Obsah (4)

§ 4§ 7§ 18§ 21

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-642 Määruse kuupäev 14.03.2026 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi X-i kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON 1. Tagastada

). Selles seaduses on sätestatud terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Põhjendatud ei ole see, kui halduskohus peab andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele (nt Riigikohtu 08.10.2018. a määrus asjas 3-18-400, punktid 10–13). 6.

§ 4

sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Sõltumata süüasja lõpptulemusest on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kahju põhjustas süüline menetlusõiguse rikkumine (

§ 7lg 1).

Kohtumenetluse kestel esitatakse taotlus maakohtule (

§ 18lg 1).

Kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule (

§ 21

lg 1).

§ 21

lg-st 4 tulenevalt, kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Seega, kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-25-5274 menetluses tekitatud kahju, siis tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks Riigikohtule, kuivõrd asjas toimub kassatsioonimenetlus. Eeltoodu tähendab, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

1. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb kaebuses riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist, kuna majanduslik olukord ei võimalda tal kohtukulusid tasuda. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja soovib saada riigi õigusabi. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena (nt prokuratuurile kahjunõude esitamine ja sellega seonduv nõustamine) esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole ka kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh kahjunõude esitamise saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele.
3. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
4. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 2