Obsah (5)

§ 158§ 108§ 118§ 109§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Ülle Polluks 28.8.2025, Jõhvi 3-23-1278 Ju

) § 158 lg-st 3 saab kohus kontrollida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas haldusakti andmisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54: haldusakti peab olema andnud pädev haldusorgan andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, haldusakt peab olema selle andmise ajal kehtinud õigusega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastama vorminõuetele. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3).

1. Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel antud otsustuse sisulist otstarbekust. Kohus saab hinnata seda, kas distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu on kaebajale etteheidetav, s.o kas vaidlustatud käskkirjas on süü tuvastatud, kas menetluses on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid, mille järgimata jätmisel tuleks haldusakt tühistada, ning kas määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega. 3 3-23-1278
2. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja pani toime vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsiplinaarsüüteo, lähtunud karistuse määramisel kohastest kaalutlustest ega ole jätnud välja selgitamata asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid. Kaebajale on menetluse käigus nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus ning menetluse käigus ei ole tehtud selliseid menetlusvigu, mis saanuksid mõjutada vaidlustatud käskkirja sisu. Sealjuures nõustub kohus vastustaja seisukohtadega, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
3. Kohus nõustub 24.04.
4. a käskkirjas ja 01.06.
5. a vaideotsuses nr 1-11/112-2 toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (dtl 8-11).
6. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja poolt 23.3.2023 ametniku suunal kasutatud väljendit ning tema kõnemaneeri ei saa pidada viisakaks – teise inimesega karjudes suhtlemine ning tema suunal ebatsensuursete väljendite kasutamine ei vasta ühiskonnas tunnustatud viisakusstandarditele. Taolist suhtlust ei saa pidada viisakaks ka juhul, kui suhtlus toimub kinnipeetava ja ametniku vahel. Kuivõrd kaebaja ei olnud ametnikuga suhtlemisel viisakas, vaid ta karjus ning kasutas ametniku suunal ebatsensuurseid väljendeid, rikkus kaebaja temale kodukorra punktist 1.6.3 tulenevat kohustust.
7. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (edaspidi kodukord) punkti 1.6.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. 23.03.
8. a ettekande nr 2-23-1627 kohaselt suhtles kinnipeetav J. Kolesnikov vanglaametnikega karjudes, peksis karguga vastu ust ning kasutas ebatsensuurset väljendit "tõmba nahhui atsuda suka".
9. Kohtu hinnangul märgib vastustaja õigesti, et kaebajale määratud karistus on proportsionaalne rikkumise raskusastmega. Vaidlusaluses käskkirjas on põhjendatult jõutud seisukohale, et kinnipeetava puhul, kes omas ebaviisaka käitumise eest vaidlusaluse teo toimepanemise ajal üht kehtivat distsiplinaarkaristust, ei täidaks eesmärki karistusena pelgalt uue noomituse määramine. Sellisel juhul võib kinnipeetavale jääda mulje, et raskemaid karistusi talle sellise teo toimepanemise eest ei määratagi ning rikkumiste toimepanemisega võib jätkata. Katseajaga kartserikaristuse määramine antud distsipliinirikkumise eest saab pidada kõige efektiivsemaks karistuse liigiks, et mõjutada kinnipeetava käitumist positiivses suunas. Seejuures anti kinnipeetavale võimalus vältida karistuse täitmisele pööramist, käitudes katseajal õiguskuulekalt. Vangistusseaduse (VangS) § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust kinnipeetava süülise tegevuse korral, sättes ei ole täpsustatud süü vormi. Distsiplinaarkorras on karistatav seega nii tahtluse (õigusvastaste tagajärgede soovimine) kui ka hooletusega (vajaliku hoole järgimata jätmine) toime pandud süütegu. Haldusasja materjalide järgi oli vaidlusaluses käskkirjas õiguspäraselt tehtud viide, et J. Kolesnikovil oli 21.04.
10. a seisuga kuus kehtivat distsiplinaarkaristust (vt dtl 158 jj ).
11. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning 4 3-23-1278 võtnud kooskõlas VangS § 63 lg 3 esimese lausega distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla 24.04.
12. a käskkiri nr 2-23/1-3/24 õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. 23.

§ 158

lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 12.9.2024 määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (

§ 109lg 1 ls 4).

24.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil (näiteks kaebajal) on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 35).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. (allkirjastatud digitaalselt) 5