Obsah (7)

§ 163§ 637§ 651§ 638§ 168§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 09.06.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-23-129904 Kohtuasi Aktiva Financ

§ 163

lg 1 alusel poolte endi kanda, arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, mille puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine. Isik, kes hagejale nõude loovutas, aitas kostja võlgnevuse tekkimisele kaasa, kuna sõlmis krediidilepingu vaatamata krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keelule. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha uus otsus, millega jaotada menetluskulud lähtuvalt nõude rahuldamise proportsioonist, milleks on 84%.
2. Maakohus ületas diskretsiooni piire, kui jättis kõik menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohtu praktika kohaselt on olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete 2 2-23-129904 rahuldamise proportsioonist. Käesoleval juhul ei esine erandlikke asjaolusid, miks kulud tuleks jaotada teisiti. Kuigi esialgne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on leping kehtivalt üles öeldud, kuna kostja ei tasunud kolme järjestikust osamakset. Hagi esitamise seisuga oli nõue sissenõutavaks muutunud ning hagiavalduse esitamine oli põhjendatud. Kostja ei näidanud üles valmidust lahendada asi kohtuväliselt.
3. Hageja menetluskulud esimese astme kohtus koosnesid riigilõivust (350 eurot), lepingulise esindaja kulust (4 t × 169 eurot/t = 676 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kulust (20 eurot). Hageja kasuks tulnuks välja mõista hagi rahuldamise proportsiooni arvestades 84/100 × 1046 = 878,64 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse

§ 637lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 11. Ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. 12. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning jättis menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Hageja vaidlustab maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas (

§ 651lg 1).

13. Pooled kannavad hagi osalise rahuldamise korral

§ 163

lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seejuures on

§ 163

lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709/212, p 13). Kohus saab

§ 163lg 1 alusel seega valida mitme alternatiivi vahel.

14.

§ 163

lg 1 eesmärk on tagada kõiki asjaolusid arvestades menetluskulude õiglane jaotamine. See, millisel

§ 163

lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKo 28.09.2020, 2-168751/184, p 31). Maakohus rahuldas hagi ligikaudu 84% ulatuses ja otsustas menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotamisel tehtud diskretsiooniotsusesse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui diskretsioonipiire on ületatud.

1. Üldjuhul on olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist. Riigikohus on selgitanud, et see ei takista kohtul konkreetses asjas hageja 3 2-23-129904 rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p 31).
2. Maakohtu kaalutlusõigus hõlmas seega võimalust jätta menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

17. Vaidlustatud otsusest nähtuvad põhjendused selle kohta, kuidas kaalutlusõigust on sisustatud ja missugustel kaalutlustel langetas maakohus valiku mitme

§ 163lg 1 järgi võimaliku menetluskulude jaotamise viisi vahel.

Maakohus arvestas hagi osalise rahuldamise ulatust. Täiendavalt võttis maakohus arvesse seda, et tegemist on tarbijakrediidivaidlusega, mille raames tuvastati, et krediidiandja rikkus kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne krediidiandja aitas kostja võlgnevuse tekkimisele kaasa, kuna sõlmis tarbijaga laenulepingu vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes (sarnaselt TrtRnKo 12.05.2023, 2-22-11447/21, p 8). Kaalutlusotsuse lähtealused on kontrollitavad.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele, et vaidlustamata asjaoludel väljastas esialgne krediidiandja tarbijale laenu kontoväljavõtet kontrollimata ning muud piisavat infot omamata (KAVS § 50 lg 4). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on kohustatud enne krediidilepingu sõlmimist hindama tarbija krediidivõimelisust ning VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. See kohustus on tarbija seisukohast põhjapaneva tähtsusega, kuna selle eesmärk on kaitsta tarbijaid ülemäärase võlakoormuse ja maksejõuetuse ohu eest. Euroopa kohus on rõhutanud vajadust rakendada tarbija krediidivõimelisuse lepingueelset kontrollimist käsitlevate riigisiseste õigusnormide rikkumise korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone, muuhulgas tsiviilõiguslikke sanktsioone (EKo 10.06.2021, nr C-303/20, Ultimo Portfolio Investment (Luxembourg) SA vs KM). Menetluskulude poolte endi kanda jätmine tarbijakrediidivaidluses, kus kohus on tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, on eelnevaga kooskõlas. Käesolevat vaidlust ega sellega kaasnevaid menetluskulusid ei oleks tekkinud, kui krediidiandja poleks käitunud laenu väljastamisel vastutustundetult.
2. Maakohus ei ole menetluskulusid jaotades kaalutluspiire ületanud. Seetõttu ei saaks apellatsioonkaebust selles esile toodud väidete alusel ilmselt rahuldada.
3. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte.

Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

21. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja kanda.

Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ega edasta seda kostjale seisukoha esitamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. 4 2-23-129904 22. Apellandil on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada

§ 150lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada. 23. Apellant võib

§ 638

lg-st 9 tulenevalt esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 5