← Eesti

3-25-396/6

Obsah (6)§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2025, Tartu Haldusasja number Haldusasi 3-25-396 X-i kaebus soodustingimustel vanadu

) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (

§ 116lg 6).

3-25-396 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas
  2. augustil
  3. a Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks alates
  4. novembrist 2024 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 55-59).
  5. SKA otsustas
  6. oktoobri
  7. a otsusega nr E14916-1 mitte määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspension (dtl 87-90). SKA põhjendused olid järgmised. 2.
  8. Eesti Vabariigi Valitsuse
  9. juuli
  10. a määrusega nr 206 on kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2, millistel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Loetelu igas tootmisharus või kitsamalt piiritletud tootmisalal on üldreeglina loetletud kutsealad/ametikohad, kus töötamine sellel tootmisvõi tegevusalal annab õiguse sooduspensionile. Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks on vajalik töötada loeteludes nimetatud ametikohtadel, töökohtadel või töödel. 2.
  11. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg-s 1 sätestatud vanusesse jõudmist isikul, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud loetelu nr 2 erialadel. 2.
  12. Kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži (soodusstaaži) hulka arvatakse töötamise aeg kalurikolhoosis Hiiu Kalur ja AS-s Hiiu Kalur madrusena alates
  13. augustist 1987 kuni
  14. novembrini 1992, kokku 5 aastat 3 kuud ja 18 päeva. 2.
  15. Kaebaja soodusstaaži hulka ei arvata töötamise perioode Aktsiaseltsis Baltiklaas, SaintGobain Glass Estonia AS-s ja Saint-Gobain Eesti AS-s: 1) alates
  16. maist 2001 kuni
  17. juulini 2015 karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena; 2) alates
  18. juunist 2016 kuni
  19. augustini 2024 tootmistöölisena, kokku 22 aastat 4 kuud ja 25 päeva. 2.
  20. Kuna loetelude koostamisel lähtuti Nõukogude Liidus kehtinud nimekirjadest ja määrust nr 206 ei ole kinnitamisest alates muudetud, siis tuleb lähtuda loetelude kehtestamise aegsetest töötingimustest. 2.
  21. Kohtupraktika kohaselt peab ametikoht vastama määruses nr 206 oleva koodiga tähistatud ameti kõigile eeldustele, töö peab vastama selleaegse ametikoha sisule. Loetelu nr 2 osa X „Klaasitööstus, keraamikatoodete tootmine“ p-s 1 on nimetatud ametikohad, mis annavad õiguse soodustingimustel vanaduspensionile klaasi- ja klaastoodete tootmisel. Erialakoodi 12145 alusel on õigus pensionile klaasikarastajal. Töölepingute põhjal töötas kaebaja alates
  22. maist 2001 kuni
  23. juulini 2015 ja alates
  24. juunist 2016 kuni
  25. augustini 2024 karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena. Käesoleva ajani ei ole määruse nr 206 loetelusid täiendatud ja karastusahju operaatori ning tootmistöölise ametikohti ei ole seaduseandja lülitanud soodusstaaži andvate ametikohtade hulka. 2.
  26. Soodustingimustel vanaduspension on mõeldud kompensatsiooniks inimestele, kes on töötanud pikka aega sellises töökeskkonnas, mis kahjustas tugevalt nende tervist või kus töötingimused olid rasked. Kõigi tööde ohtlikkus ei ole tänapäeval enam tolleaegse olukorraga võrreldav. Klaasikarastaja teostab klaasi termilist töötlemist kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamise kaudu ning kasutab töös erinevaid seadmeid, sh klaasikarastusahjusid. Kuna klaasikarastaja töötab klaasiga, siis on selle elukutse ohuteguriteks sisselõigete, põletuste ja muude vigastuste võimalus. Ei saa väita, et kaebaja töö karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena oli samasuguse iseloomuga kui määruse kehtestamise ajal loetelusse lülitatud klaasikarastajal. Arvuti teel klaasi karastusliini töö juhtimine, kus tõsteseadme abil pannakse klaas karastusliinile ja sisestatakse vastavad parameetrid ahju juhtpuldis ning suunatakse automaatsel konveieril 2 3-25-396 klaas ahju, ei ole sarnasel määral terviskahjustav, kui töötamine määrusega nr 206 kinnitatud loetelus nr 2 nimetatud klaasikarastajal. Arvuti teel klaasi karastusliini töö juhtimist ei saa lugeda vastavaks määruse loetelus nimetatud klaasikarastaja ametikohale. 2.
  27. SKA-l ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga ainult selle tõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega.
  28. SKA jättis
  29. jaanuari
  30. a vaideotsusega nr 5.2-3/34286-2 kaebaja vaide (dtl 91-95) SKA
  31. oktoobri
  32. a otsusele rahuldamata (dtl 7-13).
  33. Tartu Halduskohus võttis
  34. veebruari
  35. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat kaebusele vastama ning esitama haldusmenetluse toimiku materjalid (dtl 22-23).
  36. SKA esitas
  37. märtsil
  38. a vastuse kaebusele (dtl 29-31). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  39. Kaebaja palub kaebuses soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamist. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 6.
  40. Puudub vaidlus, et kaebaja töötas alates
  41. maist 2001 kuni
  42. juulini 2015 karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena ning alates
  43. juunist 2016 kuni
  44. augustini 2024 tootmistöölisena. 6.
  45. Vaidlus seisneb selles, kas töötamine karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena on võrreldav töötamisega klaasikarastajana või mitte. 6.
  46. Saint-Gobain Glass Estonia SE
  47. detsembri 2019 tõendist tulenevalt töötas kaebaja ühel ja samal kohal alates
  48. maist 2001 klaasikarastajana. Saint-Gobain Eesti AS selgitas, et klaasikarastaja ja karastusahju operaator on sama töökoha terminoloogilised erinevused ja muutus vaid ametinimetus. Kaebaja töö oli reguleeritud algselt „Karastuse juhtoperaatori tööjuhendiga“ ja alates 2014 „Tootmistöötaja ametijuhendiga“. 6.
  49. Kaebuse lisadega 2 ja 3 on tõendatud asjaolu, et ametikoht nimetusega karastusahju operaator ja tootmistööline karastusosakonnas, on tegelikult klaasikarastaja ametikoht loetelu nr 2 osa X „Klaasitööstus, keraamikatoodete tootmine“ p 1 tähenduses. Sellest tulenevalt karastusahju operaatori ja tootmistöölise ametikohtadel töötatud aastad kuuluvad soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.
  50. Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised põhjendused. 7.
  51. Kaebaja töötas vaidlustatud perioodidel karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena. Selliseid ametikohti ei ole lisatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatesse loeteludesse ja nendel töötamist ei ole SKA-l võimalik arvestada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. 7.
  52. Soodusstaaži tuvastamiseks peavad töötingimused vastama määruse koostamise ajal silmas peetud töötingimustele. Loetelud koostati lähtuvalt koostamise aegsetest töötingimustest. Vastavalt toonastele töötingimustele on ka soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev töötamine teatud ametikohtadel jagatud kahte loetellu 3 3-25-396 ehk nimekirja. Nimekirjas 1 on loetletud tervist eriti kahjustavad ja eriti raskete töötingimustega tööd ja nimekirjas 2 on loetletud muud tervist kahjustavad ja raskete töötingimustega tööd. Nimekirjad on üles ehitatud tootmisalade, ametikohtade ja kutsealade põhiselt ning seaduses ega määruses ei ole välja toodud, milliseid tervist kahjustavaid tingimusi on täpsemalt vastavat ametikohta nimekirja lisades silmas peetud. Arvestades seaduse eesmärki, võimaldada varasemalt pensionile jääda isikutel, kelle tervis teatud ametikohtadel ja tootmisaladel töötades (st toonastes töötingimustes) on kahjustada saanud, tuleb lähtuda toonastest töötingimustest. 7.
  53. Kaebaja tööandja on
  54. juunil 2020 selgitanud, et klaasikarastaja ja karastusahju operaator on sama töökoha terminoloogilised erinevused ja et karastusahju operaator, kui eraldi ametinimetus, tuli kasutusele, kui tekkis vajadus täpsemalt määratleda töötajate vastutust karastusliinil. Muutus ja täienes vaid see osa, mis on seotud valdavalt arvuti ja tootmisprogrammi kasutamisega. Karastusoperaator juhib arvuti teel klaasi karastusliini tööd. 7.
  55. Kaebaja on
  56. septembril 2024 selgitanud, et algusaastatel tehti seda tööd käsitsi ja mitme inimese kaasabil. Töömahtude kasvuga ja suurte klaaside teisaldamiseks enne ja peale ahju, tulid ka tõstevahendid (klaasi imurid). Vaides toob kaebaja välja, et tema ametite põhiohutegurid olid: füüsiliselt raske töö, kuna kõik klaasid tuli käsitsi teisaldada, oli ka kraana, kuid sellega tõsteti klaase, mis olid üle 100 kg, töö seisvas asendis, vaimne pinge ohu ees end klaasi purunemisel vigastada, lisaks kuumus suvel üle 33 kraadi, tugev müra ja vibratsioon, ohtlikud kemikaalid, klaasitolm, öötöö. Arvutiga töötamine moodustas väikse osa tema tööülesannetest ja see tulenes paratamatult tehnoloogia arengust. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991 kasvas kontakt lääneriikidega, mis tõi kaasa uuendusliku tehnoloogia ja teadmiste voolu. See võimaldas klaasitööstuses kiiret arengut, tuues Eestisse kaasaegsemad masinad ja karastustehnikad. Klaasitootmisettevõtted, nagu Saint-Gobain Glass ja klaasitöötlusettevõtted, investeerisid kvaliteetse karastatud klaasi tootmisse, mis vastab Euroopa Liidu ohutusstandarditele. 7.
  58. septembril 2024 on kaebaja tööandja selgitanud, et kaebaja töötas täistööajaga
  59. veebruarist 2017 kuni
  60. augustini 2024 ja töö sisuks oli panna tõsteseadme abil klaas horisontaalselt karastusliinile ja sisestada vastavad parameetrid ahju juhtpuldis. Seejärel suunata automaatsel konveieril klaas ahju. Eeltoodu kinnitab, et klaasi tootmine on muutunud, tehnoloogia on arenenud ja karastusahju operaatori töö aastatel 2001 kuni 2024 ei ole sama, mis oli aastal 1992 ja sellele eelneval perioodil. Tööandja on pidanud vajalikuks korrigeerida ametinimetusi ja klaasikarastajast sai karastusahju operaator. Karastusahju operaatori ametikohta ei ole loetellu lisatud. Kinnitust on leidnud, et ka perioodil 2001 kuni 2024 on kaebaja töö ja tööraskus muutunud. 7.
  61. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata osalise tööajaga töötamise aega. Seetõttu ei ole nii või teisiti võimalik arvestada selle staaži hulka kaebaja töötamist osalise koormusega perioodil
  62. juuni 2016 kuni
  63. jaanuar
  64. KOHTU PÕHJENDUSED
  65. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asjas kogutud tõendid ei kinnita, et kaebaja töö Aktsiaseltsis Baltiklaas, Saint-Gobain Glass Estonia AS-s ja Saint-Gobain Eesti AS-s oleks olnud sellise iseloomuga, et see annaks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks kõike üle korrata.
  66. SVPS § 1 p-i 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni muuhulgas isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade 4 3-25-396 nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötanud nendel töödel.
  67. Eelpoolnimetatud nimekiri on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse
  68. juuli
  69. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206). Määruse nr 206 loetelude puhul on tegemist ammendava nimekirjaga töö- ja ametikohtadest, millel täistööajaga töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Kaebusest nähtub, et kaebaja tööalane tegevus vastab tema hinnangul määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 osa X „Klaasitööstus, keraamikatoodete tootmine“ p 1 erialakoodile 12145 klaasikarastaja. Vastustaja kaebajaga ei nõustu. SKA-le esitatud töölepingute põhjal töötas kaebaja karastusahju operaatori ja tootmistöölisena. Selliseid ametikohti ei ole lisatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatesse loeteludesse ja nendel töötamist ei ole SKA-l võimalik arvestada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Kaebaja on märkinud, et vaidlus seisneb selles, kas töötamine karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena on võrreldav töötamisega klaasikarastajana või mitte. Kohtu hinnangul on kaebaja töö küll võrreldav, aga mitte võrdsustatav klaasikarastaja tööga.
  70. Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks on vaja täita järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 2 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 12 aastat ja 6 kuud (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 25aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik toodud eeldused.
  71. Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue. Asja materjalidest nähtuvalt on käesoleva kaebuse tinginud asjaolu, et SKA ei arva kaebaja soodusstaaži hulka töötamise aega Aktsiaseltsis Baltiklaas, Saint-Gobain Glass Estonia AS-s ja Saint-Gobain Eesti AS-s: 1) alates
  72. maist 2001 kuni
  73. juulini 2015 karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena; 2) alates
  74. juunist 2016 kuni
  75. augustini 2024 tootmistöölisena, kokku 22 aastat 4 kuud ja 25 päeva.
  76. Baltiklaas Aktsiaseltsi töölepingu nr 258 p 3.1 alusel asus kaebaja alates
  77. maist 2001 tööle karastusahju operaatorina (dtl 32). Töölepingu p-s 3.2 on märgitud, et töötaja poolt tehtava töö sisu, ametiülesanded ning kohustused on fikseeritud karastusahju operaatori ametikirjelduses. Karastusahju ja karastusliini juhtoperaatori tööjuhendis on märgitud, et karastusliini juhtoperaator korraldab ühe vahetuse piires karastusliini tööd, mis hõlmab karastusele minevate klaaside servade lihvimist, puurimist, klaaside pesu, klaaside karastamist karastusahjus ja klaaside pakendamist vastavalt tellimustele (dtl 54). Alates
  78. jaanuarist 2009 oli kaebaja tööandjaks Saint-Gobain Glass Estonia AS ja kaebaja asus töölepingu nr 237 lisa 6 kohaselt tööle Saint-Gobain Glass Estonia AS-i Äriüksuses SGG Solution/Baltiklaasi tootmistöölise ametikohal (dtl 33). Tootmistöölise ametijuhendi kohaselt olid tootmistöölise põhioskused järgmised: oskused vastavalt töökohale tootmises/liinilõigus, mis on kirjeldatud töökoha tööjuhendites, arvuti kasutamine (tootmistarkvara); töölehtede ja jooniste lugemine (dtl 51). Tööraamatu kande nr 36 põhjal lõpetati tööleping
  79. juulil 2015 (dtl 44). Kohtu hinnangul ei tulene eelviidatud töölepingutest nr 258 ja 237 ja tööjuhenditest, et kaebaja töötas tegelikult klaasikarastajana erialakoodi 12145 mõttes.
  80. Kaebaja on
  81. septembril
  82. a SKA-le selgitanud, et tema kui klaasikarastusahju operaatori peamiseks ülesandeks oli vastutada karastusahju minevate klaaside tehnoloogiliste režiimide õigsuse eest (dtl 62). Tema ülesanne oli täita karastusahju pealelaadimislaud 5 3-25-396 võimalikult suure hulga karastamisele minevate klaasidega. Vahel oli vaja ka karastatud klaase ahju taga maha tõsta või siis aidata ahju tagumisel mehel pakkida alustele. Ka nendest kaebaja selgitustest ei tulene üheselt, et kaebaja oli tegelikult klaasikarastaja.
  83. Kaebaja hinnangul on asjaolu, et ametikoht nimetusega „karastusahju operaator“ ja „tootmistööline karastusosakonnas“ on tegelikult „klaasikarastaja“ erialakoodi 12145 tähenduses, tõendatud kahe dokumendiga. Esmalt viitab kaebaja kaebuse lisale 2 (dtl 14), millest nähtub, et Saint-Gobain Glass Estonia SE/BU Glassolutions Baltiklaas on SKA-le esitanud tõendi SG-3.2-125/06.12.2019, mille kohaselt on kaebaja töötanud ühel ja samal ametikohal alates tööleasumisest. Selle tõendi kohaselt on kaebaja ametikoht klaasikarastaja koodiga
  84. Samuti viitab kaebaja lisale 3 (dtl 15-16), mille kohaselt on Saint-Gobain Eesti AS vastanud SKA-le
  85. juunil 2020, et klaasikarastaja ja karastusahju operaator on sama töökoha terminoloogilised erinevused. Karastusahju operaator, kui eraldi ametinimetus, tuli kasutusele, kui tekkis vajadus täpsemalt määratleda töötajate vastutust karastusliinil. Karastuse operaator sai tähenduse kui töötaja, kes vastutab kvaliteedi ja muude tehnoloogiliste nõuete täitmise eest. Samas hakkas tema kohustuste hulka kuuluma ka töö planeerimise nõuded. Seega muutus ja täienes vaid see osa, mis on seotud valdavalt arvuti ja tootmisprogrammi kasutamisega. Baltiklaasi tootmises on karastusoperaator inimene, kes arvuti teel juhib ühte paljudest samas tootmishoones paiknevatest võrdväärsetest liinidest – klaasi karastusliini tööd.
  86. Kohtu hinnangul ei tõenda ainuüksi need kaks ülaltoodud dokumenti, et kaebaja töötas klaasikarastajana erialakoodi 12145 mõttes. Nagu kohus eelnevalt leidis, ei kinnita seda väidet ei töölepingud ega tööjuhendid. Kaebaja tööandja on
  87. juuni
  88. a vastuses SKA-le märkinud ka järgmist. Saint-Gobain Eesti võib kinnitada, et kaebaja on töötanud täisajaga klaasi karastusahju operaatorina selle mõiste neile arusaadavad tähenduses. Kas antud amet ühtib seaduses silmas peetud ametiga, ei ole nad pädevad otsustama. Eriti kui on tegemist nii vana ja aegunud ameti määratlusnimekirjaga. Kohus märgib, et tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, mida peetakse töötamiseks tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega, määratlemise ainupädevus on tulenevalt SVPS §-st 1 Vabariigi Valitsusel. Tööandjal, SKA-l ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega.
  89. Glassense AS selgitas
  90. septembri
  91. a e-kirjas (dtl 64) SKA-le, et kaebaja töötas tootmistöötaja ametikohal karastusahju operaatorina täistööajaga ajavahemikul
  92. veebruar 2017 kuni
  93. august
  94. Töö sisuks oli panna tõsteseadme abil klaas horisontaalselt karastusliinile ja sisestada vastavad parameetrid ahju juhtpuldis. Seejärel suunata automaatsel konveieril klaas ahju, kus toimus vastavalt klaasi tüübile ning paksusele klaasi kuumutamine ning kiire jahutamine. Peale karastuseprotsessi automaatset lõppemist tuli veenduda klaasi kvaliteedi vastavuses ette antud kvaliteedi nõuetele.
  95. Eeltoodud kirjelduste põhjal ei saa asuda seisukohale, et kaebaja töö vastas määrusega nr 206 kinnitatud loetelus nr 2 nimetatud klaasikarastaja töö sisule ja selleaegsetele töötingimustele. Selgituste kohaselt on karastusoperaator inimene, kes arvuti teel juhib ühte paljudest samas tootmishoones paiknevatest liinidest – klaasi karastusliini tööd. Sellest tuleneb, et arvuti ja tootmisprogrammide kasutuselevõtt klaasitööstuses on muutnud ka töö iseloomu. Kohus nõustub SKA-ga, et nagu muudeski tööstusharudes on tehnoloogiline areng toimunud ka klaasitööstuses, millest on tingitud vajadus ametinimetuste ajakohastamiseks. 6 3-25-396 Siiski ei ole seadusandja klaasi karastusliini operaatori ja tootmistöölise tööd lugenud vastavaks erialakoodi 12145 all märgitud klaasikarastaja kutsetööga. Arvestades seaduse eesmärki, võimaldada varasemalt pensionile jääda isikutel, kelle tervis teatud ametikohtadel ja tootmisaladel töötades (st toonastes töötingimustes) on kahjustada saanud, tuleb lähtuda toonastest töötingimustest. Klaasi tootmine on muutunud, tehnoloogia on arenenud ja karastusahju operaatori töö aastatel 2001 kuni 2024 ei ole sama, mis oli aastal 1992 ja sellele eelneval perioodil, mil klaasikarastaja ametikoht loetellu lisati.
  96. Samuti nõustub kohus SKA selgitusega, et loetelude kehtestamise ajal jaotati tööd tervist eriti kahjustavateks ja tervist kahjustavateks ning töötingimused eriti rasketeks ja rasketeks. Kõigi tööde ohtlikkus ja töötingimused ei ole tänapäeval enam kaugeltki tolleaegse olukorraga võrreldavad. Alates
  97. juulist 1999 kehtib töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis sätestab ranged nõuded töökeskkonnale ning tööandja kohustused nende nõuete tagamiseks. Seadusandja on soovinud tagada võimalikult ohutu ja töötaja tervist säästva töökeskkonna loomise ning tööandjal on seadusega kehtestatud nõuete täitmine kohustuslik.
  98. Saint-Gobain Glass Estonia SE
  99. juuni
  100. a töölepingu nr 1126 p 4.2 ja
  101. märtsi
  102. a töölepingu nr 1126 lisa nr 1 alusel, asus kaebaja alates
  103. juunist 2016 tööle tootmistöölise ametikohale 0,5 koormusega ning alates
  104. veebruarist 2017 töötas kaebaja täistööajaga (dtl 66-70, 74). SVPS §-de 1 ja 1 1 kohaselt arvestatakse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka üksnes täistööajaga töötatud aeg. Seetõttu ei ole nii või teisiti võimalik arvestada selle staaži hulka kaebaja töötamist osalise koormusega perioodil
  105. juuni 2016 kuni
  106. jaanuar
  108. Soodusstaaži tuvastamiseks peavad töökeskkond ja töötingimused vastama määrusega nr 206 tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise ajal olnud töökeskkonnale ja tingimustele ning isiku töötamine peab olema toimunud täistööaja ulatuses sellistes tingimustes. Seega ei ole loetelude puhul tegemist üksnes kutsenimetuste poolest kaasajastamata õigusaktiga vaid seadusandja tahe on olnudki piirata sooduspensioni saajate ringi nende isikutega, kes on töötanud sellele ajale vastavates töötingimustes täistööajaga.
  109. Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud, et kaebaja täitis perioodil
  110. mai 2001 kuni
  111. august 2024 täistööajaga klaasikarastajana. Seetõttu jääb kaebaja kaebus rahuldamata. 23.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1).

Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. 24.

§ 175

lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.