Obsah (6)

§ 74§ 424§ 68§ 75§ 50§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-18-6265 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu C.D (C.D; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaveri määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohus karistas C.D 07.08.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-186265

§ 424

lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestas kohus C.D eelvangistuses viibitud aja 3 päeva karistusaja hulka, lugedes kandmata karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus vangistuse tingimisi kohaldamata 2 aasta pikkuse katseajaga ning kohustades teda täitma

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 ning lõike 4 alusel määras kohus C.D-le käitumiskontrolli ajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi, osaleda kriminaalhooldusametniku pool määratud sotsiaalprogrammis ning registreerida ennast alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida hindamine.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võttis kohus lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus 23.08.

2. Tartu Maakohus jättis 11.02.
3. a määrusega kriminaalhooldusametniku 07.02.2020 esitatud erakorralise ettekande C. D-le 07.08.
4. a otsusega määratud katseaja pikendamiseks rahuldamata, pidades seda rikkumiste raskuse tõttu mittekohaseks meetmeks.
5. 25.06.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles C.D-le mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
6. Tartu Maakohtu 18.08.
7. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele C. D-le mõistetud kandmata karistus 5 kuud 27 päeva vangistust. 4.
8. Maakohus leidis, et C. D õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi liigtarvitamine. Sellest tulenevalt määras kohus talle katseajaks lisakohustused, et tegeleda põhjustega, mis viisid ja võivad edaspidi viia õigusrikkumiste toimepanemiseni. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu lisakohustuste täitmisega toime tulnud, hooldusalusel on tuvastatud alkoholijoove. Probleeme on esinenud ka registreerimiskohustuse täitmisega. Oluline on seegi, et ka varasemalt esitatud erakorraline ettekanne ei avaldanud C.D käitumisele oodatud mõju, sest ta jätkas alkoholi tarvitamist. Oma käitumise õigustamiseks ta tõsiseltvõetavaid selgitusi anda ei osanud. 4.
9. Maakohus pidas hooldusaluse rikkumisi rasketeks. Süüdimõistetule oli teada, millistel tingimustel on võimalik karistust vabaduses kanda. Kohtuistungil tunnistas C.D , et ta ei ole plaaninudki alkoholist täielikult loobuda. See näitab, et hooldusalune ei ole mitte üksnes rikkunud talle määratud lisakohustust, vaid ta ei ole tegelikult soovinudki seda täita. Lisaks alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele on hooldusalune rikkunud ka registreerimiskohustust, mis viitab üldisele vähesele motiveeritusele kriminaalhoolduse nõudeid täita. Maakohtu hinnangul näitavad C. D käitumine ja tema antud selgitused üheselt mõistetavalt, et tema suhtumine kriminaalhooldusesse on olnud hoolimatu ja kohusetundetu ning ta ei ole hinnanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et karistuse eesmärke on C.D osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Määruskaebus
10. Tartu Maakohtu 18.08.
11. a määruse peale esitas määruskaebuse C.D kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver, kes taotleb Tartu Maakohtu 18.08.
12. a määruse tühistamist ning alternatiivselt osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega täitmisele pööratav vangistus asendatakse üldkasuliku tööga. 5.
13. Kaebuse esitaja leiab, et maakohus ei pööranud tähelepanu ega põhjendanud, miks ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada, määrates C.D-le täiendavaid kohustusi või pikendades katseaega. Sellega rikkus kohus põhjendamiskohustust, mida

§ 74lg 4 lai tõlgendusruum ja mitmeid alternatiive sisaldavad sätted eeldavad.

C.D , on tunnistanud alkoholi tarvitamise kohustuse rikkumist, väljendanud kahetsust. C.D on registreerimiskohustust täitnud 44 korral 46 korrast. Registreerimiskohustuste rikkumised ei olnud tahtlikud, vaid ta unustas ja helistas kriminaalhooldusametnikule ning oli valmis kohe kohale tulema. Ülalmainitud rikkumised ei ole rasked, mis peaksid automaatselt päädima karistuse täitmisele pööramisega. Arvestades C. D üldjoontes kuulekat käitumist, lugupidavat suhtumist kriminaalhooldusametnikku ning kohtusse, tema tervisemuresid, 2 üksildast elukorraldust ja kohustust hoolitseda kodulooma eest, ei ole karistuse täitmisele pööramine tema puhul proportsionaalne meede. 5.2. Isegi kui jaatada, et C.D karistuse täitmisele pööramine oli põhjendatud, oleks kohus pidanud kaaluma

§ 69lg 1 alusel vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Reaalse vangistuse kohaldamisel on väga tugev antisotsialiseeriv mõju, kuivõrd süüdimõistetu kaotab seeläbi väga suure tõenäosusega töökoha. Samuti on C.D-l kodulooma eest hoolitsemise kohustus, et tagada looma õiglane kohtlemine. Oluline on märgata, et üldkasuliku töö kohaldamisel on C. D endiselt allutatud käitumiskontrollile, mille tulemusena saaks kontrollida süüdimõistetu käitumist ja kohustuste täitmist, andes seeläbi talle veel ühe võimaluse ennast parandada ning veenda kohut ja kriminaalhooldusametnikku enda seadusekuulekuses. C.D andis nõusoleku üldkasuliku töö kohaldamiseks.

1. Tartu Ringkonnakohtu 23.09.
2. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 30.09.
3. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale C. D-le Tartu Maakohtu 07.08.
5. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise osas.
6. Puutuvalt kaitsja etteheitesse maakohtu poolt põhjendamiskohustuse rikkumises, märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust määral, mis tooks kaasa kohtumääruse tühistamise kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu KrMS § 339 lg 1 p 7 alusel. Kuigi maakohtu põhjendused on napisõnalised, on kohtu seisukoha kujunemine selles, millised rikkumised ja miks toovad kaasa süüdimõistetule tingimisi mõistetud karistuse täitmise pööramise, lugejale jälgitav. Viidatud on ka asjakohastele õigusnormidele.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et C.D karistus tuleb täitmisele pöörata. C.D-le anti võimalus kanda karistust vabaduses, kuid süüdimõistetu rikkus temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, kuigi just alkoholi tarbimine tõi talle kaasa viimase kriminaalkaristuse ja võib edaspidi viia uute õiguserikkumiste toimepanemiseni. C.D tunnistas kohtuistungil, et on seda kohustust rikkunud kahel korral, samuti tunnistas ta, et algselt ta ei plaaninudki alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Arvestades seda, et C. D kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis olles, saab korduvat alkoholitarvitamise keelu rikkumist, mis on määratud eesmärgiga ära hoida samalaadseid süütegusid, lugeda raskeks rikkumiseks. Seda eriti olukorras, kus varasema alkoholitarvitamise keelu rikkumise eest oli kriminaalhooldusametnik talle määranud juba kaks hoiatust.
8. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et C.D suhtumine kriminaalhooldusesse on olnud hoolimatu ja kohusetundetu ning ta ei ole hinnanud temale antud võimalust kanda karistust vabaduses. Erakorralisest ettekandest on näha, kriminaalhooldusametnik on C.D varasematele rikkumistele, mis leidsid aset 08.01.2019 ja 26.08.2019, reageerinud leebemaid meetmeid kohaldades. Ta on kahel korral teinud süüdimõistetule hoiatuse alkoholitarvitamise keelu rikkumise eest. Seejärel esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande katseaja pikendamiseks, kuna C.D rikkus registreerimiskohustust. Maakohus leidis, et taotlus katseaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Vaatamata sellele jätkas C.D rikkumisi, kui tarvitas taaskord alkoholi. Nimelt tuvastati C.D 3 C.D-l alkoholi tarvitamise tunnused 29.05.2020 kodukülastusel, mille järel esitas kriminaalhooldusametnik ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. Seega ei ole tegemist ühekordse juhusliku alkoholi tarvitamisega vaid korduva sama kohustuse tahtliku rikkumisega. Ajavahemikul 27.05-04.10.2019 osales C. D sõltuvusprobleeme käsitletavas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuid ka see ei toonud endaga kaasa soovitud tulemusi, C.D ei suutnud alkoholi tarvitamisest loobuda. Kohtuotsuse kohaselt oli C .D -l kohustus registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbida hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. C.D pöördus SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse 13.09.2019, kuid ei olnud motiveeritud selles programmis osalema.
9. C. D on registreerimiskohustuse nõudeid rikkunud kahel korral, 12.12.2019 ja 09.01.
10. Esimesel korral ta helistas ise samal päeval, kuid kriminaalhooldusametnikul ei olnud selle päeval enam kohtumiseks aega. Teist rikkumist põhjendas C.D unustamisega. Kohus möönab, et selliseid rikkumisi ei saa eraldivõetuna lugeda raskeks, mis tooksid kaasa karistuse täitmisele pööramise. Kogumis korduva alkoholitarvitamise keelu rikkumisega lisavad need kaalu argumentidele pöörata karistus täitmisele. See näitab, et C.D-l on katseaja jooksul olnud probleeme nii käitumiskontrolli nõuete kui ka kohustuste täitmisega. See iseloomustab kogumis C.D-d isikuna, kellel on raske enesedistsipliini järgida.
11. Märkimisväärne on asjaolu, et C. D on 11.08.2020 toimunud kohtuistungil selgitanud, et temal ei olnud mõtet alkoholist täielikult loobuda, kuna see ei ole tema jaoks probleem. Selline süüdimõistetu mõtteviis näitab juba iseenesest, et tegelikult ei olegi ta mõistetud karistust soovinud kanda kohtuotsusega määratud tingimustel. Ta ei ole katseaja kestel soovinud alkoholiprobleemiga tegeleda. Süüdimõistetu ei saa valida, millised tingimused talle sobivad ja millised mitte. Täielik alkoholi tarvitamise keeld oli üks nendest tingimustest, mille täitmisel C. D saaks kanda karistust vabaduses.
12. C. D-le määrati juba kohtuotsusega erinevaid kohustusi, mis aitaksid tal oma sõltuvusprobleemiga tegeleda. Süüdimõistetu ei võtnud neid kohustusi tõsiselt. Sellises olukorras puudub kohtul võimalus määrata talle täiendavaid kohustusi. Kohtuotsusega määratud katseaeg kaks aastat oli piisavalt pikk, mille kestel oli C.D-l võimalus näidata, et ta soovib oma käitumist muuta. Ka järelevalvetingimustes ei suutnud süüdimõistetu hoiduda kohustuste rikkumisest. Katseaja pikendamine ei annaks sellises olukorras mingit lisaväärtust C. D hoiakute muutmisel. Rikkumised toovad kaasa

§ 74lg-s 4 ettenähtud meetmete kohaldamise.

Kuna leebemad meetmed, korduvad hoiatused, ei ole C.D käitumist muutnud, tuleb ärakandmata karistuse osa pöörata täitmisele.

1. Lemmiklooma omamine ja kohustused tema ees ei välista karistuse täitmisele pööramist. Koeraomanikuna tuleks C.D-l leida isik, kes hoolitseks looma eest. Töökoha omamine ei välista samuti karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtus 11.08.2020 toimunud kohtuistungi protokollist on näha, et C.D on kodune ja teeb tööd nii palju, kui ta teha suudab. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest ega muudest kriminaaltoimikus olevatest materjalidest ei nähtu, kas üldse ja kus C.D töötab. Seega lähtub ringkonnakohus C .D kohtuistungil avaldatust, et ta on peaasjalikult kodune.
2. Kohtukolleegium leiab, et C.D vangistust ei ole võimalik asendada

§ 69lg 1 alusel üldkasuliku tööga.

Ka üldkasuliku töö tegemise ajal peab süüdimõistetu täitma 4 käitumiskontrolli nõudeid, samuti oleks varasema kuriteo iseloomust ja asetleidnud rikkumistest tulenevalt vajalik talle määrata taas kohustus mitte tarvitada alkoholi. C.D varasem käitumine näitab, et ta ei suuda seda kohustust täita. See saaks takistuseks ka üldkasuliku töö tegemisel. Arvesse võtmata ei saa jätta samuti seda, et C.D on siiski käitumiskontrolli nõudeid rikkunud, mis viitab sellele, et tal on raskusi distsipliini järgimisega. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et C.D on näidanud end isikuna, kelle puhul üldkasulik töö ei ole sobiv meede. 16. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 18.08.2020. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ Ingeri Tamm /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5