Obsah (7)

§ 49§ 47§ 45§ 50§ 55§ 54§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2026. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi D.F kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja num

§ 49

lg 14 alusel teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 03.04.
2. a määrusega välja D.F-i pankroti, algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes H.O. Tartu Maakohtu 24.11.2023 määrusega lõpetati D.F-i pankrotimenetlus raugemise tõttu ja jätkati võlgniku suhtes 03.04.
3. a algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. H.O jätkas usaldusisikuna D.F-i kohustustest vabastamise menetluses. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord aastas
4. aprilliks kohtule aruande ning tegema võlausaldajatele väljamakseid igal aasta
5. märtsil. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõudeid kokku 17 637,66 eurot (kõik II järgu nõuded).
6. Aruanded on kohtule esitatud 28.02.2024, 15.05.2025 ja 03.05.
7. Võlgnikule on määratud puuduv töövõime. Aruannete kohaselt oli võlgnik alates 2023.a juulist lapsehoolduspuhkusel ning töötas 2025.a aprillist novembrini Scanhus OÜ. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töövõimetoetus, peretoetus, elatisabi ja tulumaksutagastused. Võlgniku sissetulekud on olnud mittearestitavad. Võlgnik on pankrotimenetluse lõpetamise järgselt loovutanud usaldusisikule koos tulumaksutagastustega kokku 1323,36 eurot, millest usaldusisik on võlgnikule tagastanud 231,44 eurot. Seega enne väljamaksete tegemist oli usaldusisiku kontol rahalisi vahendeid 1091,60 eurot, millest usaldusisik 959,09 eurot on tasunud võlausaldajate nõuete katteks ning 132,51 eurot jätnud enda tasu ja ülekandetasude katteks.
8. Usaldusisik esitas 03.05.2026 kohtule koos lõpparuandega taotluse võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ning menetluse lõpetamiseks kuna võlgnik on täitnud oma kohustusi

§ 47lg 1 alusel kolme aasta jooksul.

2 4. 03.05.2026 esitatud tasutaotluse kohaselt kulus usaldusisikul viimase aasta jooksul usaldusisiku ülesannete täitmiseks kokku 3 tundi järgnevalt: võlgnikuga suhtlemine ja ekirjavahetus – 1 tund; ametikonto pisteline jälgimine – 30 minutit; maksete tegemine, aruande koostamine – 1 tund 30 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni ulatuses määrata tasuks 283,80 eurot (3 x 94,60 eurot). Usaldusisik palub tasu hüvitada võlgniku loovutuse arvel ja puudujäävas osas riigi vahenditest. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 2. Vastavalt

§ 49

lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb

§ 45

lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 3. Kohus on otsustamisel lähtunud

§ 49lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt avaldatust.

4. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 47

sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 49lg 5 ja lg 7).

5.

§ 49

lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. D.F ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 47nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.1.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikule on määratud puuduv töövõime. Aruannete kohaselt oli võlgnik alates 2023.a juulist lapsehoolduspuhkusel ning töötas 2025.a aprillist novembrini Scanhus OÜ. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 6.2

§ 47

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti 3 andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 2 sätestatud kohustust.

6.3

§ 47lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töövõimetoetus, peretoetus, elatisabi ja tulumaksutagastused. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on pankrotimenetluse lõpetamise järgselt loovutanud usaldusisikule kokku 1091,60 eurot, millest 132,51 eurot jätnud enda tasu ja ülekandetasude katteks ning 959,09 eurot on tasutud võlausaldajate nõuete katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 47lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

6.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 6 sätestatud kohustust.

6.5

§ 49

lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud regulaarseid loovutusi usaldusisikule ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt.
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu ja usaldusisiku hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 47 tulenevad kohustused. 9.

§ 49

lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, rahuldades võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 4 10. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

§ 47

nimetatud kohustusi ning puuduvad

§ 49

lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et D.F tuleb juhindudes

§ 49lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

11.

§ 50

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 12.

§ 49

lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud D.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka D.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 13. Kuna kohus lõpetab D.F-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb H.O vabastada

§ 55

lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest D.F-i kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine 14.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025.a – 31.03.2026.a 88,60 eurot, alates 01.04.2026 94,60 eurot).

§ 54

lg.6 kohaselt Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast.

1. 03.05.2026 esitatud tasu arvestuse kohaselt kulus usaldusisikul usaldusisiku ülesannete täitmisele kokku 3 tundi tunnitasuga 94,60 eurot; kokku 283,80 eurot. Kohus leiab, et kuna järelevalve teostamise eest määratakse tasu eelneva aasta ehk 12 kuu eest, siis tasu määramine aruande esitamise hetkel kehtiva kõrgeima tasumäära alusel (1/10 alates 01.04.2026.a kehtivast töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsest alammäärast) ei ole põhjendatud. Usaldusisiku aruanded esitatakse 5 töö kohta 12 kuu jooksul ja nii on usaldusisik oma aruandes ka märkinud (p.4 tabeli päis: 2025/2026 aasta tegevus). Kuna osaliselt on usaldusisiku toimingud tehtud eelnevate kuude jooksul, mil tunnitasu ülemmäär oli madalam, siis tuleks nende toimingute eest tasu määramisel kohaldada varem kehtinud tunnitasu ülemmäära. Kohus võtab arvesse, et tegemist on juba kolmanda aruandega käesolevas menetluses, mis omakorda lihtsustab aruande koostamist. Seega kohus leiab ülaltoodut kokku võttes, et põhjendatud tunnitasumäär tegevuste eest aastal 2025/2026 on 80% kehtivast ülemmäärast, st 75,68 eurot.
2. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisiku H.O tasuks määrata 227,04 eurot.
3. Usaldusisik on esitanud kohtule ülevaate tema ametialasele kontole võlgniku poolt tehtud eraldismaksetest pankrotimenetluse lõpetamise järgsel perioodil. Eraldisi on tehtud kokku summas 1091,60 eurot ja sellest 959,09 eurot on usaldusisiku poolt võlausaldajatele välja makstud. Usaldusisik on võtnud aluseks võlgniku eraldised summas 1323,36 eurot ja sellest summast on võlgnikule tehtud tagastused summas 231,44 eurot (lisandusid ülekandetasud 0,32 eurot). Seega vahendid, mille arvelt sai võlausaldajatele väljamakseid teha oli 01.05.2026 seisuga, 1091,60 eurot (dtl 750).

§ 54

lg 6 näeb ette, et usaldusisiku tasu makstakse välja võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel, kuid see ei tohi ületada 10% usaldusisikule loovutatud varast. Usaldusisikule on võlgniku poolt loovutatud 1091,60 eurot, seega on selle arvel usaldusisikule tehtav maksimaalne võimalik väljamakse 109,16 eurot ja usaldusisiku poolt aluseks võetud eraldiste summa 1323,36 eurot on ekslik. Kuna usaldusisik on tasu katteks jätnud loovutusest 131,05 eurot, siis tuleb 109,16 eurot võlgniku loovutuse arvel välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb ning ülejäänud vahendid võlgnikule tagastada. Ülejäänud osas, s.o. summas 117,88 eurot tuleb kasutada menetlusabi.

§ 54

lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Anda D.F-ile menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 117,88 eurot. 18. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluses võlgnikule antud menetlusabi väljamõistmine pankrotivõlgnikult riigi tuludesse toimub TsMS § 183 lg.2 alusel, millest teine ja kolmas lause sätestavad: Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 19.

§ 8

lg.5 sätestab: Võlgade ümberkujundamise kava täitmise või kohustustest vabastamise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Kohtunik Ülle Raag 7