KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile Määruse kuupäev 20.05.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-18151 Tsiviilasi Lihtne Liising OÜ (pankr
§ 187lg 4).
Hageja nõude keskse õigusliku aluse moodustavad juhatuse liikme hoolsusja lojaalsuskohustuse rikkumise puhul vastustust ette nägevad sätted (
§ 187lg-d 1 ja 2 koostoimes VÕS §-dega 115 ja 127 ning Ts
ÜS §-ga 35). Tõendamiskoormise jaotuse järgi pidi kostja tõendama, et hageja esile toodud ülekanded olid võlgniku huvides ja samaväärse vastusooritusega. 2
(4)3.
- Maakohus tuvastas eespool p-s 1.2 loetletud ülekannete tegemise ajal, mil kostja oli võlgniku juhatuse liige. Kostja ei tõendanud neist ühegi puhul soorituse alust (väidetavaid laenulepinguid) ega vastusooritust. Seega rikkus kostja võlgniku vara hoidmise kohustust. Vähemalt tema ja abikaasa lepingute puhul pidid kosjal olema dokumentidele juurdepääs ka pärast võlgniku juhatusest lahkumist. 3.
- Kostja rikkus raamatupidamise korraldamise kohustust (RPS §-d 4 ja 6,
§ 187lg 2).
Üksnes akt raamatupidamise üleandmise kohta ei tõenda nõuetekohast korraldamist. 3.
- Ülekandeid tehti kokku 53 879 €. Kui neid poleks tehtud, oleks võlgniku vara säilinud samas ulatuses, st kostja rikkumise ja võlgniku kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). 3.
- Lähtudes hageja nõudest, saab kostjalt välja mõista põhinõude summa ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel ka viivise alates 29.11.
- APELLATSIOONKAEBUSED
- Kostja esitas 23.
- ja 13.05.2026 apellatsioonkaebused, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuses sisalduvad tõendite kogumise taotlused. Lisaks palub kostja end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. 4.
- Maakohus rikkus menetlusõigust, sest ei kogunud vaidluse lahendamiseks vajalikke tõendeid. Kostjal endise juhatuse liikmena puudus ligipääs võlgniku pangakontodele ja raamatupidamisele ning olulised dokumendid olid kolmandate isikute valduses. 4.
- Kostja kaitseõigust rikuti, sest esindaja ei kasutanud talle edastatud selgitusi äritehingute tegeliku sisu kohta ega taotlenud pangaväljavõtete ja muude oluliste tõendite väljanõudmist. Nii tehti otsus puuduliku tõendibaasi põhjal. 4.
- Vaidluse tuum on võlgniku ärimudel, mis seisnes sõidukite rendis ja järelmaksuga müügis. Tegevust rahastati juhatuse liikme laenude, NN rahastuse ja kolmandate isikute nimel olevate liisingute abil. Rahavoog liikus kliendimaksetest rahastajatele – liisingu teenindamiseks ja laenude tagasimakseteks. Nii on kõik eespool p-s 1.2 loetletud ülekanded põhjendatud. 4.
- Vaidluse lahendamiseks on vaja võlgniku pangakontode väljavõtteid, raamatupidamisdokumente ja maksete seoste tuvastamist lepingutega. Kostja taotleb haldurilt nende dokumentide väljanõudmist ja soovib võimalust esitada täiendavaid tõendeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus keeldub kaebuste menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Kostja kannab kaebustega seonduvad menetluskulud.
- TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui kaebus on õiguslikult perspektiivitu. See tingimus on täidetud.
- Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et see tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuks tõendatuks. Seega peab kohus kaebuse menetlusse võtmisel selle aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas kirjeldatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebus rahuldada. Kui kaebus ei sisalda faktilisi asjaolusid, sh ei vaidlustata asjaolude tuvastamist maakohtus, tuleb ringkonnakohtul lähtuda kaebuse perspektiivi hindamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 esimene lõik). 3
(4)- Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamist ei ole kaebustega vaidlustatud. Eelkõige ei vaidlusta kostja oma rolli võlgniku juhatuse liikmena ega p-s 1.2 loetletud ülekandeid. Maakohus jaotas tõendamiskoormise õigesti, st kostja pidi tõendama, et neiks ülekanneteks oli võlgniku huve arvestav alus.
- Hagi rahuldamiseks on piisav, kui alusetud olid p 1.2 teises taandes viidatud maksed kostjale endale summas 12 983 €, sest see ületab kostjalt nõutava põhivõla summat. Kõnealuses osas piirdub kostja kaebustes üldsõnalise viitega laenudele, aga esile on toomata võlgnikuga väidetavalt sõlmitud laenulepingute kuupäevad, summad, laenusumma võlgniku käsutusse andmise ja tagasimakse tähtaja asjaolud. Isegi kui on õige kostja üldine väide, et ta on andnud võlgnikule laenu, siis ei piisaks sellest õigustamaks 12 983 € kandmist võlgnikult kostjale. Nii ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks kaebuse rahuldada. Selleks ei ole vaja tuvastada võlgniku ärimudeli üksikasju.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mh kostja ja võlgniku vahelise õigussuhte puhul ei saa kostja tugineda võimalikele tõendamisraskustele seoses võlgniku ja tema dokumentide üle kontrolli puudumisega. Kostja menetluslikud taotlused tõendite kogumiseks ei saaks seega olla ka apellatsioonimenetluses edukad. Samadel kaalutlustel ei ole asjakohased kostja etteheited oma esindajale ega maakohtule seoses menetlusnormide rikkumisega.
- Ringkonnakohtul tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks veenduda, et maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 teine lõik). Käesoleval juhul ei eksinud maakohus oluliselt materiaalõiguse kohaldamisel, st kohaldas eespool p 3 alapunktides viidatud norme õigesti.
- Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel kulud kostja kanda. Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise ega kindlaksmääramise kohta.
- Apellant kannab menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle (TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1). Järelikult tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejale vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohtule ei nähtu andmed kaebuselt riigilõivu tasumise kohta, mistõttu ei teki selle tagastamise küsimust. Samal põhjusel ei ole vaja lahendada kostja menetlusabi taotlust.
- Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse (TsMS § 638 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)