KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja 10. juunil 2026 Tallinnas koht Haldusasja number 3-26-1731 Haldusasi I.N-i riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Ta

) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Süüria kodanik I.N staatus ja elamisluba. paigutati Eestisse ümber
2. juunil
3. Talle anti pagulase Harju Maakohus mõistis I.N-i
4. septembri 2017 otsusega asjas nr XXX süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi. Talle mõisteti karistuseks kümme aastat vangistust. Taotleja vabastati
5. juunil 2026 Viru maakohtu
6. mai
7. a määrusega asjas nr XXX ennetähtaegselt.
8. Vangistuse ajal
9. detsembril 2025 esitas I.N Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA tegi
10. mail 2026 otsuse, millega jättis taotluse läbi vaatamata.
11. PPA tegi
12. juunil 2026 I.N-ile sundtäidetava ettekirjutuse kohe Eestist lahkuda (ettekirjutuse nr 1052297395). PPA kohaldas taotlejale Schengeni sissesõidukeeldu viieks aastaks (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 lg 1, § 7 2 lg 2 p-d 1 ja 4 ning § 7 4 lg 2). Otsuse põhjendused olid järgmised. 3.
13. Taotlejal pole pärast vanglast vabanemist seaduslikku alust Eestis viibida (välismaalaste seaduse § 43 lg 1). 3.
15. juunil 2026 tehtud küsitlusel selgitas taotleja, et ei soovi Süüriasse naasta. Seal pole tal kurdi rahvuse esindajana turvaline. Taotleja on sidunud enda tulevikuplaanid Eestiga. Ta on õppinud ära riigikeele. 3.
16. Taotleja tarvitas pärast
17. juunil 2016 Eestisse saabumist oma abikaasa vastu korduvalt füüsilist ja vaimset vägivalda. Armukadedusest tingituna sidus ta abikaasa nende kaheaastase tütre juuresolekul tooli külge, valas üle bensiiniga ja süütas põlema. Pärast seda, kui naine leekidesse lahvatas, kustutas ta leegid veega. Taotleja tekitas abikaasale suurt füüsilist valu ja eluohtlikud pikaajalised tervisekahjustused. Taotleja on varem enda käitumist õigustanud, kuid nüüd tunnistab toimepandut ja kahetseb seda. Siiski leiab ta, et kümne aasta pikkune vanglakaristus ei olnud õiglane. 3.
18. Viru Vangla riskihinnangute järgi on taotleja kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule. Riskihinnangu järgi käsitleti taotlejaga ajavahemikus 2020–2025 korduvalt pere- ja paarisuhtevägivalla teemasid ja tema varasemat kooselu kannatanuga. Taotleja kaldus vastutuse võtmise asemel kannatanut süüdistama, väites, et viimane provotseeris teda. 3.
19. Taotleja viibimine Eestis ohustab tõsiselt avalikku korda. Taotleja toime pandud teo asjaolud näitavad tema erakordset julmust ja hoolimatust teise inimese vastu. Tegu näitab ka taotleja äärmuslikku lugupidamatust Eesti õiguskorra ja ühiskondlike väärtuste vastu. Riskihinnangu põhjal ei ole taotleja võtnud omaks vastutust toimepandud kuriteo eest ega mõistnud selle raskust. See vähendab usaldust, et ta edaspidi õiguskuulekalt käituks. 3.
20. Taotlejal on Eestis alaealine tütar, kellele on määratud eestkostja. Taotleja isiku- ja varahooldusõigus tütre suhtes on peatatud. Pärast vanglasse paigutamist ei ole taotleja tütre ja endise abikaasaga kontaktis olnud. Ta pole osalenud lapse kasvatamises, hooldamises ja ülalpidamises. Toimivaid perekondlikke sidemeid taotleja ja tütre vahel pole. Taotleja päritolupere liikmed elavad Iraagis või Saksamaal. Taotleja saab nendega jätkuvalt suhelda sidevahendite abil. Taotleja suhted Eestiga on seega nõrgad ega kaalu üles vajadust tagada avalikku korda ja ühiskonna turvalisust.
21. Tartu Halduskohtus registreeriti
22. juunil 2026 I.N-i riigi õigusabi (RÕA) taotlus. Tartu Halduskohus edastas taotluse kohtualluvuse järgi lahendada Tallinna Halduskohtule. I.N soovib riigi kulul õigusabi, et vaidlustada PPA
23. juuni
24. a otsust. Taotleja soovib, et teda esindaks vandeadvokaadi abi Marika Suurpere. Taotluse järgi ei oska taotleja kaebust ise koostada. Ta ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks seda teha. RÕA taotluse täitis ta tagasisaatmise nõustaja abiga. Tema rahaliste vahendite jääk pole piisav, et ise asjatundliku õigusabi eest tasuda. Olemasolevad vahendid võivad olla vajalikud toimetulekuks Eestist lahkumise korral. Taotleja eesmärk on saada õiglane lahend. PPA pole kaalunud kõiki asjaolusid. Taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise järgi on taotleja elukutselt ehitustööline. Ülalpeetavaid tal pole. Sissetulekuid ja väljaminekuid tal pole. Lisatud kontokaardi väljavõtte järgi on taotleja kontol 4406 eurot ja 65 senti. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 110lg 1 järgi on menetlusabi riigi antav abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabi korras võib kohus määrata, et abi saaja ei pea tasuma talle määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (

§ 110lg 1 p 3).

Menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumiseks lähtub kohus lisaks

-i sätetele ka riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatust (

§ 110lg 2).

6. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Taotlejal on piisavalt vabu vahendeid, et õigusabi eest tasuda (

§ 111lg 1).

Taotlejal on võimalik pöörduda kaebusega kohtusse ka ise, vajaduse korral tõlgi abi kasutades (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et kaebaja huvide kaitseks vajalik avaldus või tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning et avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (

§ 2lg 5).

Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise (

§ 2lg 4).

Lisaks pole praegu teada oleva info alusel alust pidada võimaliku kaebuse eduväljavaateid kuigi suurteks. Taotlejal pole seaduslikku alust Eestis viibida. PPA on põhjendanud, miks ta leiab, et taotleja on ka pärast talle määratud karistuse ära kandmist jätkuvalt ohtlik. PPA on põhjendatult tuginenud taotleja toime pandud teo eriti suurele ohtlikkusele ja Viru Vangla riskihinnangule. Samuti on PPA põhjendanud, miks taotleja õigused, sh sidemed Eestiga ei kaalu praegusel juhul üles avalikku huvi teiste inimeste elu ja tervise kaitseks. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/