) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
lg 2 järgi piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõenditega, millele on rajatud kohtu järeldused märkimisega. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes. X ja Y pidid broneeringu CQC4MT alusel 18.02.2025 kell 21.50 lendama kostja opereeritava lennuga FR9914 Tallinnast Barcelonasse. Lend tühistati, kuna lennuk sõitis tiivaga vastu varikatust ja vigastas sellega lennuki tiiba. Lennu pikkus pidi olema 2555 km. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kostja vaidlustab nõude loovutamist hagejale. Kohus leiab, et nõude loovutamine hagejale on tõendatud ja seaduslik. Kohtule on esitatud reisijate allkirjadega 26.02.2025 nõude loovutamise lepingud Lennuabi OÜ-le ning Lennuabi OÜ 25.06.2025 nõude loovutamise leping hagejale. 2 Reisijate nõude loovutamise leping on allkirjastatud nii mehaaniliselt kui digitaalselt. Kohus märgib, et allkirja andmine mehaanilisel teel omakäeliselt vastab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 sätestatud omakäelisele vormile, sest see allkiri on antud omakäeliselt. Seda sõltumata faktist, et omakäeline allkiri ei ole antud mitte paberile, vaid tehnilisele vahendile. Seadus ei nõua, et omakäeline allkiri peaks olema antud paberile. Need allkirjad on kohtu hinnangul kehtivad. Nõude loovutus on VÕS § 164 lg 1 alusel kehtiv. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2) ning see säte ei sea nõude loovutamise kehtivuse eelduseks võlgniku teavitamist. Seetõttu leiab kohus, et nõude loovutamine hagejale on tõendatud ja seaduslik. EU 261/2004 määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Kuna kostja tühistas reisijate lennu pikkusega 2555 km, on reisijatel õigus saada EU 261/2004 määruse art 7 lg 1 p b järgi hüvitist 400 eurot. Kahe reisija puhul on see hüvitis seega 800 eurot. Kohus rahuldab hageja põhinõude hüvitise saamiseks nimetatud alusel. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Hageja nõuab viivist perioodi 27.02.2025 – 14.10.2025 eest summas 53,89 eurot ja alates 15.10.2025 (hagi esitamisele järgnev päev) seaduses sätestatud määras põhinõudelt. Kohus rahuldab selle nõude. Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta 40 eurot, kokku 80 eurot. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et juhul kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seadus sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist ja selle ulatust. Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid iga reisija kohta 40 eurot, kelle osas hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja võla sissenõudmiskulude nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 80 eurot.
lg 1 p 1 ja 2 sätestavad, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 3
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja õigusabikulud summas 1295 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud kulu. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud esindamisele 4,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot käibemaksuta. Hiljem täiendas hageja menetluskulude nimekirja ja märkis ajakuluks 9,25 tundi. Seejuures on hageja pidanud kostja lepingulise esindaja ajakulu 4,2 tunni ulatuses ülepaisutatuks ning leiab, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-143-11 kohaselt ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda. Kohus rakendab neid hageja esiletoodud põhimõtteid hageja suhtes. Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust (asi ei olnud keerukas, puudus vaidlus ka faktilistes asjaoludes) on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 4,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnihind vastab turusituatsioonile. Kohus määrab rahaliselt kindlaks hageja lepingulise esindaja kulu summas 630 eurot (käibemaksuta). Kokku määrab kohus rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud summas (280 + 630) 910 eurot ja mõistab need kostjalt välja. Hageja taotleb menetluskulude viivise väljamõistmist, kohus selle taotluse
/digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.