) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Marius Pehkilt menetluskuluna kaitsjatasu 193,44 eurot ja sundrahast 597,78 eurot.
lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Marius Pehkil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 791,22 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS) või EE774204278607566704 (Coop Pank AS), märkides ära viitenumbri 99926700020530 ning selgituseks „nimi, kriminaalasja number, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 3.
lg 5 alusel on esitanud taotluse enda teavitamiseks Marius Pehki vahistamisest ja vahi alt vabastamisest kannatanu K. M. (ik. XXX, e-post: XXX). Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Marius Pehki süüdistatakse avaliku korra raskes rikkumises, mis seisnes selles, et 06.11.2025 ajavahemikus 18.57-19.03 Turu tn 2, Tartu linn, Tartumaa asuva Tartu bussijaama välialal rikkus Marius Pehk avalikus kohas käitumise üldnõudeid sellega, et kasutas füüsilist vägivalda turvatöötaja K. M. suhtes. K. M. kutsus Marius Pehki korrale, kuivõrd Marius Pehk oli vahetult enne Tartu bussijaamas kakelnud kriminaalmenetluses tuvastamata meesterahvaga. Marius Pehk tõstis enda parema käe üles ja üritas K. M. tõugata. K. M. õnnestus Marius Pehki käsi endast eemale lükata. Marius Pehk üritas enda vasaku käega K. M. kinni võtta, kuid K. M. õnnestus Marius Pehk Tartu bussijaama välialal olevale pingile pikali suruda. Seejärel, kui Marius Pehk oli pingi peal selili ning K. M. tema kohal, siis Marius Pehk tõmbas enda kätega K. M. kaelast enda poole. Samuti väänas Marius Pehk täpselt tuvastamata viisil K. M. vasaku käe pöialt. Sellise tegevusega põhjustas Marius Pehk kannatanule K. M. füüsilist valu ning tervisekahjustused: vasaku käe sõrmede põrutus, parema käe labakäe marrastus ja 5 mm pikkune kriimustus parema käe väikse sõrme piirkonnas; kukla põrutus ja kaela tagaosa punetus, parema silma juures 5 mm pikkune marrastus silma nurgas. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiris Marius Pehk läheduses viibinud kõrvalisi isikuid, kes nägid toimunut pealt ja ka konflikti sekkusid. Nimetatud tegevusega rikkus Marius Pehk korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 1, mis sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Sellega pani Marius Pehk toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kokkuleppe sisu Prokurör palub tunnistada Marius Pehk süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 kirjeldatud kuriteo toimepanemise eest. Selle teo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 11 kuud vangistust. Prokurör palub kohtul vangistuse jätta KarS § 74 lg 1 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks on süüdlane KarS § 75 lg 4 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 3 3) kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul registreeruma tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks; 4) kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Katseaja iga 3 kuu kohta tuleb teha üks analüüs. Katseajaks ette antud analüüside arvu võib kriminaalhooldusametnik vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist katseajal. Esimesel analüüsil nõutav näit puudub. Kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või väiksemad eelmise analüüsi tulemusest. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1522,44 eurot, s.o sundraha summas 1329,00 eurot ja määratud kaitsja esindustasu kohtueelses menetluses summas 193,44 eurot. Arvestades, et süüdistatava igakuised sissetulekud on väga väikesed (igakuiselt umbes XXX eurot), on ilmne, et menetluskulude hüvitamine täies mahus käib süüdistatavale üle jõu, mistõttu palub prokurör
lg 3 alusel jätta kohtul poole menetluskuludest ehk 731,22 eurot riigi kanda.
lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Marius Pehk aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Marius Pehki süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 4 Marius Pehki menetluskuluks on
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 193,44 eurot ja
lg 1 p 9 ning
lg 1 p 2 alusel kaasneb teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1419 eurot (alates
lg 3 alusel on põhjendatud jätta menetluskulust, s.o sundrahast, 731,22 eurot riigi kanda ning anda Marius Pehkile tema kanda jäävate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg.
lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Marius Pehkilt välja mõista kaitsjatasu 193,44 eurot ja sundrahast 597,78 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 791,22 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.