Obsah (6)

§ 100§ 101§ 99§ 102§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2025.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-2281 Tsiviilasi M. T. hagi M. A.

) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01. aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

1. Alates 01.04.2024 on elatis 287,72 eurot (baassumma (272,76 eurot) + 3% brutokuupalgast (54,96 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eurot). Alates 01.04.2025 on elatis 301,71 (baassumma 282,31 eurot) + 3% brutokuupalgast (59,40 eurot) - 50% lapsetoetusest. 3
2. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult.
5. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

§ 100

lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär.
2. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
4. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13, p 15). Kuigi hageja ülalpidamiskulud ühes kalendrikuus on 1050 eurot, siis hageja on vähendanud elatist miinimumsuurusele (alates 01.04.2024 on 287,72 eurot ) ning võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik.
5. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks 4 põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kostja leiab, et temalt välja mõistetavat elatist tuleks vähendada tulenevalt tema osalisest töövõimetusest ja sellest tingitud raskustest suurema sissetuleku teenimiseks, samuti tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast, sh väljaminekutest igakuiste eluasemekulude ja ravimite katmisele ning koera ülalpidamisele.
2. TVTS § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Osaline töövõime tähendab, et isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 2 ja lg 3 p 2).
3. Kostja on palunud võtta arvesse asjaolu, et kostja on osaliselt töövõimetu ning tal puudub võimalus suurema sissetuleku teenimiseks. Vaidlust ei ole selles, et kostjale on määratud keskmine puue, seda tõendab Sotsiaalkindlustusameti otsus 11.10.2022 (liikumise ja käelise tegevuse kõrvalekalle) kestusega kuni 15.10.2025 (dtl 159). Kostja sissetulekuks on igakuine sotsiaaltoetus 42 eurot ja töötutoetus 575,96 eurot (dtl 266, 133). Äriregistri andmetel kuuluvad kostjale äriühingud X OÜ (xxx) ja X OÜ (xxx), majandusaasta aruanded on esitamata. Kostja sõnul äritegevust neis ei toimu. Lisaks kuulub kostjale äriühing X OÜ-s (xxx) tegevusalaks on juuksuri ja muu iluteenindus. Lapse isa ütluste kohaselt teenib kostja sissetulekut nimetatud äriühingust. Kostja sõnul äriühingu tuludkulud on nullis, väga harva kui on maksev klient, enamasti teeb kostja pro bono projekte või juhendab-koolitab uut generatsiooni jumestajaid ja grimmeerijaid, sedagi pro bono vormis. Kohus leiab tuvastatud asjaolude alusel, et kostja osaline tegutsemispiirang liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas võivad olla mõjutanud töövõimet

§ 102tähenduses.

Kostja tegutsemine ilma tasu saamata või seda väikse tasu eest ei ole eluliselt usutavad. Kohus märgib, et isegi kui kostja väide tasuta tegevuse kohta vastaks tõele, oleks töötamine ilma tasu saamata kostja enda valik, mille tõttu ei pea laps kannatama.

1. Kostjale kuulub kolmetoaline korter aadressil XXX, mis on kostja elukoht. Kostja igakuised väljaminekud on XXX elektritarbimine, mida tõendab Alexela arve 51,05 eurot (dtl 92), KÜ VABRIKU X majandamiskulud 159,72 eurot (dtl 94 arve), Elisa teenuste arve 70, 32 eurot (dtl 95), Go 3 teenuste arve 13,11 eurot (dtl 97). Muud igakuised kulutused (dtl 53) on toit, rõivad, jalanõud, hügieenitarbed, majapidamistarbed, millised summad varieeruvad sõltuvalt olukorrast. Igakuiste ravimite maksumus on 121,38 eur (dtl 203). Kohus leiab, et põhjendatud ei ole koerale tehtavad kulutused. Inimesel on õigus pidada lemmiklooma isegi kui tema sissetulekuks on riigi toetus. Lapsele elatis on seadusest tulenev, kuid koerapidamine on vabatahtlik otsus. Vanemal ei ole keelatud pidada koera kui lapse vajadused on kaetud. Praegusel juhul on kostja kohustus tagada lapsele esmavajadused. Elatisraha on mõeldud lapse vajaduste katmiseks mitte vanema isiklikuks kasutuseks. Samuti ei ole põhjendatud taksoteenuse Bolti kasutamine, sest Tallinnas on transport tasuta. Kui kostja sissetulekutest 678,17 eurot maha arvata tõendatud kulud 415,58 eurot, jääb rahalisi vahendeid 262, 89 eurot. 5
2. Kohtu hinnangul on õige kohaldada praeguses asjas

§ 105

lg 3, kuna hagejat kohtus seadusjärgselt esindava isa ja kostjast ema varaline seisund on oluliselt erinev: isa varaline seisund on oluliselt parem. 24.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3517, p 22 ja seal viidatud varasemaid lahendeid). Riigikohus märgib 07.12.2009.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma.
3. Kohus on seisukohal, et lapse isa varaline seisund on oluliselt parem kui ema oma. Kostja toob esile, et G. T. on edukas kinnisvaramaakler, kinnisvara hindaja, investor ja ärimees. Kostja esitab ülevaate lapse isa varadest (dtl 57). Avalikult kätte saadava info kohaselt on G. T. Wiru Vara Kinnisvarabüroo asutaja ja tegevjuht (https://XXX/). Kinnistusraamatu andmetel kuulub G. T.le x kinnistut üle Eesti. Lapse isa avaldas 28.08.2025 ärakuulamisel, et ta saab deklareeritud sissetulekut kinnisvarast (üüritulu) 1200 eurot kuus, isapalka x eurot (lõppeb oktoobris 2025.a) ja lapsetoetust 80 eurot. Isa omab kahte äriühingut, mille kummagi käive on 40 000 eurot. Maakleritulu 1500 - 2000 eurot, käive sõltub sellest, et mõni kuu läheb paremini ja mõni kuu halvemini. Kostja märgib, et lapse isale kuulub sõiduauto Mercedes Benz ML, numbrimärgiga xxx, lisaks veel üks Mercedes Benz, üks Ford kaubik, haagiselamu, mis asub aadressil xxx.
4. Kuna

§ 105

lg 3 järgi täidavad vanemad alaealise lapse ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga vanema kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, ning vanemate varaline seisund ei ole siinsel juhul võrdväärne (vt ülal p-d 12.2 ja 12.3), ei saa lapse kulusid jagada siin vanemate vahel võrdselt.

1. Kohus peab põhjendatuks jagada lapse kulud vanemate vahel viisil, et kostja osa on 240 eurot, millest 40 eurot on kaetud riikliku lapsetoetusega. Kostja tõi esile, et lapse isale kantakse üle lapsetoetus, siis saab kohus selle asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestada (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Kuna peretoetused on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, peaksid need olema ka miinimumelatisest maha arvestatud. Seda mõtet toetab ka perehüvitiste seaduses sõnastatud eesmärk (PHS § 15): „peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.“ PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis alates 11.02.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni 200 eurot kuus. 6
3. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi eest alates 12.07.2024 kuni 10.02.2025 kogusummas 1400,46 eurot (arvestusega 200 eurot kuus). 30.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, kas ja kui tihti on ta pöördunud enne hagiavalduse esitamist kostja poole elatise saamiseks. Kuigi iseenesest ei ole see tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmise aluseks, siis kohtul tuleb arvestada sellega, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks kostjat käesoleval juhul ülemäära kahjustav ja võib põhjustada kostjale majanduslikke raskuseid. Kohus arvestab sellega, et kostja on osaliselt töövõimetu. Seega ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjalt käesoleval juhul põhjendatud. 31. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra.

§ 100lg 4 järgi elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab, et kostja kohustub tasuma hagejale väljamõistetud elatise G. T. pangakontole nr EEXXX Swedbank AS. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda igakuiselt

1. kuupäevaks.
2. Kohus selgitab, et asjaolude muutmisel on nii elatist saama õigustatud isikul kui ka elatist maksma kohustatud isikul õigus nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kohtupraktika järgi on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või 7 vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 1800 eurot (9 x 200 eur).
4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
6. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 8