4-26-1204/15

(267026001338)Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi Lenno Õunapuu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 27.03.2026.a otsusele väärteoasjas nr 267026001338 liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Lenno Õunapuu isikukood: 38411034223; töökoht: xxx; elukoht: xxx; epost: Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna esindaja Mari Tetsmann. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 27.03.2026.a otsus väärteoasjas muutmata.
2. Jätta Lenno Õunapuu kaebus rahuldamata.
3. Rahatrahv tuleb tasuda 27.03.2026.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse ärakiri edastada Lenno Õunapuule ja kohtuvälisele menetlejale. 1

(6)4-26-1204 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele avaliku e-toimiku vahendusel või kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav

1. mail 2026.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avaliku e-toimiku vahendusel või Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
2. Kohtuvälise menetleja 27.03.2026.a kiirmenetluse otsusega tunnistati Lenno Õunapuu süüdi LS § 227 lg 2 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamises 21 kuni 40 km/h ning temale määrati karistuseks rahatrahv 34 trahviühikut, s.o 272 eurot. Otsuse kohaselt juhtis Lenno Õunapuu s 27.03.2026.a kell 15:15 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 86-l kilomeetril, mootorsõidukit Mercedes-Benz S 600 reg. märgiga xxx kiirusega 118 ± 4 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h. Lenno Õunapuu ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra. Sellise tegevusega rikkus Lenno Õunapuu LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusaluse isiku kaebus
3. 04.04.2026.a esitas Lenno Õunapuu eelnimetatud otsusele kaebuse, milles ta ei vaidlusta kiiruse mõõtmise tulemust, selgitab asjaolusid ja vaidlustab menetluse läbiviimise korda ja karistuse proportsionaalsust. 2.
4. Lenno Õunapuu otsustas põhjendamatult aeglase sõidukiirusega ees sõitnud haagisega rekkast möödasõidu sooritada, kuna ilm oli ilus, nähtavus hea ning vastutuleva liikluse puudumisel tundus manööver ohutu. Möödasõidu käigus rekka kiirendas ning samal ajal lähenes vastutulev sõiduk. Kaebaja sõnul tuli teha kiire otsus, kas kiirendada ja möödasõit lõpule viia või pidurdada ja üritada autode taha tagasi suunduda. Viimane variant oleks tekitanud otsese liiklusohtliku olukorra, kuna pidurdamine vastutulijaga samal sõidurajal, kombineerituna tagasipõikamisega rekka ette, oleks olnud ohtlik. Seetõttu valis Lenno Õunapuu ohutuma lahenduse, kiirendas hetkeks, et möödasõit kiirelt ja ohutult lõpule viia. Kohe pärast möödasõidu lõpetamist vähendas kiiruse tagasi lubatud 90 km/h-ni. Kiiruse ületamine oli hetkeline, tingitud konkreetsest liiklusolukorrast ning suunatud liiklusohu vältimisele, mitte tahtlikule ja kestvale kiiruse ületamisele. 2.
5. Vastavalt VTMS § 55 lg 1 p-le 3 võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust üksnes juhul, kui menetlusalusele isikule on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. See eeldab sisulist ärakuulamist, mitte pelgalt formaalset võimalust ütlusi anda. Käesolevas asjas andis Lenno Õunapuu menetluse käigus politseinikule ütlused, milles kirjeldas eelpool toodud liiklusohtlikku olukorda möödasõidul ning avaldas kahetsust kiiruse ületamise pärast. Ütlused kirjutas eraldi lehele, mille all oli aga juba valmis trükitud kiirmenetluse otsus koos konkreetse trahvisummaga 272 eurot. Asjaolu, et karistuse liik ja määr olid fikseeritud juba enne ütluste andmist, viitab sellele, et menetleja oli karistusotsuse sisuliselt langetanud enne ärakuulamist. Tema selgitusi ei kaalutud ega arvestatud karistuse määramisel. 2

(6)4-26-1204 Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-133-05 rõhutanud, et kiirmenetluses tuleb isikule tegelikult selgitada menetluse sisu ja anda sisuline võimalus ütluste andmiseks. Kui ärakuulamine on üksnes formaalne, on tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega. 2.

1. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse määramisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlejal on kohustus karistuse määramist sisuliselt põhistada. Vaidlustatav otsus on põhistatud puudulikult. Otsuses on kergendava asjaoluna märgitud üksnes see, et kehtivad karistused puuduvad. Samas ei ole menetleja arvestanud ega isegi käsitlenud järgmisi Lenno Õunapuu hinnangul olulisi asjaolusid: tema selgitust liiklusohtliku olukorra kohta möödasõidul, mis tingis hetkese kiiruse ületamise; avaldatud kahetsust teo pärast; asjaolu, et kiiruse ületamine oli hetkeline ja seotud konkreetse liiklusolukorraga, mitte tahtliku ning kestva rikkumisega; asjaolu, et peale möödasõitu vähendas kiiruse kohe lubatud piirini; asjaolu, et viimane liiklusseaduse rikkumine pärineb
2. aastast, mis tähendab peaaegu 9-aastast puhast liiklusajalugu ja näitab pikaajalist õiguskuulekat käitumist. Menetleja küll nimetas kehtivate karistuste puudumist, kuid ei kaalunud seda sisuliselt süü suuruse hindamisel ega karistuse määra valikul. Eeltoodud asjaolud on olulised süü suuruse hindamisel ning oleksid pidanud mõjutama karistuse liiki ja/ või määra. Nende arvestamata jätmine tähendab, et karistusotsus ei ole piisavalt põhistatud. Arvestades kõiki eelkirjeldatud asjaolusid on 272 euro suurune rahatrahv (34 trahviühikut) ebaproportsionaalne. 2.
3. Kokkuvõttes palub Lenno Õunapuu kohtul tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse 27.03.2026 kiirmenetluse otsus väärteoasjas ja lõpetada väärteomenetlus menetlusnormide olulise rikkumise tõttu või kergendada karistust kaebuses esitatud kergendavaid asjaolusid arvestades. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
4. Kohtuvälise menetleja selgitab, et VTMS 55 lg 1 p 3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. VTMS § 56 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta heli- ja videosalvestatakse või protokollitakse kiirmenetluse otsuse plangil või eraldi dokumendina. Protokollimisel võib menetlusalune isik kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta oma käega. Eeltoodust nähtuvalt võib menetlusalusel isikul võimaldada anda ütlusi omakäeliselt eraldi protokollis, kuid see ei ole kohustus. Ütlused võib võtta ka kiirmenetluse otsusele. Väärteoasjas koostatud kiirmenetluse plangil blokis „muud tõendid ja andmed“ on tõendiks märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. See tähendab, et menetlusaluse isiku ütlused protokolliti enne kiirmenetluse otsuse vormistamist. Menetlusalune isik on otsuse allkirjastanud kinnitades otsusel olevate andmete õigsust, muuhulgas ka asjaolu, et temale on antud võimalus anda väärteo kohta ütlusi.
5. Kaebaja on küll märkinud, et ei vaidlusta kiiruse mõõtmise tulemust vaid menetluse läbiviimist ja karistuse suurust, kuid kohtuväline menetleja leiab, et ta on jäänud enda rikkumise osas ennast õigustavale seisukohale. Kaebaja selgitab, et alustas möödasõitu enda hinnangul põhjendamatult aeglaselt liikuvatest sõidukitest, minibussist ning haagisega rekkast, veendudes enne möödasõidu alustamist selle ohutuses. Sooritades rekkast 3

(6)4-26-1204 möödasõitu nägi kaebaja vastassuunas vastu liikuvat sõidukit, mis ajendas teda kiirust lisama, et möödasõit ohutult lõpetada.

1. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et ei esinenud hädaseisundit mis oleks tinginuks vajaduse lubatud sõidukiirust ületada. Hädaseisundit ei teki juhul, kui ähvardavat ohtu oli võimalik vältida mitte üksnes süüteo tunnustega tegusid toime pannes, vaid teistsugust, seaduskuulekat käitumisviisi valides. Selle asemel, et ohuolukorra tekkides möödasõit katkestada, hoog ettevaatlikult maha pidurdada ja tagasi reastuda otsustas Lenno Õunapuu hoopis kiirust lisada ning möödasõit lõpetada millega tekitas ohuolukorra nii endale kui ka veel vähemalt kahele autole (sõiduk millest sooritas möödasõitu ning sõiduk mis liikus vastassuunast vastu) ja nendes viibivatele isikutele. Kindlasti ei ole mõeldav eeldusliku ohu vältimiseks veel suurema ohu tekitamist, see tähendab, kui leitakse, et möödasõidu lõpetamine lubatud sõidukiirust ületamata on ohtlik, siis lubatust märkimisväärselt suurema kiirusega edasi sõitmine pole ohutu. Loomulikult tuleb siinkohal juhtida tähelepanu asjaolule, et möödasõiduks ei anna liiklusseadus eraldi luba kiirust ületada.
2. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Lenno Õunapuu on temale süüks arvatud väärteo toime pannud kavatsetusega. Märkimata ei saa jätta, et lubatud sõidukiiruse ületamine liikluses on igapäevaselt üks enim fataalseid tagajärgi põhjustav liiklusalane rikkumine. Lenno Õunapuule määrati kaalutlusotsusena kergeima karistusliigina rahatrahv sanktsiooni keskmisest madalamas määras, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ei kohaldatud.
3. Lenno Õunapuule määrati kaalutlusotsusena kergeima karistusliigina rahatrahv sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Rikkumistele hinnangut andes peab lähtuma õiguskorra kaitsmise huvidest ning õiguskorra alla kuulub ka liikluskord, üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste, mis suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi Lenno Õunapuul puuduvad karistusregistri andmetel kehtivad karistused liiklussüütegude eest on teda kahel korral karistatud kriminaalkorras, mistõttu on arusaamatu Lenno Õunapuu seisukoht, et tema pikaaegset õiguskuulekat käitumist ei ole kaalutud süü suuruse hindamisel ega karistuse määra valikul.
4. Lähtudes eeltoodust ning arvestades Lenno Õunapuu tahtlikult toime pandud süütegu ning karistust kergendavaid asjaolusid on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesolevas asjas karistusena määratud rahatrahv sanktsiooni keskmisest madalamas määras vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks teda hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Kokkuvõttes kohtuväline menetleja palub jätta Lenno Õunapuu esitatud kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku vastus kohtuvälise menetleja kirjalikule seisukohale
5. Lenno Õunapuu tutvus kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ja ei nõustu sellega ning kokkuvõttes jääb oma kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht
6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite 4

(6)4-26-1204 analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

1. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, menetlusaluse isiku kaebust koos lisadega ja kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatut koos lisaga, leiab, et LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Lenno Õunapuu poolt on tõendatud ning temale määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega.
2. 27.03.2026.a kiirmenetluse otsuse kohaselt pannakse Lenno Õunapuule süüks LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumist ning sellega LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud sõidukiiruse ületamist vähemalt 24 km/h. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Lenno Õunapuu juhtis 27.03.2026.a kella 15:15 ajal Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 86-l kilomeetril, s.o asulavälisel teel, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h mootorsõidukit kiirusega 118 ± 4 km/h.
3. 27.03.2026.a kasutatud kiirusmõõtjast salvestatud video on mõõteseadmest alla laetud ja salvestiselt nähtuvad kõik vajalikud mõõtmise teostamist kirjeldavad andmed. Lenno Õunapuu juhitud sõiduki Mercedes-Benz S 600 reg. märgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati pädeva mõõtja (tdl 6) poolt taadeldud (dtl 8) kiirusmõõteseadet LaserCam 4 LE
4. Mercedes-Benz S 600 reg. märgiga xxx sooritas möödasõitu kahest sõidukist, kaubikust ja haagiseta veoautost. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks 118 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati paigalseisva kiirusmõõturiga sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/-4 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 114 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 24 km/h. Salvestiselt ei nähtu põhjendamatult aeglaselt sõitnud haagisega veoautot nagu kaebaja selgitab.
5. Lenno Õunapuule on kiirmenetluse otsusest (dtl 1-3) nähtuvalt selgitatud tema õigusi ja kohustusi VtMS § 19 järgi, talle võimaldati anda ütlusi ja ta nõustus kiirmenetlusega ning ta on kõiki neid asjaolusid oma allkirjadega kinnitanud. Lenno Õunapuu ütluste kohaselt tegi ta möödasõitu kahest autost, mis sõitsid aeglasemalt kui 90km/h. Et ohutult mööda saada, pidi korraks rohkem gaasi vajatama. Kahetseb oma tegu. Lenno Õunapuu pani väärteo toime kavatsetult, kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega Lenno Õunapuu rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.
6. Kohus leiab, et Lenno Õunapuule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
7. LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena on LS § 227 lg 5 p 1 alusel võimalik sellise teo eest kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtu hinnangul on Lenno Õunapuu teosüü keskmine. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis, Lenno Õunapuu ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 24 km/h tunnis. Lenno Õunapuu pani väärteo on toime elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaaskodanike turvalisus. Asulavälisel teel, suurel kiirusel autode kolonnist möödasõitu sooritades, toimuvad liiklusõnnetused on vältimatult raskete tagajärgedega, seetõttu tuleb kasutada kõiki võimalusi liikluskultuuri parandamiseks. 5

(6)4-26-1204 Ohuolukorrad võivad maanteedel suurtel kiirustel sõites silmapilkselt tekkida. Teele võivad joosta loomad või inimesed, ette võivad sõita või keerata teised mootorsõidukid, teekate võib muutuda libedaks (erinevatel põhjustel ka kohati ja ajutiselt) jne. Piirkiirused on määratud liiklusohutust tagama ning asulavälisel maanteel lubatud sõidukiirust ületades möödasõidu sooritamine on, sõltumata ilmastiku- ja teeoludest, ohtlik. Lenno Õunapuu seadis oma tegevusega võimalikku ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara.

1. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus 34 trahviühikut, s.o oluliselt alla keskmise määra, vastab Lenno Õunapuu süü suurusele arvestades lubatud kiiruse ületamise määra ning karistust kergendavatele asjaoludele, milleks on süü tunnistamine ja kahetsus. Varasemate liiklussüütegude puudumine ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Ohu vältimiseks kohane vahend olnuks möödasõidu alustamata jätmine. Käesolevas süüteoasjas enda tegevuse põhjendamatu õigustamine näitab kohtule üksnes seda, et menetlusalune isik pole seni mõistnud ja omandanud ohutu liiklemise algtõdesid.
2. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 6