Obsah (5)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2026.a Tallinn Tsiviilasja number 2-25-22793 Tsiviilasi M.-L. L. hagi M. K. vastu elatise

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli baassummaks 282,31 eurot ning alates 01.04.2026 on baassummaks 295,86 eurot.
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on M. L. ja kostja (dtl 8). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on 3 tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt on ta alates 2025 aasta algusest tasunud elatist 150 eurot kuus (dtl 31, 32). Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale elatist vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kohtul puudub seega alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. 6.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale. Kohus on oma 11.02.2026 kirjas (dtl 48-50) kostjale selgitanud, et kui kostja leiab, et ta ei ole majanduslikult suuteline elatist hagejale nõutud määras tasuma, siis tuleb kohtule vastavaid asjaolusid tõendada, s.h esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta ning andmeid ja dokumente kostja varalise seisundi kohta. Kostja ei ole kohtule tõendeid oma majandusliku olukorra kohta esitanud. Kohus on teinud ise päringu Eesti krediidiasutustele, millede vastusest nähtub, et kostja omab arvelduskontosid XXX AS-s, mille mõlema jääk oli 27.02.2026 seisuga 0 eurot (dtl 81-87). Konto väljavõttest nähtuvalt on kostja 6 kuu jooksul saanud töötasu XXX OÜ-lt kokku 5812,85 eurot, s.o 4 keskmiselt 968,81 eurot kuus. Samuti on laekunud erinevaid makseid kolmandatelt isikutelt, s.h regulaarsed maksed A. K. ning mitme täitemenetluse raames raha võlgnikelt. Seega on tegelik keskmine sissetulek olnud kostjal ca 1500 eurot kuus. Kuigi konto väljavõttelt nähtub kostja poolt vastuses viidatud kohustuste osas, et kostja on teinud laenu tagasimakseid, kuid laenukohustuse olemasolu ei ole elatise vähendamise aluseks. Samuti nähtub, et kostja on menetluse ajal võtnud uusi väikelaene. Täiendavate kohustuste võtmine ajal, mil kostjal tuleb täita ülalpidamiskohustust, ei ole kohtu hinnangul aga mõistlik. Arvestades kostja keskmist sissetulekut, siis asub kohus seisukohale, et kostjal on võimalus nimetatust ka hagejale elatist miinimummääras tasuma. Kostja ei ole käesoleval juhul ka töövõimetu ning kohtule ei ole toodud esile ühtegi asjaolu, mis takistaks kostjat täiendavat sissetulekut teenida. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-1907 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102alusel.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 29.12.2025 kuni 31.03.2026 summas 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates 01.04.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni 318,62 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Kuna hageja saab täisealiseks XXX, siis puudub vajadus kohtuotsuse resolutsioonis siduda elatise tasumine ka baassumma indekseerimise ja brutokuupalga muutusega vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisega, kuna elatise suurus muutub alles 01.04.
2. 5

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Elatise summad tuleb tasuda hageja taotlusel hageja seadusliku esindaja arveldusarvele igakuiselt 5.kuupäevaks. Kohus selgitab, et juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

1. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
2. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6