 1047

lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

§ 1047

lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. 80.

§ 134

lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

§ 134

lg 6 näeb ette, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks § 134 lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. 14

1. Kohus selgitas pooltele 16.10.2025 saadetud pöördumises (dtl 53-56) hagejale vajadust tõendada väiteid, et kostja postitusest said alguse hilisemad meediakajastused. Samuti selgitas kohus hagejale vajadust esile tuua ja tõendada asjaolusid, mis õigustaksid hüvitise väljamõistmist nimelt 3000 euro suuruses summas. Kostjale selgitas kohus omakorda vajadust vastuväiteid tõendada.
2. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja avaldas 19.08.2024 Harku valla elanike grupis Facebookis postituse (dtl 11), milles olid toodud hageja ette heidetud laused. Kostja avaldas oma postituses: „Prokuratuur alustas U. A.i (XXX) suhtes kriminaalasjas“. Antud lause näol on kohtu hinnangul kolmanda mõistliku inimese seisukohalt avaldatud faktiväitena, et kriminaalmenetlust on alustatud nimelt hageja suhtes. Kohus nõustub hageja väitega, et Eesti kulutuuriruumis on sellise faktiväite avaldamine vaieldamatult tugeva negatiivse tähendusega ning olukorras, kus hageja suhtes kriminaalmenetlust tegelikult alustatud ei ole, on tegu hageja au teotava faktiväitega. Kostjal tuli tõendada, et avaldatud väide vastab tõele, kuid asjas esitatud tõendite pinnalt kohus sellist järeldust teha ei saa.
3. Samas postituses avaldas kostja lause „Tulenevalt prokuratuuri esitatud kuriteokaebusest Harku vallavolikogu liikme ja Strantumi nõukogu esimehe U. A.'i (XXX) vastu, kes korraldas seadust jämedalt rikkudes nn “Strantumi auditi” hanke (koos etteantud tulemustega) oma erakonnakaaslase huvides, võttis prokuratuur
4. augustil selle avalduse menetlusse sedastades, et kuriteokahtlus on põhjendatud ning algatas U. A.i suhtes kriminaalasja“.
5. Viidatud lauses on kostja kolmanda mõistliku isiku vaatenurgast lähtudes avaldanud, et hageja on rikkunud oluliselt seadust, kui ta korraldas auditi hanke, mille tulemus oli ette antud. Tegu on kaudse faktiväitega, milles kostja on jätnud mulje, et talle on teada faktilised asjaolud, mis võimaldavad sellise järelduse tegemist. Samuti on kostja avaldanud, et prokuratuur pidas kuriteokahtlust põhjendatuks ning algatas kriminaalasja nimelt hageja suhtes. Kohus leiab, et iseenesest on ka väited oluliste seaduse rikkumise toimepaneku suhtes hageja au teotavad, mistõttu tuli kostjal tõendada nende väidete õigsust.
6. Asjas esitatud tõendite pinnalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud avaldatu õigsust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja isiklikult rikkus oluliselt õigusakte hanke korraldamisel, mistõttu alustati kriminaalmenetlust nimelt hageja suhtes. Kostja ei ole tõendanud, et prokuratuur pidas kuriteokaebuse alusel põhjendatuks kriminaalmenetluse alustamist nimelt hageja suhtes. Kuigi kostja ei ole hagejat otsesõnu kurjategijaks nimetanud, jääb mõistlikule kolmandale isikule avaldatu pinnalt mulje, et hageja on toime pannud sedavõrd olulised seaduserikkumised, et prokuratuur uurib nimelt tema tegevust ning hageja süüdimõistmine kuriteo toimepanekus tulevikus võib olla tõenäoline. Kostja väited, et menetluse alustamist nimelt hageja suhtes sai kriminaalmenetluse alustamisest laiemalt automaatselt järeldada, ei ole põhjendatud ning neid ei toeta asjas esitatud tõendid.
7. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et prokuratuuris edastati Postimehe ajakirjanikule 19.08.2024 kell 10:22 e-kirja (dtl 39) ringkonnaprokuratuuri prokuröri Kristel Pihlaka kommentaar, milles selgitati, et menetlust alustati selleks, et kontrollida kuriteoteates esitatud teavet ja segaseks jäänud hinnangulisi väiteid. Selgituse kohaselt ei ole antud kriminaalmenetluse raames ühelegi inimesele esitatud kahtlustust, mistõttu väide, et kriminaalmenetlust teostatakse kindla isiku suhtes, oli selgituse saatmise ajal ebaõige. Prokurör ka rõhutas, et puudub alus tõsikindlalt väita, et keegi üldse on toimingupiiranuid rikkunud. Prokurör pidas kahetsusväärseks, et samal päeval oli Harku valla elanike Facebooki grupis 15 hakanud levima vääriti mõistetav teave menetluse alustamise kohta ja selle kohta, et menetlust alustati kindla isiku suhtes. Seega ei ole kostja tõendanud, et postituse avaldamise ajal oleks hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlust põhjusel, et ta rikkus oluliselt seadusi. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja suhtes oleks kriminaalmenetlust alustatud hiljem või et talle oleks hiljem esitatud kriminaalmenetluse raames kahtlustus.
8. Järeldusi selle kohta, et kriminaalmenetlust alustati nimelt hageja suhtes, ei saa teha 14.08.2024 saadetud prokuratuuri kirjast (dtl 113), millega edastati materjalid kohtueelsete menetlustoimingute läbiviimiseks. Kostja ise ei ole kohtumenetluses selgitanud, milles seisnesid täpselt hagejale ette heidetavad olulised seaduserikkumised ning kostja ei ole selliste seaduserikkumise toimepanekut tõendanud.
9. Kuriteo teadet kostja kohtule ei esitanud ning kohus ei saa üksnes esitatud tõendite pinnalt järeldada, millisel viisil hageja seadust rikkus. Ainuüksi tulenevalt sellest, et Strantum OÜ sõlmis lepingu PWC-ga (dtl 118-150), eelnevalt viidi läbi hange (dtl 152-227) ning lepingu alusel koostati audit (dtl 230-231), kohus hageja poolt mõne kuriteo toimepanekut järeldada ei saa. Sama ei saa järeldada asjaolust, et hageja ning E. R. olid Reformierakonna liikmed (dtl 228229). Kostja ei ole isegi üldisemalt selgitanud, millise kuriteo on hageja toime pannud ja millest tulenevalt võis kostjale teadaolevate faktiliste asjaolude pinnalt avalikult väita, et hageja rikkus oluliselt seadust. Kostja väited on jäänud tõendamata. Seega on kostja avaldanud hageja suhtes ebaõigeid ja au teotavaid faktiväiteid. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele selle kotja, et ta kasutas hageja fotod oma postituse juures ilma hageja loata.
10. Kuna hageja ei taotlenud ebaõigete andmete ümberlükkamist ning vaidlusalune postitus on kustutatud, tuleb järgnevalt kohtul hinnata, milline on õiglane mittevaralise kahju hüvitis, sest au teotavate andmete avaldamine on iseenesest aluseks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisele. Varasema kohtupraktika kohaselt tuleks hüvitise suuruse hindamisel arvestada muuhulgas rikkumise ulatust ja raskust. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud seda, millise aja jooksul täpselt oli vaidlusalune postitus kättesaadav ega seda, kui palju isikuid sellega tegelikult tutvus. Asjakohane ei ole seejuures hageja viide, et kohus võib ise vajadusel korral andmeid koguda. Hagimenetluses ei kogu kohus omal algatusel tõendeid ning tõendite väljanõudmise taotlust hageja ei esitanud.
11. Kostja esitas tõendi, et Harku valla elanike grupp ei ole avalik grupp (dtl 114). Grupi administraator A. S. on avaldanud (dtl 12), et 2024 aastal oli grupis 15 483 liiget, kellest aktiivseid liikmeid oli 14
12. Arvestades liikmete arvu, võib eeldada, et kostja postitus võis olla nähtav suurele hulgale inimestele, kuid kohtul puuduvad tõendid selle kohta, millise aja jooksul ja kui paljud isikud postitust reaalselt nägid.
13. Hageja väited selle kohta, et kostja postituse eesmärgiks oli saavutada Harku Vallavolikogu valimistel võimupöörde, on kohtu hinnangul jäänud spekulatiivseteks. Tõendeid postituse sellise mõju kohta hageja esitanud ei ole ning samuti on tõendamata, millised volikogu liikmed gruppi kuulusid, kuidas nad hääletasid ning millistel põhjustel nad seda tegid.
14. Hageja väited selle kohta, et nimelt kostja postituse tõttu ilmusid hilisemad meediakajastused, on kohtu hinnangul tõendatud vaid osaliselt. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et Delfi ajakirjanik A. P. pöördus hageja poole 19.08.2024 kell 11:24 ja küsis, kas hageja soovib anda kommentaari kriminaalmenetluse alustamise suhtes (dtl 65-66). Pöördumisele oli lisatud kostja postitus. Nimelt seejärel pöördus hageja ise prokuratuuri poole teabe saamiseks (dtl 67). Postimehe ajakirjanikule on aga 19.08.2024 prokuratuur ise saatnud teate samal päeval 16 kellaajaliselt varem ehk kell 10:22, mistõttu ei saa eeltoodust järeldada, et kõigi ajakirjandusväljaannete huvi oli tingitud nimelt kostja postitusest.
15. Kostja on tõendanud, et samal päeval 19.08.2024 kell 11:04 avaldas avaliku FB postituse J. H. (dtl 95), kes avaldas sama moodi, et kuriteokaebus on esitatud hageja tegevuse suhtes, hageja on oluliselt rikkunud seadust ja prokuratuur võttis avalduse menetlusse, pidades seda põhjendatuks. EKRE avaldas samasisulise postituse samal päeval (dtl 96) koos hageja fotoga.
16. Hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et kostjal on ilmselt head suhted ajakirjanik A. M. (dtl 40-43), kuid samuti olid nimetatud isikuga head suhted J. H.l (dtl 97), kes ise avaldas portaalis „Uued uudised“ 22.08.2024 uudise hageja suhtes kuriteokahtluse esitamise kohta (dtl 78-81). Seega ei saa asjas esitatud tõenditest järeldada, et kõik meedias ilmunud kajastused said alguse nimelt kostja postitusest ning kostja eesmärgiks oli hagejat laiemalt laimata, püüdes postitusele saada ajakirjanike tähelepanu. Ühtlasi ei ole ajakirjandusväljaannetes 19.08.2024 ilmunud artiklites (Delfi artikkel dt. 68-71 ning Postimehe artikkel, dtl 72-77) avaldatud, et kriminaalmenetlust alustati nimelt hageja suhtes ning hageja on oluliselt seadust rikkunud. Seega eeltoodut kogumis hinnates võib järeldada, et kuigi kostja postitusega võis tutvuda suur hulk Harku valla elanikke, ei saanud kostja postitusest alguse hageja au teotamine üleriigilises meedias ning sellisel eesmärgil postituse avaldamist ei ole hageja tõendanud.
17. Kohus iseenesest nõustub, et au teotava postituse avaldamine sai hagejale kaasa tuua stressi ja ebameeldivusi. Hageja esitatud tõenditest (dtl 46) nähtub, et avaldatu mõjutas negatiivselt tema perekonnaliikmeid. Samas ei ole hageja peale avaldamise fakti enda esile toonud ega tõendanud muid asjaolusid, mis käesoleval juhul õigustaksid võrreldavatel asjaoludel välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitistest oluliselt suurema hüvitise väljamõistmist.
18. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuete analüüsist tsiviilasjades aastatel 2020 kuni 2022 nähtub, et Facebooki grupis avaldatud ebakohaste väärtushinnangute või au teotavate faktiväidete puhul on välja mõistetavate hüvitiste suurused jäänud vahemikku 100 kuni 600 eurot. Kostja näol ei ole tegu meediaväljaandega, millisel juhul on välja mõistetud hüvitiste summad olnud suuremad.
19. Hageja on esimese nõudena palunud kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot, kuid hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis varasemat kohtupraktikat arvestades õigustaksid sellises summas hüvitise väljamõistmist. Kostja ei ole meediaväljaanne ning hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldatu oleks jõudnud kõigi Harku valla kinnise grupi liikmeteni. Varasem kohtupraktika ei toeta sellises summas hüvitise väljamõistmist üksnes olukorras, kus on au teotavaid faktiväiteid avaldatud kinnises FB grupis, kuid postitus on avaldatud olnud üksnes lühiajaliselt. Seega puudub alus hageja esmase nõude rahuldamiseks ehk kostjalt hüvitisena 3000 euro väljamõistmiseks.
20. Alternatiivselt palus hageja kohtul välja mõista hüvitise kohtu enda õiglasel äranägemisel, viidates samas, et hüvitis ei peaks olema sümboolne. Hageja samas ei selgitanud, milline hüvitis peaks tema hinnangul olema mittesümboolne. Kohus leiab, et arvestades kostja postituse sisu ja selle avaldamise asjaolusid (postitus avaldati kinnises FB grupis ning see ei olnud ilmselgelt pikaajaliselt kättesaadav), on mõistlik mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 300 eurot.
21. Vastates poolte väidetele leiab kohus täiendavalt, et hageja viited sellele, kas või millised asjaolud pidid olema teada kostja esindajale, ei ole asjakohased. Kostja advokaadist lepingulist 17 esindajat ei ole põhjust samastada tema kliendiga. Kostja ise on esitanud seletuse selle kohta, kuidas ta kriminaalmenetlusest teadlikuks sai (dtl 111).
22. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palus kostjalt menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 385 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 385 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 18