Obsah (5)

§ 218§ 201§ 12§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-26-135 Kohtunik Margit Roots-Dervishi Kohtuistungi sekretär Maarit Ma

) § 218 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti 17. detsembri 2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,008839, millega Aleksei Kemptneri karistati

§ 218

lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 64 eurot Menetlusalune isik Aleksei Kemptner – isikukood: 38406240286; telefon: XXX; e-post: XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse esindaja Egert Punnisk väärteoasi MAAKOHUS OTSUSTAS

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi
2. detsembri 2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,008839, millega Aleksei Kemptneri karistati

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 64 eurot.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
4. Jätta menetlusaluse isiku Aleksei Kemptneri kaebus rahuldamata.
5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. 4-26-135 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
7. novembril 2025 väärteoprotokolli nr 2317,25,008839, mille teokirjelduse kohaselt Aleksei Kemptner
8. septembril 2025 kell 20:11 XXX olles saanud enda valdusesse T. K. kuuluva postipaki, pööras valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks, kui jättis Smartpostile teatamata ekslikult saadud võõrast postipakist ning keeldudes asja selle õigele omanikule üle andmast, saades varalist kasu ja tekitades T. K. varalist kahju 27.74 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, kuivõrd asja väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Kirjeldatud käitumisega on A. Kemptner väärteoprotokolli kohaselt toime pannud

§ 201

lg 1 tunnustele vastava teo, milline on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 järgi.

1. Politsei- ja Piirivalevameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgurpi
2. detsembri 2025 otsusega väärteoasjas nr 2317,25,008839 karistati A. Kemptnerit

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 64 eurot.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas A. Kemptner
2. jaanuaril 2026 kaebuse, taotledes otsuse tühistamist, menetluse lõpetamist ja tekitatud kahju väärtuses 15 000 eurot hüvitamist.
3. Kaebuse esitaja on seisukohal, et otsuses on esitatud valeandmed. Ei ole arvestatud läbiviia ütlustega, keeldus nende kirjapanemisest ja käitus menetlusaluse isikuga ebaväärikalt. Oma käitumisega solvas inimväärikust ja moraalitunnet, kahjustas hea nime ja maine ning viis usalduse korrakaitse valdkonna vastu nulli. Oma töö tegemisel käsitleb ka saadetisi, osa neist ei ole korrektselt vormistatud ja/või pakitud. Kui satuvad saadetised, mille üleandmine ei toimu, saadetakse need tagasi saatjale. Menetleja ei tutvustanud väärteoasja materjale, piirdus minimaalse infoga. Telefon numbriga XXX ei kuulu A. Kemptnerile, vaid kuulub ettevõttele ja tööajal on kõikidele nähtav. Väärteoasjas ei ole välja toodud tõendeid, mis A. Kemptneri süüd kinnitaksid.
4. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 4-26-135
6. A. Kemptnerile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta sai enda valdusesse T. K. kuuluva postipaki, pööras valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks, kui jättis Smartpostile teatamata talle ekslikult saadetud postipakist, samuti keeldus asja õigele omanikule ehk T. K. üle andmast. Väärteoetteheite kohaselt pani A. Kemptner toime

§ 201

lg 1 tunnustele vastava väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 järgi.

8.

§ 201

lg 1 järgi karistatakse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. 9.

§ 218

lg 1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus. 10.

§ 218lg 1 on viitelise iseloomuga ja käsitatav karistusseadustiku 13.

peatüki suhtes üldosalise sättena. See tähendab, et isiku käitumine subsumeerub

§ 218lg 1 järgi vaid siis, kui tema tegu vastab mõnele karistusseadustiku 13.

peatükis ettenähtud süüteokoosseisule, välja arvatud

§ 218lg-s 1 nimetatud erandid.

Seega karistades isikut väärteokorras

§ 218

lg-s 1 sätestatud süüteo eest

§ 201

lg 1 kaudu, tuleb mh tuvastada, kas isikule etteheidetav tegu vastab

§ 201

lg-s 1 kirjeldatud asja rikkumise koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

1. Väärteotoimikus olevate tõendite kohaselt tellis T. K.
2. septembril 2025 airily e-poest endale saapad (T. K.
3. novembri 2025 avaldus, tl 26). Airily e-poest saadud informatsiooni kohaselt edastati paki kinnituskood tellimusel esitatud telefoninumbrile, milleks oli XXX, saaja T. K.. Airily e-poest edastati T. K. pakk
4. septembril 2025 ja et see pakk on
5. septembril 2025 kell 20:11 XXX Maxima X juures asuvast Smartpost pakiautomaadist välja võetud. Paki teavitus edastati sms-teavitusena numbrile XXX (tl 54-79).
6. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja T. K., kes selgitas, et tellis septembris e-poest talvesaapad, kuid pakk temani ei jõudnud. E-posti teel teavitust paki saabumise kohta ei saadetud. Firma väitel oli pakk pakiautomaati viidud ja tunnistaja on saapad kätte saanud. Kuller viis paki pakiautomaati, inimest teavitati ja samal päeval oli ka pakil järgi käidud. Seejärel selguski, et teavituseks kasutati vale telefoninumbrit. Tunnistaja helistas nimetatud numbril, võeti vastu, kuid kohe ka katkestati. Tunnistaja proovis korduvalt sellel numbril ühendust saada, kuid edutult. Seejärel saatis tunnistaja nimetatud numbrile sõnumi, kuid ka sellele vastust ei tulnud. Pöördus politseisse. Tunnistaja ei saanud ka tellimuse andmeid kontrollida ega kinnitust võimaliku eksliku telefoninumbri sisestamise kohta.
7. T. K. poolt on
8. novembril 2025 numbrile XXX edastatud sõnum, milles teatas, et numbri omanik on
9. septembril 2025 saanud SMS teavituse paki saabumise kohta XXX Maxima XX Smartpost pakiautomaati, pakil järgi on numbri omanik käinud samal päeval 20.
10. Pakil kirjas T. K.u nimi ja T. K. soovib oma pakki tagasi, andis ka oma telefoninumbri XXX ja nime T. K. (tl 48). 3 4-26-135
11. Menetluse käigus on kinnitust leidnud, et telefoninumber XXX kuulub menetlusalusele isikule A. Kemptnerile, mida ta ise kinnitas kohtuistungil. Tegeleb mh kullerteenuse osutamisega, mis hõlmab nii tavapäraste pakkide vedu kui ka olukordi, kus inimesed saadavad esemeid taksosõidu kaudu ilma ise kaasa sõitmata. Kasutab kahte telefoninumbrit XXX on tema isiklik number ja XXX on tööalane number. Mõlemale võib saabuda pakiteateid. Lisaks nähtub toimikus olevast õiendist (tl 94), et uurija I. K. on politsei kasutuses olevatest andmebaasidest kontrollinud, et numbri XXX kasutajaks on A. Kemptner (isikukood 38406240286). Ka on uurija ise mainitud telefoninumbrile helistanud ja vastajaks on olnud menetlusalune isik A. Kemptner.
12. Kaebuse esitaja leiab, et teda on alusetult süüdi tunnistatud, kuna politsei on tõendeid kogunud puudulikult ning lähtunud eeldusest, et A. Kemptner oli pakiga seotud, mistõttu teda käsitleti kohe süüdlasena ja määrati karistus. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja A. Kemptneri põhjendatult

§ 218lg 1 järgi süüdi tunnistanud selles, et A.

Kemptner on toime pannud

§ 201lg 1 tunnustele vastava väärteo.

1. A. Kemptneri enda versioon juhtunust on järgmine. Tegeleb mh kullerteenuse osutamisega, mistõttu tulebki tellimusi erinevate rakenduste kaudu, üksikasjade meelespidamine ei ole võimalik. Esialgu ei olnud selge, millisest tellimusest või äpist jutt käib. Hiljem, toimikuga tutvudes, sai aru, et tegemist on naiste pehmete saabastega, millega tal ei ole mingit seost ega vajadust. Politseiametnik soovis kutsuda teda tunnistajana ning palus esitada kutse, kuid ei ole seda siiani saanud. Selgitas lisaks, et kui keegi tellimusele järele ei tule, saadab selle tagasi – postiautomaadi kaudu saabunud paki tagastab automaadi operaatorile. Sarnaseid juhtumeid on ka varem olnud, kus tellimus ei olnud kaebaja oma, kuid oli seotud tema telefoninumbriga. Ei mäleta täpselt, kas võttis vastava paki pakiautomaadist välja või mitte. Hästi tihti ringleb. Politseiametnik saatis ka pildi karbist, kuid sellist karpi tema käes ei olnudki. Kui tuleb paki teavitus, siis kui ei ole unustanud, siis ikka läheb sellele järgi või kui keegi ei helista, et ei ole vaja järgi minna. Paki edasine saatus sõltub sellest, kas on teada, kellele pakk kuulub. Kui on saaja teada, toimetab paki edasi. Võib selle ka otse inimesetel viia. Kui tegemist on pakiga, mis ei kuulu talle ja mille saajat ei ole võimalik tuvastada, hoiab ta pakki mõnda aega ning seejärel saadab selle saatjale tagasi. Tavaliselt hoiab ta pakki umbes nädala. On ka varem saanud teateid pakkide kohta, mis ei ole tema tellitud. Sellisel juhul on ta võtnud ühendust pakiautomaadi operaatoriga ning talle on selgitatud, et muretsemiseks ei ole põhjust, kuna dubleeriv info läheb ka tellijale, kes siis käib ja võtab paki. Kui pakk jääb tema kätte ja seda ei ole võimalik kellelegi üle anda, viib ta selle tagasi postkontorisse (näiteks Omniva puhul Pallasti postkontorisse või Itella puhul Rae valda). Viis paki Rae valda, kuid selle kohta ei ole ühtegi tõendit esitada. Mingisugust kinnitust ta ei saa, kui Itella kontorisse selle tagasi viib. Lihtsalt ütleb, see on vale pakk, annab nende kätte ja ongi kõik.
2. A. Kemptneri ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed. A. Kemptner väidab nimelt, et sai alles toimikuga tutvudes aru, et tegemist on naiste pehmete saabastega. Toimikust nähtub, et alles
3. detsembril 2025 on A. Kemptner esitanud taotluse (allkirjastamata) toimiku materjalidega tutvumiseks (tl 102). Samas nähtub, et uurija I. K. on A. Kemptneriga ühendust võtnud juba novembrikuus peale T. K. avalduse esitamist
4. novembril 2025 ja selgitanud menetluse asjaolusid. Samuti on I. K. edastanud
5. novembril 2025 A. Kemptnerile e-kirja (tl 4 4-26-135 80) A. Kemptneri e-postiaadressil XXX, viidates varasemale telefonikõnele, kus A. Kemptner selgitas, et tal kodus kolm pakki, mille kohta ta midagi täpsemat öelda ei oska. Uurija saatis kirjaga foto pakist, mille A. Kemptner
6. septembri 2025 õhtul pakiautomaadist välja võtnud oli ning palus kinnitada, kas see pakk on tal kodus. Lisaks pani uurija kaasa pakikaardi, mis peaks selle paki küljes olema.
7. novembril 2025 on uurija saatnud täiendava e-kirja (tl 90), milles selgitab, et edastas A. Kemptnerile
8. novembril 2025 e-kirja oma XXX emailile ja XXX, et A. Kemptner ei ole uurijale midagi vastanud. Uurija lisab, et telefonis uurija A. Kemptnerile ka rääkis, et saadab kohe ka meili. Mh teatab uurija, et kuivõrd ilmselt A. Kemptneril pakki enam kodus ei ole, tuleb paki omanikule hüvitada varaline kahju 27.74 eurot ja edastab T. K.u kontonumbri. Uurija teatab, et juhul, kui kahjusumma paki omanikule hüvitatud, siis
9. novembril 2025 kell 13.00 politseisse tulema ei pea. Kahju hüvitamise kohta tuleb esitada maksekorraldus. Lisaks on A. Kemptneriga võtnud ühendust ka T. K. nii helistades kui ka
10. novembril 2025 edastanud ka A. Kemptneri poolt kasutatavale numbrile XXX sõnumi, kus samuti paki osas selgitused kirjas.
11. A. Kemptneri ütluses annab alust kahelda seegi, et kohtuistungil A. Kemptner ei osanud kinnitada, et ta oleks üldse T. K. paki kätte saanud, siis muutis ta oma versiooni ja selgitas, et ta tagastas paki ilmselt hoopis Smartposti kontorisse, mh oskas selgitada, et pakil ei olnud tagastamiskoodi, mille kaudu pakki Smartpost automaadi kaudu tagastada. Kohtu hinnangul ei ole usutav ka A. Kemptneri versioon, et ta viis paki Smartposti kontorisse Rae valda tagasi, usutav. Airily e-poest edastatud pakil oli pakikaart ja jälgimiskood. Kui A. Kemptner oleks paki tõepoolest tagastanud, oleks see Smartposti kaudu Airily e-poele registreeritult tagasi jõudnud. Tema väide paki tagastamisest ei ole usutav ka seetõttu, et Smartpost, kui pakiteenust osutav ettevõte, ei võta tagasi tundmatut pakki, mille saaja ega tellimus ei ole registreeritud ega tuvastatud. Usutav ei ole versioon ka seetõttu, et A. Kemptner tuli sellise versiooniga välja alles kohtuistungil. Kui A. Kemptner olekski paki Smartpostile tagastanud, oleks igati usutav, et A. Kemptner sellise versiooni ka juba novembrikuus 2025 uurijale esitab, kui temaga võimaliku süüteo toimepanemise osas ühendust võeti. Toimikust nähtub aga, et A. Kemptner on vältinud uurijaga koostööd ega ole omapoolseid selgitusi jaganud. Teeb vaid etteheiteid, et ei ole piisavalt tõendeid kogunud. A. Kemptner peab ka ise üles näitama aktiivsust ning tagama, et ta reaalselt oleks ka tema enda poolt uurijale edastatud eposti teel kättesaadav, mistõttu ei ole põhjendatud A. Kemptneri vastuargumendid sellegi osas, et ta ei ole justkui mingeid materjale ega teavet politseist saanud. Arvestades ka, et A. Kemptneri väite kohaselt tegelebki ta igapäevaselt kullerteenuse osutamisega, oli A. Kemptner ka kahtlemata teadlikum, kuidas ekslikult tema nimele saabunud paki tagastamisega tegeleda, seda enam, et pakil oli peal jälgimiskood, mille kaudu selle paki saabumise teavituskood A. Kemptneri kasutuses olevale telefonile edastatud. A. Kemptneri ütluses, et ta ei teadnud talle saadetud võõrast pakisisust midagi annab alust kahelda seegi, et kui A. Kemptner sai paki, mille osas tal puudus informatsioon, mis pakiga tegu ja mis sellest edasi saab (väidetavalt puudus tagastuskood), et sellisel juhul ilmselgelt tutvus A. Kemptner ka paki sisuga. Ei ole eluliselt usutav, et A. Kemptner osutaks pakiteenust (kusjuures on kulleriteenuse osutamine tema elukutse) selliselt pimesi.
12. Viimaks märgib kohus, et Riigikohus on korduvalt toonitanud, et põhjendatud kahtluse tekkeks peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse 5 4-26-135 nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta menetlusaluse isiku jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult ka väärteoasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. novembri
14. a otsus asjas nr 1-18-86, p 58; vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. märtsi
16. a otsus asjas nr 3-1-1-8-10, p 8, ja
17. oktoobri
18. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17‒19.)
19. Kohtu hinnangul on kogutud tõenditega A. Kemptneri süü tõendamist leidnud. Kogutud materjalide põhjal on tuvastatav, et airily e-pood edastas Smartpost pakiautomaadi kaudu T. K.u saabaste tellimuse tellimusel nimetatud telefoninumbril XXX. See telefoninumber on A. Kemptneri kasutuses. Seda kasutab ta tööalaselt, kuhu tuleva ka teavitused saabunud pakkide kohta, kuivõrd mh osutab ka kullerteenust. Smartposti jälgimissüsteemist (Smartpost tracking) on näha, et esimene teavitus paki kohta saadeti numbrile XXX
20. septembril 2025 ja teistkordselt
21. septembril 2025 kell 09:01 ning pakk on välja võetud
22. septembril 2025 kell 20:
23. Paki jälgimistrajektoorist ei nähtu, et see pakk oleks lattu tagasi jõudnud. Seega on tõendatud, et just A. Kemptner Smartpostist T. K.le kuuluva paki võttis ja enda kasuks pööras. Puuduvad ka muud tõendid selle kohta, et A. Kemptner oleks paki kuhugi tagastanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et A. Kemptner T. K.le kuuluva paki enda valdusesse võttis, pööras valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks, jättes Smartpostile teatamata ekslikult saadud võõrast postikapist ning keeldus asja õigele omanikule üle andmast.
24. Seega A. Kemptneri tegu vastab väärteo tunnustele.

§ 201

lg 1 järgi karistatakse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest.

§ 218

lg 1 järgi on väärteokorras karistatav varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.

§ 121 p 1 kohaselt oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

Kohtumenetluse käigus on tuvastamist leidnud T. K. tellimuse maksumus oli 27.74 eurot, seega ei ületa väärtus 4000 eurot, s.o

-s sätestatud olulise kahju piiri. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et A. Kemptner on toime pannud

§ 201

lg 1 ja § 218 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo, s.o võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis ei ületa olulise kahju piirmäära. 22. Menetlusalune isik pani teo toime otsese tahtlusega (

§ 16lg 3), kuna teadis, et Smartpost pakiautomaadist võetud pakk ei kuulu talle 23.

Kohtu hinnangul on tegu toime pandud otsese tahtlusega (

§ 16lg 3).

Olukorras, kus A. Kemptnerile tuli pakk (mis võiski olla tema igapäevane tööülesanne), siis A. Kemptneri enda ütluste kohaselt on ka alati teada, kuhu ja kellele see pakk edastada tuleb – praegusel juhul A. Kemptneril sellist informatsiooni ei olnud (ega saanudki olla), ei ole sellele ta ka ise viidanud, seega pidi ta teadma, et see pakk oli tema jaoks võõras. Kohusetundliku suhtumise korral (eriti arvestades tema elukutset), oleks pidanud ta üle kontrollima, kellele see pakk tegelikult oleks pidanud minema – pakil oli olemas jälgimiskood, mille alusel kontrollida. Seda menetlusalune isik ei teinud. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu 6 4-26-135 tunnused. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega tunnistati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 17. detsembri 2025.a otsusega A. Kemptner põhjendatult süüdi selles, et ta on toime pannud

§ 201

lg 1 koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele vastava teo ja seega

§ 218

lg 1 järgi sätestatud väärteo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kohtuväline menetleja järgis väärteoasja menetlemisel ka väärteomenetlusõigust ning VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid pole. Karistus 24.

§ 218lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

25. Karistuse määramise alus on

§ 56kohaselt isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Kohtuväline menetleja määras A. Kemptnerile karistuseks rahatrahvi 8 trahviühikut ehk 64 eurot.
2. Kohtu hinnangul on A. Kemptnerile määratud karistus seaduslik ja põhjendatud. A. Kemptnerile on määratud karistus sanktsiooni alammäära lähedases määras. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada A. Kemptneri poolt toimepandud väärteo asjaolusid, sh tekitatud varalise kahju suurust. Kokkuvõttes on seega isiku süü rikkumise puhul hinnatav alla keskmise määra. Tegemist on ühe episoodiga. Samas on tegu toime pandud otsese tahtlusega. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuväline menetleja ega ka kohus ei tuvastanud.
3. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine, A.

Kemptneri karistamine on kohtu hinnangul vastavuses

§ 56

lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220255090936. Kohus juhindus VTMS § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134. (allkirjastatud digitaalselt) 7