Obsah (4)

§ 63§ 64§ 65§ 1

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-25-849 Otsuse kuupäev 25. juuli 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a käskkirja nr 225/1

) § 64 tähenduses. Kaebaja ei ole rikkunud korda. Toiduluugist asjade vastuvõtmine ei liigitu distsiplinaarrikkumise alla. Kaebaja võttis lihtsalt vastu asjad, mis talle toiduluugist anti. 6.

1. Ebaproportsionaalne karistamine põhjustab kaebajale kannatusi, mis ei tohiks
2. a vangistusega paratamatult kaasneda. Kaebajale jääb arusaamatuks, millist eesmärki selline ülirange distsiplinaarkaristus peaks täitma. 6.
3. Kodukorra p 8.5.2 rikkumist asjas ei esine. Kaebajale anti kuuma vett, plastmasslusikas ja ajaleht Postimees ristsõnad. Tegu ei ole kellegi isiklike esemetega. Kuum vesi on kättesaadav eluosakonna köögist, ristsõnad eluosakonna ajalehest ja plastmasslusikas on antud vangla poolt. 6.
4. Vastustaja on süü tuvastamisel olnud raskelt hooletu. Vastustaja on menetlusökonoomia tõttu tahtlikult jätnud olulised asjad välja selgitamata. Vastustaja on jätnud tuvastamata süüd välistavad ja kergendavad asjaolud. 6.
5. Distsiplinaarkaristus ja sellega kaasnev negatiivne mõju kestab olenemata karistusest 12 kuud. Ei lubata treeningutes osaleda. Ei lubata osaleda perepäeval. Ei lubata osaleda huviala tegevustes. Ei lubata kontserditele või üritustele, mida korraldatakse väljast tulnud külalistega. Ei lasta avavanglasse. Ei vabastata ennetähtaegselt. Isikul on korrarikkuja kuvand ja ta peab olema madal nagu muru. Ei võimaldata paremat töökohta. 6.
6. Kaebaja taotleb

§-de 63-65 sätete põhiseadusvastaseks tunnistamist. 2 3-25-849 7. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele selgitas vastustaja järgmist. 7.1.

§ 63

lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Tartu Vangla kodukorra p 8.5.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kasutada tema veekeetjat või keeduspiraali). 7.

1. Perioodil
2. –
3. jaanuar 2025 paiknes kaebaja S7 osakonna kambris nr 402 kartserirežiimil. Kartserirežiimil viibides on kinnipeetavale kambris lubatud asjad piiratud. Kartseris lubatud asjade loetelu on sätetatud justiitsministri
4. novembri
5. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) §-s
6. 7.
7. Vanglaametnike ettekannetest nähtub selgelt, et kaaskinnipeetavad avasid kartserirežiimil viibinud kaebaja kambri toiduluugi ja andsid kambrisse erinevaid esemeid (s.h plastik-karp vedelikuga ja lusikas). Kaebaja toiduluugi kaudu antud esemete andmist ja nende vastuvõtmist ei eita. Tartu Vangla kodukorra p 8.5.2 rikkumise koosseis on täidetud ainuüksi plastikkarbis oleva vedeliku vastuvõtmisega. Sõltumata sellest, mis oli vedelik – kas kuum vesi või midagi muud, siis plastikkarbi vastuvõtmisel on kaebaja võtnud vähemalt ajutiseks kasutamiseks teisele kinnipeetavale isiklikuks kasutamiseks lubatud eseme. Rikkumise toimepanemise seisukohalt, ei oma tähendust, kas plastiklusika on väljastanud vangla või konkreetne kinnipeetav ostnud selle kauplusest. Ka sellise lusika näol on tegemist teisele kinnipeetavale isiklikuks tarbimiseks lubatud esemega. Samuti on kiletaskusse asetatud paberilehtede näol tegemist kellegi teise isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemetega. Kaebaja viited ajalehe ristsõnade kambrisse andmise kohta ei ole veenvad. Kui tegemist oli tõesti eluosakonna ajalehega ja selles trükitud ristsõnaga, jääb arusaamatuks, miks oli eelnevalt vajalik ajaleht kiletaskusse panna. 7.
8. Kaebaja käitumine on olnud süüline. Toiduluugi kaudu antud esemete vastuvõtmine ei saa toimuda kaebaja tahtevastaselt. Kaebaja pidi olema teadlik sellest, et talle antakse temale mittekuuluvaid esemeid. Selliseid esemeid vastu võttes käitus kaebaja tahtlusega ja tahtlus on süü üheks vormiks. 7.
9. Ettekande koostamine ei tähenda veel distsiplinaarmenetluse alustamist ning

§ 64

lg 2 ei pea silmas ettekande koostamise fakti kui konkreetse sündmuse asjaolude kirjalikku talletamist.

§ 64

lõikes 2 sätestatu rakendumisest on võimalik rääkida peale seda, kui vangla on otsustanud alustada ettekandes toodu pinnalt distsiplinaarmenetlust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 p 2 kohaselt algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus menetlusosalise teavitamisega menetluses. Kaebajat teavitati

1. veebruaril
2. a distsiplinaarmenetluse alustamisest ning koos sellise teavitamisega anti temale võimalus anda omapoolseid selgitusi. Kaebaja teavitamine menetluse algusest ei ole tõesti toimunud vahetult peale sündmuse toimumist, kuid vanglale ei ole aru saada, kuidas mõningase aja möödumisel toimunud teavitamine on mõjutanud asja otsustamist. Selliseid selgitusi kaebaja menetlusdokumentist ei selgu. HMS § 58 ei võimalda aga haldusakti kehtetuks tunnistada üksnes menetlus- või vorminõuete rikkumise tõttu, kui selliseid rikkumised ei mõjutanud asja otsustamist. Vangla hinnangul ei ole käesoleval juhul ka hilisem teavitamine mõjutanud asja otsustamist ja seetõttu ei annaks kaebaja selline väide alust haldusakti tühistamiseks. 7.
3. Kaebaja heidab ette ka seda, et karistuse määramiseks tehtud ettepanekut ei eksisteeri. Tartu Vanglale jääb kaebaja selline etteheide arusaamatuks, kuna
4. veebruari
5. a distsiplinaarmenetluse protokollis nähtub selgelt inspektor-kontaktisiku Raul Adari 3 3-25-849 ettepanek kaebajale distsiplinaarkaristuse määramiseks. Protokollist nähtuvalt ei soovinud kaebaja protokolli allkirjastada, kuid see ei tähenda, et distsiplinaarmenetluse protokolli ei oleks koostatud või et sellest poleks karistusettepanekut tehtud. Ka on distsiplinaarmenetluse protokollile järgnevalt koostatud kirjalik ja motiveeritud haldusakt distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Käskkiri on kaebajale kätte toimetatud, kuid kaebaja ei ole nõustunud kättesaamist oma allkirjaga kinnitama. 7.
6. Kaebaja viitab

§-dele 63-65 üldistatult ning ei ole välja toonud konkreetseid lõikeid või punkte, mida ta põhiseadusvastaseks peab. Vanglas distsiplinaarmenetluse läbiviimist puudutavaid norme ei saa pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebajal on kohustus järgida vanglas kehtestatud korda ning vanglal peab olema võimalus korrarikkumistele reageerida distsiplinaarse mõjutamise teel, viies eelnevalt läbi vastav menetlus. Kui kaebaja leiab, et teda on distsiplinaarkorras õigusvastaselt karistatud, on tal võimalik esitada vanglale karistuse määramise käskkirja peale vaie ja vajadusel kaebus kohtule nagu ta on seda käesoleval juhul teinud. 7.8. Kaebaja taotlus

§ 65

lg 5 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks on asjakohatu.

§ 65lg 5 ei mõjuta kuidagi hinnangut vaidlustatud käskkirja õiguspärasusele.

Isegi kui

§ 65

lg 5 osutuks karistuse ajalise kehtivuse osas põhiseadusele mittevastavaks, ei tähenda see automaatselt seda, et kaebaja tühistamisnõue tuleks tingimata rahuldada. Seega ei ole

§ 65

lg 5 asjassepuutuv säte ja kaebaja selline taotlus ei ole käesoleva kaebuse eset arvestades lubatav. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega Tartu Vangla
2. veebruari
3. a käskkirja, millega talle määrati Tartu Vangla kodukorra p 8.5.2 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus.
4. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul on vastustaja
5. veebruari
6. a käskkiri, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus, õiguspärane.
7. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

§ 63

lg 1 kohaselt võib

-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel juhindutakse

§-s 64 sätestatud korrast. Distsiplinaarkaristuse määramiseks on esmalt vaja tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Seega tuli kaebaja karistamiseks teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kaebaja tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kaebaja süü.

1. Tartu Vangla algatas kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse ajendatuna
2. jaanuari
3. a ettekannetest nr 2-25-245, 2-25-246 ja 2-25-
4. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi, kuna vangla kahtlustas Tartu Vangla kodukorra p 8.5.2 rikkumist. Viidatud kodukorra p 8.5.2 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kasutada tema veekeetjat või keeduspiraali). 4 3-25-849
5. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti Aleksei Bronzovi
6. jaanuari
7. a ettekandest nr 2-25-245 nähtuvalt võttis kaebaja kaaskinnipeetavatelt kella 10:44 paiku vastu läbipaistva karbi vedelikuga (dtl 30). Vanemvalvur Kerttu Opivalovi
8. jaanuari
9. a ettekandest nr 2-25-248 nähtuvalt võttis kaebaja kaaskinnipeetavatelt kella 10:43 paiku vastu plastkarbis läbipaistva vedeliku, lusika ja väljatrükitud lehed (dtl 32). A. Bronzovi
10. jaanuari
11. a ettekandest nr 2-25-246 nähtuvalt võttis kaebaja kaaskinnipeetavatelt kella 10:54 paiku vastu kiletaskus olevad paberid (dtl 34). Kogu tegevust püüavad kinnipeetavad oma kehadega varjata. Viidatud ettekannetest nähtub, et kaaskinnipeetavad avasid kartserirežiimil viibinud kaebaja kambri toiduluugi ja andsid kambrisse erinevaid esemeid.
12. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja ei ole täitnud

§ 64

lg-test 2 ja 4 tulenevat kohustust teavitada kaebajat koheselt distsiplinaarrikkumisest, milles teda süüdistatakse. Samuti ei andnud kaebajale õigust selgituste esitamiseks.

1. Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku
2. veebruari
3. a distsiplinaarmenetluse protokolli nr 2-25/1-5/56 kohaselt algatati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus ajendatult
4. jaanuari
5. a ettekannetest. Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt teavitati kaebajat distsiplinaarmenetluse läbiviimisest
6. veebruaril
7. Distsiplinaarrikkumisest teavitamist neli nädalat pärast rikkumise toimepanekut ei saa pidada

§ 64lg-s 2 ettenähtud koheseks informeerimiseks.

Kohtu hinnangul on tegemist menetlusnormi, s.o

§ 64lg 2, rikkumisega.

Siiski ei ilmne asja materjalidest, et see rikkumine oleks mõjutanud menetluse lõpptulemust.

1. Asja materjalidest nähtuvalt teavitati kaebajat
2. veebruaril
3. a distsiplinaarmenetluse alustamisest ning talle anti võimalus anda omapoolseid selgitusi. Nii selgitas vastustaja kaebajale
4. veebruaril 2025 (dtl 28), et vastavalt

§ 1

1 lg-le 4 ja § 64 lg-le 2 on tal õigus esitada distsiplinaarsüüteo kohta kirjalikus vormis selgitusi. Kaebaja teavitas vastustajat suuliselt, et selgitused esitab ta kohtumenetluses. Samuti nähtub asja materjalidest, et

1. veebruaril 2025 tutvustati kaebajale suuliselt distsiplinaarmenetluse protokolli (dtl 20). Kaebaja keeldus tulemast kambri ukse juurde, et tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolliga ning anda selle kohta allkiri (dtl 26). Samas on kaebaja siiski
2. veebruaril 2025 esitanud Tartu Vangla direktorile selgituse, milles selgitas vaid, et ettekanded nr 2-25-245 ja 2-25-248 jäävad kaebajale arusaamatuks, sündmused ei puutu kuidagi kaebajasse, sest kaebaja pole toiduluuki avanud ega olnud ka teadlik, et seda avatakse (dtl 36). Kaebaja ei ole ka hiljem esitanud selgitusi, mis mõjutaksid käskkirja sisulist õiguspärasust (HMS § 58).
3. Vastavalt

§ 64

lg-le 4 määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Seega teeb vanglateenistuse pädev ametnik otsustuse kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise kohta käskkirja andmisega. Distsiplinaarkaristuse määramise ajaks on käskkirja andmise aeg. Karistuse määramisel arvesse võetavate asjaolude kogum tuleb vastavalt samuti kindlaks teha käskkirja andmise aja seisuga.

1. Kaebaja on seisukohal, et karistuse määramine ei ole piisavalt põhjendatud ning käskkirjas pole veenvalt selgitatud, milles seisneb kaebaja süü. Kohus kaebajaga ei nõustu. Käskkirja kohaselt võttis kaebaja kartserirežiimil viibides teistelt kinnipeetavatelt kasutamiseks toiduluugi kaudu antud esemeid. Sellega rikkus kaebaja Tartu Vangla kodukorra p-s 8.5.2 sätestatut. 5 3-25-849
2. Tartu Vangla on seisukohal, et kodukorra p 8.5.2 rikkumise koosseis on täidetud ainuüksi plastikkarbis oleva vedeliku vastuvõtmisega. Nõustuda saab, et sõltumata sellest, mis oli kaebajale antud vedelik – kas kuum vesi või midagi muud, siis plastikkarbi vastuvõtmisel on kaebaja võtnud vähemalt ajutiseks kasutamiseks teisele kinnipeetavale isiklikuks kasutamiseks lubatud eseme. Vaidlust ei ole, et kaebaja viibis ajavahemikul
3. –
4. jaanuar 2025 kambris nr 402 kartserirežiimil. Kartserirežiimil viibides on kinnipeetavale kambris lubatud asjad piiratud. VSKE § 60 lg 1 sätestab, et kartseris võivad kinnipeetaval olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige „Eesti Vabariigi põhiseadus”, „Vangistusseadus”, „Vangla sisekorraeeskiri” ja „Vangla kodukord”), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, seep, pesugeel, šampoon, deodorant, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Kuivõrd kaebaja viibis kartserirežiimil ning talle olid kambrisse lubatud ainult VSKE §-s 60 lubatud asjad ning ülejäänud esemed olid vangla hoiul, siis ei saanud kaaskinnipeetav anda kaebaja kambrisse temale kuulunud karbiga vedelikku. Seega pidi selline plastikust karp kuuluma kellelegi teisele ja selle kaebajale kambrisse andmisega ning kaebaja poolt vastuvõtmisega on kaebaja rikkunud Tartu Vangla kodukorra p 8.5.
6. Ettekannetest nr 2-25-246, 2-24-245 ja 2-25-248 nähtub, et kaebajale kambrisse antud vesi oli läbipaistvas anumas ning väidetavad ristsõnad olid kiletaskus. Kohtul pole põhjust kahelda vangla väites, et tegemist ei ole eluosakonnas ühiskasutuses olevate esemetega mida võiks kaebajale kartserirežiimil üle anda. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et rikkumise toimepanemise seisukohalt, ei oma tähendust, kas plastiklusika on väljastanud vangla või on kinnipeetav ostnud selle kauplusest. Ka sellise lusika näol on tegemist teisele kinnipeetavale isiklikuks tarbimiseks lubatud esemega. Samuti on kiletaskusse asetatud paberilehtede näol tegemist kellegi teise isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemetega. Kui tegemist oli tõesti eluosakonna ajalehega ja selles trükitud ristsõnaga, jääb arusaamatuks, miks oli eelnevalt vajalik ajaleht kiletaskusse panna. Eelnimetatud esemete vastuvõtmisega toiduluugist, rikkus kaebaja Tartu Vangla kodukorra p-s 8.5.2 sätestatut ning vanglal esines alus distsiplinaarmenetluse alustamiseks, menetlus läbiviimiseks ning karistuse määramiseks. Kohus ei nõustu kaebajaga, et toiduluugist asjade vastuvõtmine ei liigitu distsiplinaarmenetluse alla.
7. Kaebaja käitumine oli tahtlik, järelikult on tegu süülise rikkumisega. Toiduluugi kaudu antud esemete vastuvõtmine ei saa toimuda kaebaja tahtevastaselt. Kaebaja pidi olema teadlik sellest, et talle antakse temale mittekuuluvaid esemeid. Selliseid esemeid vastu võttes käitus kaebaja tahtlusega. Isegi kui kaebaja oleks esemed vastu võtnud teadmatusest ja hooletusest, siis ka hooletus on üheks süü vormiks ning kaebaja käitumine rikkumise toimepanemise seisukohalt süüline.
8. Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusotsustus. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse kohtulik kontroll on piiratud. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 saab kohus kontrollida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas haldusakti andmisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud HMS §-s 54: haldusakti peab olema andnud pädev haldusorgan andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, haldusakt peab olema selle andmise ajal kehtinud õigusega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastama vorminõuetele. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida ka 6 3-25-849 kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3). Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel antud otsustuse sisulist otstarbekust. Kohus saab hinnata seda, kas distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu on kaebajale etteheidetav, s.o kas vaidlustatud käskkirjas on süü tuvastatud, kas menetluses on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid, mille järgimata jätmisel tuleks haldusakt tühistada, ning kas määratud kartserikaristus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega.
9. Vanglal on distsipliinirikkumise korral nii otsustuskaalutlus kui ka valikukaalutlus. Asjakohased on vastustaja kaalutlused, et esemete omandamise, laenamise või ajutiselt kasutamiseks võtmise keelamine vähendab võimalust, et kellegi omand saaks kannatada teiste kinni peetavate isikute omavoli all. Samuti on eesmärk ära hoida kinnipeetavate vahelise võlasuhete tekkimist, mis võivad päädida konfliktiga või võlausaldaja poole mõjutamisega võlgade tasumiseks erineval viisil vangla korda rikkuda või muul viisil teeneid osutada. Nõustuda saab ka sellega, et kui see on vanglas laialdaselt levinud probleem, siis ei saa seda tähelepanuta jätta.
10. Kui vangla otsustab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määrata, on vanglal võimalik valida mitme erineva

§ 63lg-s 1 sätestatud karistusliigi vahel.

Kaebajale distsiplinaarkaristusena määratud noomitus on kergeim võimalik distsiplinaarkaristus. Nõustuda ei saa kaebajaga, et talle määratud karistus on inimväärikust alandav ja ületab vanglas paratamatult kaasnevad kannatused või ebameeldivused.

1. Vaidlustatud käskkirjas on piisaval määral põhjendatud, miks on vangla pidanud vajalikuks kaebajat distsiplinaarkorras karistada ning miks on peetud põhjendatuks just kõige kergemat karistust. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebajale karistamise otsustamisel ja karistuse määramisel kaalutlusreegleid rikkunud ega kaalutlusõiguse teostamise tulemusel kaebajat ebaproportsionaalse rangusega karistanud.
2. Kaebaja leiab ka, et tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

§-d 63, 64 ja 65, kuna sätted on vananenud. Kaebaja arvates tuleb kiiremas korras muuta amortiseerunud distsiplinaarmenetluse- ja karistamise korraldust, et isikutel oleks võimalik päriselt ka ennetähtaegselt vabaneda. Nimetatud taotluse rahuldamiseks ei ole alust, kuna regulatsioon ei ole põhiseadusega vastuolus. Samuti märgib kohus, et

sätteid kinnipeetava distsiplinaarse mõjutamise kohta on alles hiljaaegu muudetud. Nii jõustusid

§ 63lg 1 p 4 ja lg 2, § 64 lg 5 ning § 65 lg 1 muudatused 1.

aprillil

2. Kinnipeetaval on kohustus järgida vanglas kehtestatud korda ning vanglal peab olema võimalus korrarikkumistele reageerida distsiplinaarse mõjutamise teel. Kui kinnipeetav leiab, et teda on distsiplinaarkorras õigusvastaselt karistatud, on tal võimalik esitada vanglale karistuse määramise käskkirja peale vaie ja vajadusel kaebus kohtule nagu kaebaja ongi seda praegusel juhul teinud. Ilmselgelt ebamõistlik oleks seaduses täpselt sätestada, millised teod toovad kaasa distsiplinaarkaristuse.
3. Kaebaja leiab, et

§ 65

lg-s 5 sätestatud negatiivse mõju aeg on ülemäärane.

§ 65

lg 5 sätestab, et distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates.

§ 65

lg-st 5 tulenevalt võib distsiplinaarkaristuse mõistmisel või kinnipeetava iseloomustamisel arvestada kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kohus möönab, et distsiplinaarkaristuse õiguslikust regulatsioonist ei tulene, et karistuse kustumine tooks kaasa isiku suhtes igasuguse õigusliku mõju lõppemise. Sellele vaatamata pole põhjendatud kaebaja 7 3-25-849 seisukoht, et distsiplinaarkaristuse negatiivne mõjuks tuleks seaduses sätestada. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, nagu oleks

§ 65lg-s 5 sätestatud aegumistähtaeg oma olemuselt käsitatav lisakaristusena.

28.

§ 65

lg 5 puhul ei ole praeguse asja lahendamisel tegemist asjassepuutuva sättega, sest see ei mõjuta vaidlusaluse käskkirja õiguspärasusele antavat hinnangut. Kaebaja saaks taotleda

§ 65

lg 5 põhiseaduspärasuse kontrolli näiteks olukorras, kus distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal (s.o ühe aasta jooksul karistuse määramisest) leiaks aset mingi sündmus, mis oleks põhjuslikus seoses varasemalt määratud distsiplinaarkaristuse kehtivusega (nt kaebajale kehtiva distsiplinaarkaristuse tõttu mingi soodustuse mitteandmine). Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Asjaolul, kas ja kui kaua kaebajale määratud distsiplinaarkaristus kehtib, ei ole selle distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse üle otsustamisel tähtsust.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tartu Vangla
2. veebruari
3. a käskkiri nr 225/1-3/60 on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Käskkiri sisaldab nii viiteid õiguslikele alustele kui ka selle andmise faktilistele asjaoludele ning asjakohaseid kaalutlusi karistamise vajalikkuse ja karistuse valiku kohta. Kaebus jääb rahuldamata.
4. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on
5. aprilli
6. a määrusega olnud vabastatud riigilõivu (20 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Seega puuduvad asjas kulud, mille jagamist kohtul tuleks otsustada. Menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud jäävad ülejäänud osas nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
7. Kaebaja on taotlenud otsuse avaldamist Riigi Teatajas tema nimega (dtl 59), seetõttu ei asenda kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm 8